Tarmo Kink lausus täna Õhtulehele, et Magnus Pehrsson oli marionettnukk ning et tema koondisesse mittekuulumisega on seotud Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. Soccernet.ee küsis vutijuhilt selgitust.

Kink ütles enda koondisesse mittekuulumise kohta: "Aga see ei ole ainult Reim ja see ei olnud ainult Pehrsson. Seal on üks teine inimene samamoodi vahel, kes seal kõvasti niite tõmbab. Ühele inimesele kuulub jalgpall, eks tema tõmbab seal niite. Tema annab käske, kes peaks koondises olema ja kes ei peaks koondises olema. [...] Kunagi oli minu ja [Sergei] Pareiko nimi paberil ja öeldi, et neid mehi ei tohi koondisesse kutsuda."

Avaldame Aivar Pohlaku vastuse täismahus:

"Magnus Pehrsson juhib Malmö FF-ga Rootsi liigat. Tegemist on tugeva ja tulevikuga treeneriga, kelle Eestist lahkumise põhjused olid keerulised. Nimetada Magnust marionetiks ... (naerab). Mul oleks enda ees väga häbi, kui juhiksin organisatsiooni Tarmo Kingi poolt esitatud loogika järele.

Muide, järgmises Jalka numbris vastab lugejate küsimustele just Tarmo Kink ja ta ütleb ühes vastuses, et ei suutnud oma jalgpalluripotentsiaali realiseerida. Olen Tarmoga nõus ja lisaksin, et tänasest loost tuleb välja ka üks põhjuseid, miks nii on läinud.

Iga riigi jalgpallis on rohkem ja vähem keerulisemaid persoone ja on tõsi, et mingil perioodil väga ammu oli Tarmo Kingi teemal tõepoolest üksjagu arutelusid, sest ta on paras tegelane ja teda tol perioodil nõustanud inimene oli seda veel rohkem. Samuti ei olnud motiivid kõige selle taga head. Samas iseloomustab Kinki kui jalgpallurit väga hea tehnika ja erakordne löök, kuid koos sellega käib kahjuks kaasa võimetus väljakul meeskonna heaks tööd teha. Treenerid nimetavad Tarmot "individuaalsportlaseks".

Need arutelud lõpetas Tarmo Rüütli, kes toetas Kinki ja andis talle võimaluse ennast väljakul tõestada. Kusjuures tuleb tunnistada, et meie aegade edukaimas valiktsüklis, mis päädis play-off'i jõudmisega oli just Kinki poolt Serbias löödud üks aegade ilusaimaid väravaid kogu tsükli murdepunktiks. Samas on tõsi seegi, et kui pall oleks selle rünnaku ajal auti läinud, oleks Kink välja vahetatud – vahetusmees oli platsi serval valmis, sest Tarmo ei teinud väljakul seda, mida meeskond vajas.

Kusjuures mäletan, et päev enne Serbiasse lendamist kutsusin Tarmo Kinki õhtusöögile, sest pidasin oma kohuseks teda toetada ja võtta maha võimalikud pinged meie vahelt ja teha talle enese avamine lihtsamaks. Nagu näha see ei õnnestunud (naerab).

Kindlasti tasub lisada, et arutelud Tarmo Kingi staatuse ümber käisid ammu – sellest on tänaseks möödas oma 12...13 aastat. Peale seda ei ole Tarmo Kingi teema aktuaalne olnud – 82 mängu koondises on kõva sõna ja nende jooksul on kõik jalgpallisõbrad saanud näha mehe tugevusi ja nõrkusi.

Muide, Tarmo viimaseid klubisid meenutades – Ungaris teda toetati, aga Seinajoen JK tahtis Kinkiga enne tema Ungarisse minekut lepingu ära lõpetada ja oli mehes suhtes ülikriitiline; enne seda, hooajal 2015 langes Kink FC Levadias aga varumeheks. Ehk siis Eesti koondise treenerid ei ole ainsad, kes viimastel aastatel Tarmo Kinki väljakule saata ei ole tahtnud.

Sergei Pareiko oli mingil perioodil tõepoolest teiseks mängijaks, kelle koondisestaatuse ümber käisid arutelud. Sajandi algusaastail loobus Pareiko ühe ebaõnnestunud mängu järel Eestit esindamast, kuid hakkas tahtma sinisärkide hulka tagasi, kui Venemaal tehti reegel, et oma maa eest vähemalt 10 korda väljakul käinud mehi ei peeta välismaalasteks. Oli loomulik, et sellises olukorras pidime asjast kõnelema. Ka Pareiko olukord lahenes iseenesest siis, kui Mart Poom lõpetas karjääri – selleks hetkeks oli Sergei valmis koondise väravasse minema ja omas selleks õiget motivatsiooni. Ka Pareiko 65 mängu koondises on soliidne number."