Ikka on nii, et mõni meeskond on parem ühes asjas, teine oskab etemini midagi muud ja kolmandale jääb siis midagi kolmandat. Nii saab kõrvutada ka seda, kuidas on Premium liigas tänavu väravad sündinud. Meelt mõrustav spoiler: meil on olnud vaid kolm otse karistuslöögist sündinud tabamust!

Nädalavahetusel peetud 19. vooruga koos on kümme Premium liiga meeskonda löönud kokku 220 väravat. Enim tabamusi on valitseval meistril Tallinna FC Floral (47) ja Tallinna FCI Levadial (36). Ülejäänud satside saldo jääb enam-vähem 20 kanti, väikseim number on sealjuures ette näidata JK Narva Transil - 13.

Et minna numbritele pisut lähemale, on variant võtta ette väravate hingeelu ehk siis see, kuidas on nad sündinud. Wyscout pakub analüüsimiseks nelja erinevat kategooriat: kauglöögid, kontrarünnakud, standardolukorrad ning karistuslöögid ja penaltid. Kuna kõiki tabamusi nimetatud padade vahel ära jagada ei saa, siis pole need loos olevates graafikutes ka välja toodud.

Esimeses graafikus on välja toodud need väravad, mille meeskonnad on ise löönud. Niisiis on Flora saanud kuus tabamust kätte kauglöökidega, kolm kontrarünnakutest, üheksa standardolukordadest ning viis kas penaltitest või karistuslöökidest otse keerutades. 

Just kauglöökide vallas ongi Flora koos Levadiaga jagamas esikohta, neljaga on sähvatanud JK Tallinna Kalev. Vaid korra on eemalt virutades suutnud üllatada Paide Linnameeskond, Tartu JK Tammeka ja Trans. Tore faktikild: senise hooaja pealelöökide keskmine kaugus väravast on 18,5 meetrit.

Rohelise kuue on enda õlgadele saanud kontrarünnakud, millest sündinud tabamusi on seni olnud selgelt kõige vähem. Kolm tabamust on kiirete jalgade toel saanud kätte Flora, Kalev ja Tammeka, kaks tükki Trans. Nullile on jäänud Nõmme Kalju FC, FC Kuressaare, Paide Linnameeskond ja Harju JK Laagri.

Kalevi tulemuslik kontrarünnak 7. voorus Paide vastu:

Standardolukordadest väravate löömine on seni õnnestunud kõige paremini Levadial, kes on kirja saanud 11 tabamust. Järgnevad Flora (9), Kalju (6), Vaprus (5) ja Paide (5). Samas pole Trans suutnud võrgusahinani jõuda mitte ühestki standardolukorrast.

Karistuslöökide ja penaltite osas on kõige tulemuslikumalt mänginud Flora ja Kuressaare (mõlemal 5 väravat). Samas olgu öeldud, et nii meistermeeskonna kui saarlaste kõik viis tabamust on tulnud penaltitest ehk otse karistuslöögist sündinud väravaid ette näidata pole. Proovitud on küll, vastavalt 15 ja 12 korda. Rohkem on katsetanud vaid Levadia - 19 korda.

Kalju on karistuslöökidest ja penaltitest saanud kirja neli väravat, kolmega järgnevad Kalev ja Vaprus (mõlema meeskonna kõik nimetatud tabamused on sündinud penaltipunktilt) ning Harju. Pannes kokku graafikus välja toodud numbrid ja penaltistatistika, selgub, et vaid kolm meeskonda - Kalju, Tammeka ja Harju - on karistuslöögist suutnud otse värava lüüa. Kusjuures eelmisel Premium liiga hooajal keerutati karistuslöökidest kokku 13 väravat.

Igor Subbotini (Kalju) karistuslöök 13. voorus Transi võrku:

Nagu ikka, siis keegi on pidanud need pallid ka võrgust ju ära noppima. Niisiis on teises graafikus välja toodud andmed, mis puudutavad Premium liiga meeskondade lastud väravaid. Kõige rohkem on väravaid löödud Harju võrku (34), riburadapidi järgnevad Trans (29), Tammeka (27) ja Vaprus (25). Flora ja Levadia, kelle vastu katsetatakse keskmiselt vastavalt 5,57 ja 7,46 korral, on üheksa peal.

Kauglöökidega on enim hädas olnud Kuressaare, kes on nii pidanud võrgust korjama seitse palli. Järgnevad Trans (5) ja Tammeka (4). Vaid korra on kaugelt löödud pall jõudnud Flora, Levadia ja Harju võrku.

Ernest Agyiri (Levadia) kauglöök 8. voorus Flora vastu:

Kontrarünnakutest sündinud väravate puhul on kõige rohkem jäänud kannatajaks Paide, kelle vastu on löödud kolm väravat. Kahel korral on sääraselt löödud ära ka Vaprusele, Kuressaarele, Transile ja Harjule. Puhtad paberid on ette näidata Floral, Levadial ja Kalevil.

Mis puudutab standardolukordade kaitsmist, siis on selges hädas olnud seni Harju. Tänavune uustulnuk on standarditest lubanud endale lüüa kümme väravat, kaks vähem on löödud Transile. Kõige paremini on suutnud oma väravat neis olukordades kaitsta Paide ja Tammeka, kes on lubanud kaks tabamust.

Vähemalt korra on lasknud kõik meeskonnad vastasel skoorida kas penaltist või otse karistuslöögist. Kõige madalamate näitajatega (mis on antud kontekstus hea) on Levadia, Kalju ja Kuressaare. Kõige kehvemini on seni läinud Transil (5), nelja peal on Paide, Kalev, Vaprus ja Tammeka.

Daniil Rudenko (Harju) karistuslöök 19. voorus Kuressaare võrku:

Olulisi noppeid:

• Kauglöökidest on enim skoorinud Flora ja Levadia, endale on kõige rohkem sääraselt lüüa lasknud Kuressaare
• Kontrarünnakutest on enim kasu lõiganud Flora, Kalev ja Tammeka, kõige rohkem on nõelata saanud Paide
• Vaid Levadia on suutnud standardolukordadest kahekohalise arvu (11) väravaid lüüa, vastuväravate puhul kehtib sama Harju kohta, kes on lubanud lüüa kümme väravat
• Otse karistuslöögist on värava suutnud lüüa vaid Kalju, Tammeka ja Harju, tänu penaltistatistikale on neljandas kategoorias viie tabamuse peal Flora ja Kuressaare