Eesti meeste jalgpallikoondise peatreener Thomas Häberli 2021. aasta jaanuaris alanud ametiaega on mahtunud neli olulist ülesannet. Neist kolm on šveitslane täitnud edukalt, mis tähistab kõrget tabavusprotsenti ja lubab vaadata edasise suunas eluterve optimismiga.

Esmaspäeval Serravalle staadionil San Marino üle saavutatud 4:0 võiduga edukalt lõpule jõudnud Rahvuste liiga D-divisjon polnud koht, kus Eesti soovinuks mängida, aga, kasutades Häberli sõnu, „oma tulemuste eest tuli võtta vastutus“, ja mudaliiga edukalt ära lahendada. Sellega saadi hakkama. Nagu ka kahe peamise ülesandega 2021. aastal. Vahepeale mahtus üks altminek.

• Meenuta aasta suurimat võitu: Anier lahendas külma närviga, Teniste sahin tuli esimest korda
• Anier jagab Rahvuste liiga väravalööjate edetabelis kuuendat kohta

Esimene ülesanne – Balti turniir 2021. Eesti jaoks alates 1938. aastast püüdmatuks osutunud trofee võitmise sõnastas Häberli eesmärgina kohe oma esimesel pressikonverentsil. "Üks eesmärk on kindlasti Balti turniir juunis, tahame midagi võita. See on selge eesmärk," lausus šveitslane ja pöördus järgmiste kuude jooksul selle jutupunkti juurde mitmel puhul tagasi.

Seeläbi pani Häberli nii meeskonnale kui ka endale peale surve, mis juunikuus edukalt täideti, sest esmalt oldi võõrsil tänu Henri Anieri väravale 1:0 paremad Leedust ja siis alistati kodus Läti 2:1 Mattias Käidi väravatest mängus, kus vastasele piisas viigist. Balti karika võit 83-aastase pausi järel pakkus suure emotsionaalse laengu nii meeskonnale kui ka fännidele ning likvideeris sügeluse, mida Eesti koondisele mitukümmend aastat oli ette heidetud.

Autasustamisel A. Le Coq Arenat vallanud värskelt Baltimaade meistriks tulnud mängijate siiras rõõm oli väga värskendav, sest eelmine kord, kui Eesti koondis siiralt rõõmustada sai, jäi 2017. aasta sügisesse, kui MM-valikmängus alistati kodus Käidi lisaminutite väravast 1:0 Küpros.

2018 Rahvuste liiga ju sisulist rõõmu ei pakkunud, sest jäädi enda alagrupis viimaseks. 2019. aasta MM-valiksarja saldoks oli seitse kaotust, ühe viigi ja kõigest kaks väravat ning 2020. aasta Rahvuste liigas jäädi taas alagrupis viimaseks. Häberli esimene ülesanne oligi ju kolme tusameelt täis aasta järel taastada koondise kõikuma löönud eneseusk, millele Balti turniiri esikoht selgelt kaasa aitas.

Teine ülesanne – MM-valiksari 2021. Vastasteks olid Belgia, Tšehhi, Wales ja Valgevene, kusjuures Eesti loositi valikgruppi kõige nõrgema asetusega. Reaalne eesmärk oli edestada Valgevenet, sest kõik kolm ülejäänud vastast jõudsid mullusel EM-il vähemalt 1/8-finaali. Võis loota neilt mõne punkti näpistamisele, aga mitte paremat tulemust kaheksamängulise turniiri lõikes.

Eesmärk täideti vaatamata sellele, et koondise koroonaisolatsiooni langemise tõttu läksid raisku kaks kohtumist, kust punktilisa lootmine reaalne (Tšehhi kodus ja Valgevene võõrsil, mis kõige jõukohasem võõrsil-mäng). Kolme kaotusega alustanud Eesti avas punktiarve septembris, kui võõrsil tehti 0:0 viik Walesiga.

Oktoobris ootasid ees kodumängud Valgevene ja Walesiga. Häberli keeldus ajamast ümbernurgajuttu, vaid ütles otse välja, et Valgevene vastu on eesmärgiks võit, sest just nii on võimalik neist tabelis mööduda ja hõivata valikgrupis neljas koht. Sarnaselt Balti turniiriga asetas peatreener ise meeskonnale võidukohustuse. Sarnaselt Balti turniiriga täideti kohustus edukalt. Valgevene langes 2:0.

Järgmistes mängudes saadi kolm kaotust (kodus 0:1 Walesilt, võõrsil 1:3 Belgiale ja 0:2 Tšehhilt), mis kõik jäid kripeldama, sest mõne üpris väikese nüansi teistpidi minemise korral poleks punktilisa teenimine olnud üldse võimatu. Eesti tegi korraliku esituse isegi võõrsil maailma edetabeli liidri Belgia vastu.

Need kripeldused olid selge märk tõusnud eneseusust ja ambitsioonist, mille eelmiste aastate järjestikused ebaõnnestumised olid vahepeal murumadalaks tallanud.

Kolmas ülesanne – Rahvuste liiga C-divisjoni koha kaitsmine. Märtsis peetud väljalangemismängud Küprosega sai Häberli päranduseks. Need polnud tema ametiajal peetud kohtumiste tagajärg, vaid tulenesid 2020. aasta Rahvuste liiga C-divisjoni alagrupi viimasest kohast. Eduka 2021. aasta tõttu mindi kohtumistele vastu julgelt ja optimistlikult.

Kodus jäädi kerge mängulise ülekaalu realiseerimisega hätta ja tulemuseks 0:0 viik Et 2021 polnud värava löömine Eesti jaoks suures plaanis probleem olnud – 13 mängu jooksul lõid 5 erinevat mängijat 13 väravat – oli nudiks jäänud ründemäng veidi ehmatav. Ning, et VAR-i poolt Eesti potentsiaalse penalti olukorda üle vaatama kutsutud kohtunik William Collum (Šotimaa) nägi seal hoopis Eesti ründaja viga, oli ootamatu ja omapärane lahendus.

Korduskohtumises jäi Eesti kiiresti kaotusseisu. Teise poolaja alguses teenis Küpros punase kaardi, aga arvulise ülekaalu ärakasutamise asemel lubas Eesti vastasel kiiresti ka teise värava lüüa. Edasise kohtumise jooksul jäädi Küprose kaitsemüüri murdmisega hätta. 0:2 kaotus tähendas D-divisjoni ehk mudaliigasse langemist.

Mängujärgsel pressikonverentsil oli Häberli mõtlikum kui kordagi varem oma ametiaja jooksul. Ning Konstantin Vassiljev rääkis nii vaikse häälega, et tema kuulmiseks tuli kõrvu teritada. Kaotuse iseloom oli meeskonna enda jaoks samuti šokiks. Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak avaldas mõnevõrra hiljem, et Eesti koondist oli tabanud haiguspuhang, mida aga Häberli keeldus ettekäändena kasutamast.

Neljas ülesanne – Rahvuste liiga D-divisjoni võitmine. Iga sportlane peab võitlema seda võitlust, mida talle on antud võidelda. D-divisjon oli Eesti meeskonna jaoks ebameeldiv. Küproselt saadud kaotuse järel isegi piinlik, sest tõi kaasa suurema portsu näpuga näitamist ja naeruvääristamist. Ühtepidi on jalgpall ja jalgpalliliit lihtsad sihtmärgid, teisalt on jalgpallikoondise tulemuste tähtsustamine ja isiklikult võtmine märk Euroopa väärtusruumi kuulumisest.

D-divisjonis olid Eesti vastasteks Malta ja San Marino. Häberli rõhutas, et kohtumisi tuleb nautida, sest see on kõige mõistlikum viis neist soovitud tulemuste saamiseks. Eesti läbi alagrupi täiseduga – neljast mängust saavutati neli võitu ja löödi kokku 10 väravat. Jah, Malta alistamiseks oli mõlemal puhul vaja Henri Anieri lõpuminutite väravat. Aga võidud tulid.

• Säranud Mets liiga läbimisest täiseduga: meil oli raskeid perioode kõikides mängudes, aga 12 punkti ütleb kõik
• Järjekordse ründelegendi kinni püüdnud Anier: olen rahul, aga alati näljane enamaks

Tulemus on koondisejalgpallis kõige tähtsam, stiilipunktid liigituvad luksuskaubaks. Mitte ainult Eesti, vaid näiteks ka endise MM-i veerandfinalisti Iirimaa puhul. Kui 2019 märtsis kritiseeriti iirlasi, et nad Gibraltarit võõrsil vaid 1:0 võitsid, teatas Everton ridadesse kuuluv Iirimaa kapten Seamus Coleman: "Ma ei soovi esitust kuidagi ilustada, aga kolm punkti saime ju kätte." Väravavaht Darren Randolph lisas: "Tulime võidu järele ja saime selle. Diivanilt või tribüünilt on mugav kommenteerida..."

Samuti tagas täisedu, et Eesti näitajad olid paremad D-divisjoni teises alagrupis esikoha saavutanud Läti omadest. See avas Eestile väikese ukse 2024. aasta EM-valiksarja play-off’i. Nimelt kui 16 A-divisjoni kuuluvast koondisest vähemalt 13 tagavad EM-ile otsepääsme ehk mahuvad oma valikgrupis kahe parema sekka, saab Eesti koha A-divisjoni play-off’is.

D-divisjonist väljumine, soovitavalt puhaste paberitega, oli Eesti koondise jaoks tähtis, sest turgutas Küproselt saadud kaotusega kõikuma löönud eneseusku. Kõigis neljas Rahvuste liiga mängus oli Eesti poolt kehvemaid perioode, aga vaatamata neile leiti alati moodus võitmiseks. See tõestas, et vääriti C-divisjoni tõusmist.

Kokkuvõte – neljast kolm ehk pole üldse paha. Häberli senine ametiaeg on kätkenud endas nelja olulist ülesannet, millest kolm täideti edukalt, isegi sajaprotsendiliselt. Balti turniir 2021 võideti, MM-valiksarjas Valgevenet edestati ja Rahvuste liiga D-divisjon võideti täiseduga. Kaotus C-divisjoni väljalangemismängudes on Häberli seni ainuke altminek.

Veidi enam kui pooleteise aasta jooksul on šveitslane teinud väga selgeks ka reeglid, mis tema juhitud Eesti koondises kehtivad. Neist peamine on – avanssi ei anta ja niisama ei katsetata, vaid iga minut on väga kõrges hinnas ja tuleb mängijal välja teenida tegudega klubis ja koondise trennis.

"Pead olema parim, et olla koondise eest platsil, minu kultuuris ei ole teisiti. Homme alustame 11 parima mängijaga," sõnas Häberli pühapäeval vastuseks küsimusele, kas ta olukorras, kus esikoht ja edasipääs kindlustatud, kavatseb mängus San Marinoga koosseisus rohkem muudatusi teha.

• Häberli Sheinist ja Tunjovist: mõlema potentsiaal on väga suur, nad liiguvad õigel teel
• Vassiljev: neli väravat teevad rõõmu, aga ülbeks minna ja end uinutada lasta ei tohi

FIFA videomängu võib küll väga loova mõtlemise puhul pidada jalgpalli kaugeks sugulaseks, aga tõesti väga kaugeks. Erinevalt virtuaalsest jalgpallist pole reaalses võimalik taktikat nipsust ümber teha ja proovida, et äkki nii näkkab. Kui videomäng läheb nässu, on ressursikulu olematu, sest uus seanss käivitub sekunditega.

Koondisejalgpallis tuleb järgmist võimalust oodata mitu kuud ning tõmblemine stiilis "Aga proovime nii! Ja kui see ei toimi, siis proovime hoopis nii!" oleks vastutustundetu. Häberlil on kindel plaan ja visioon, mille täitmiseks on ta valinud kõige sobivamad mängijad, kes Eestil võtta on, kusjuures kõrvale pole jäetud mitte kedagi, kes peaks loogiliselt võttes koondises olema.

Järgmised sihid on Balti turniir 2022 ja 2023. aasta EM-valiksari.