Mis on rannajalgpalliga juhtunud? Võistlustel osaleb ML-is 5 punti ja esiliigas 8???? Kunagine ala, mis andis lootust, et selles jõuavad eestlased kõrgele hääbub täielikult? Kas keegi teab põhjuseid? Või lihtsalt ei taheta enam sellega tegeleda?

Jalgpalliliit (mitte lugeda rannajalgpalliliit) pani konkreetselt päitsed pähe mõlemale liigale. Tahtis ajada asja liiga professionaalseks kuigi valdav enamus meeskondi polnud selleks valmis. Rannajalgpalliliit ei saanud samas õigel ajal aru ka, miks huvi ja supp järjest lahjemaks muutus liigades - iga hooaeg sama jama meeskondade kokkusaamisel...

Aga nüüd põhjustest:

1) Esiliiga
Kõigepealt suretati esiliiga (suveliiga) 2 aastat tagasi välja sellega, et mängijad pidid omama uuenduste tõttu jalgpallurilitsentsi ning meeskonda sai mängijaid regada ainult 2x hooajal. Lisaks tõsteti liiga osavõtutasu lakke (tõsteti ca 2x) ning kadus ära turniirisüsteem (fun element), mis asendati liigasüsteemiga. Tänavusel hooajal on need muudatused tagasi võetud ja tundub, et huvi on isegi pisut rohkem, aga kindlasti mitte endisel tasemel. Osavõtutasu on endiselt sama kõrge..., st siseneda rannajalgpalli uuel meeskonnal on üsna keeruline.

Kulutused üheks hooajaks per meeskond, koos liiga osavõtutasuga (põhimõtteliselt 5ks turniiriks) on ca 3-4k. Millest osavõtutasu moodustab 25%-33% (Ca 1k).

2) Meistriliiga
Hakati korraldama 2 päevaseid etappe, mis tähendas paljudele klubidele raskusi meeskonna kokkusaamisel. Lisaks kulutused tõusid märgatavalt majutuse ja liigas osalemise pealt (hind ca 2K per hooaeg ainuüksi).

Meistriliigas oli eelnevatel hooaegadel põhimõtteliselt 3 meeskonda, kes olid teistest üle: Augur, Nõmme & Thunder ehk medalikolmik oli juba eos ära jagatud. Viimastel aastatel on Saue jõudsalt juurde pannud, aga ega neil medalitele ka veel asja pole olnud - ülejäänud mängisid kohtadele 4-7/8 ja virelesid meeskonna kokkusaamisel teiseks päevaks.

Tagumise otsa satsid, kellel oli probleeme kahepäevaste etappidega, suurenenud kulutustega aga ei näinud lõpuks enam perspektiivi mängida ja panid järk-järgult pille kotti ja nii osalejate arv iga aasta vähenes ja lõpuks jõudis 5 klubini. Isegi Esiliiga tasemele ei tahetud tagasi minna...

Lisaks esiliigast ei taha suurenenud kulude, kahepäevaste etappide ja tulevase peksupoisi staatus tõttu keegi ülesse ka tõusta kuigi sealsetest meeskondadest perspektiivi häid tulemusi teha oleks paljudel (vähemalt neljal).

Igatahes nokk kinni saba lahti olukord. Liiga professionaalseks asja ajada ei saa, sest huvi kaob ära, samas liiga vabaks lastes tase ei tõuse.

See hooaeg alustas rannajalgpalli rahvaliiga, mis teoreetiliselt võiks aidata uusi mängijaid ja uusi klubisid toota, aga ilmselt viimaste poolt esiliigasse just kulude tõttu väga ei kiputa, sest murujalgpalli mängida on odavam ja rannajalgpalli hooaeg kestab ainult 3 kuud.

ma mädanen peast!!!