Siim Luts: karikavõit Paidega on eriti südamelähedane ja tähtsam kui eurokoht (0)
Evald Tipneri karikafinaali ainsa värava löönud Paide Linnameeskonna ääreründaja Siim Luts rääkis pärast kohtumist, et võidetud karikas on talle eriti südamelähedane, sest tuli sünnilinna meeskonda kuuludes.
- Luup peale | Paide pani märgi maha ja Voolaid tõestas, et oskab võtta suuri võite. Kalju jäeti jälle Euroopast kõrvale
- Ragnar Klavan: olla osa ajaloost on väga tore!
- Karel Voolaid: pisipoeg nägi, et paps oskab võita!
- Igor Subbotin: poisid olid super, andsid endast kõik
- Cardoso kiitis Paide vahetuste mõjujõudu ja osutas jooksurammu lõppemisele
- Tipphetked: Deabeas luhtas penalti, aga Siim Lutsu vasak jalg tõi Paidele karikavõidu
Luts on võitnud FC Floraga Eesti meistritiitli 2010 ja 2011, Eesti karika 2011 ning superkarika 2009, 2011 ja 2012, samuti FC Levadiaga superkarika 2015. Nüüd lisandus isiklikku kollektsiooni karikavõit Paide mängijana.
"Eks see võit ole varasematega võrreldes rohkem südamelähedane. Paide on mu sünnilinn ja seal olen saanud jalgpallihariduse. Käisin metsa sees nii üksinda kui sõpradega mängimas. Sealt olen ma üles lennanud. Ja nüüd oleme nii kaugele Paide meeskonnaga jõudnud, et kuulume meistriliiga tippseltskonda. See on uhke tunne.
Karikavõiduga kaasnes eurokoht ja mõlemad on tähtsad, aga minu jaoks on karikas suurema väärtusega. Muidugi väga uhke, et saame ka tänavu eurosarja mängida, aga klubi ajaloo esimene karikavõit on midagi erilist. Kõik mängijad väga tahtis seda karikat, eurokohta samuti. Selle järgi me tulime ja õnnestus kätte saada," mõtiskles Luts.
Kohtumise ainus värav sündis 109. minutil, kui Karl Mööl võitis keskväljal võitluse lahtise palli pärast, viis meeskonna rünnakule, söötis paremal avanenud Lutsule, kes mängis end löögile ja tabas. Samas võinuks ka juhtuda, et võiduvärava autor poleks enam tol hetkel platsil viibinud, sest sai esimesel poolajal kergelt vigastada.
"Sain palli, läksin keskele ja lõin peale! Ega ma edasi poleks jõudnud joosta. Oligi ainult variant peale lüüa. Jalad olid juba päris pehmed. Esimesel poolajal korjasin väikese vigastuse ka üles ja mängisin praktiliselt haige jalaga. Aga lubas, midagi hullu polnud. Rääkisime läbi ja palusin treeneril vaadata, kas ma suudan tema meelest mängida või mitte. Ta otsustas nii. Läks hästi pigem!" rääkis Luts.
Et karikafinaal osutus kinniseks, oli ääreründaja meelest paratamatu. "Arusaadav, et kui nii palju on kaalul, siis keegi ei soovi tagalat avada ja ohtlikke olukordi võimaldada. Nii meie kui ka Kalju kaitsesime kompaktselt ja meeskonnana väga hästi. Eks karikafinaal olegi selline mäng, et lõppskoor võib sõltuda ainult ühest olukorrast. Seekord õnneks meie kasuks!"
