Eesti koondis lõpetab Rwandas toimuva FIFA Series turniiri finaalmatšiga kohaliku koondise vastu. Õhtul ootab Eestit vinge kogemus: Amahoro staadionile tuleb täismaja ehk 45 000 inimese jagu fänne, kes näevad esimest korda omasid Euroopa koondiselt mõõtu võtmas.

Kui Eesti koondise jaoks ei ole teiste maailmajagude koondistega kokku puutumine teab mis haruldane - varem oli seda rohkem, viimasel ajal sõprusmängude vähenemise tõttu vähem -, siis Rwanda jaoks on tänavuse turniiri võõrustamine midagi täiesti pretsendenditut. Kohalike poolt Amavubiks kutsutav koondis ei olnud nimelt varem mitte kunagi kohtunud mitte ühegi riigiga väljastpoolt Aafrikat! Reedel Grenada vastu saadi see linnuke kirja, nüüd saadakse end esimest korda eurooplaste vastu proovile panna.

Kuna esimene kogemus tundmatus vees osutus Rwanda jaoks 4:0 võiduga edukaks, on võõrustajatel mõistagi hammas verel. "Poisid mängisid Grenada vastu väga hästi ja tegid sisuliselt kõike, mida neilt taktikaliselt palusime. Kohtumine Eestiga saab olema aga täiesti teine tera - Eesti on väga hästi organiseeritud meeskond. Saame aru, kuidas nad tahavad mängida ja meie ülesanne on nende käigud kinni panna. Oleme enesekindlad: mängime kodusstaadionil kodufännide ees ja proovime neile rõõmu valmistada," sõnas Rwanda peatreener, inglane Stephen Constantine.

Rwanda loots kiitis mitmel korral Eesti koondise organiseeritust. "Ma ei mäleta, millal meie koondis viimati üldse kedagi 4:0 võitis. Jah, Grenada on korralik meeskond, aga mäng Eesti vastu tuleb täiesti teistsugune kohtumine. Eesti meeskond on väga distsiplineeritud, seal on pikk ajalugu, nad mõistavad jalgpalli väga hästi ja neil on meeskonnas mängumehed. Võimalik, et kohtumine Eesti vastu on meie viimase aja raskeim kohtumine üldse."

Juba reedesel kohtumisel Grenada vastu oli kohal peaaegu täismaja, ilmselt ootab finaalmängus Eesti vastu Sinisärke sarnane publikuhulk. Rwanda ja Grenada mängus oli näha, kui palju energiat meeskond publikult sai - iga väravat tähistati fännide ees kui karikafinaali võiduväravat, mis sest, et platsi eraldas tribüünist kohati 30-40 meetrit.

"Saab olema atmosfäär, mida nautida - Euroopas sellist sageli ei kohta. Mängijana on see loomulikult vägev elamus, aga meie peamine ülesanne on homme pidu ära rikkuda!" naeratas mängu eel Eesti poolkaitsja Markus Poom.

Teiste seas oodatakse taas kohale ka Rwanda kauaaegset riigipead Paul Kagamet, kes ka reedesel mängul elevust tekitas. Viimatistel presidendivalimistel 99,18-protsendilist rahva toetust nautinud president on Rwandas tõesti ülipopulaarne: kohalikud räägivad temast ülivõrdes ning iga kord, kui teda staadionil suurel ekraanil näidati, tervitas publik teda valjude ovatsioonidega.

Eesti seis võiks olla parem kui reedel

Kui rääkida puhtalt füsioloogilisest aspektist, siis peaks Eesti koondis olema selleks mänguks pisut paremas konditsioonis kui reedeseks mänguks Keeniaga oldi - keskmäestikutingimustes on nüüd oldud peaaegu nädal, millest peaks aklimatiseerumiseks piisama. Sellegipoolest on selge, et kohalikel on füüsilise võimekuse osas Eesti ees ilmselt eelis.

"Mõningatele mängijatele mõjus kõrguste vahe rohkem kui teistele ning neil võib natuke rohkem aega minna, aga suures plaanis on hea seis," võttis Eesti koondise peatreener Jürgen Henn seisud kokku.

Võrreldes reedel Keeniaga peetud mänguga tundub olevat võtmeküsimus see, kuidas suudab Eesti vältida suurt ärakukkumist, mis kolm päeva tagasi teist poolaega ilmestas. Mängu viimasel kolmveerandtunnil tegi Eesti Keenia vastu vaid ühe pealelöögi ning vajus kohati üsna oma karistusala juurde.

"Ühest küljest andsime palli natuke liiga kiiresti vastastele tagasi ja olime selles plaanis natuke kärsitud," analüüsis Henn juhtunut. "Vastane küll ühest küljest pakkus, aga siin kliimas on teada, et kui teed üks-kaks jooksu üles ja palli kiiresti tagasi annad, läheb taastumiseks aega ja pärast on raske kaitses õiget intensiivsust näidata. Palliga oleks pidanud olema kannatlikumad. Samuti muutusime pressingus mingites positsioonides natuke liiga passiivseks."

Vastaste ridades Reiteli kasvandik

Huvitava nüansina on paaril Rwanda palluril Eestiga väike ühendus varasemast olemas. Kui Jaanus Reitel 2020. aastal Heroes FC meeskonda juhendas, mängis tema meeskonnas Bonheur Mugisha, kellest on tänaseks saanud Rwanda koondise üks põhitegijatest.

"Juba siis oli näha, et see vend hakkab mängima," meenutas Reitel. "Väga korralik keskväljamees. Selleks, et minna Tuneesia tippklubisse Stade Tunisieni, siis peab ikka mängumees olema, ufosid sinna ei võeta!"

Praeguseks 25-aastane Mugisha murdis kodumaalt välja 2023. aastal, kui liitus Liibüa suurklubi Tripoli Al-Ahliga. Vahepeal ka kahes Tuneesia klubis, sealhulgas Reiteli poolt mainitud Stade Tunisienis pallinud Mugisha teenib alates eelmisest sügisest leiba Egiptuse kõrgliiga ülemise otsa meeskonnas Al Masrys.

Suures plaanis peetakse Rwandat Keeniaga võrreldavaks meeskonnaks. Jah, reedel särasid rwandalased selgelt eredamalt, aga vahe võis tulla vastasest, sest Grenada on turniiril osalevast nelikust selgelt nõrgim. Rwanda koondises on suurem osa mängijaid Aafrika klubidest, kuid leidub ka UEFA egiidi all pallivaid meeskondi. Meeskonna nimekaim pallur on ehk 20-aastane Hakim Sahabo, Belgias sündinud ja üles kasvanud kaitsev poolkaitsja, kes liikus talvel 1,5 miljoni euro eest Liege'i Standardist Ateena AEK ridadesse.

Kui palju meeskonda värskendada?

Henn vihjas mängueelsel pressikonverentsil sellele, et algkoosseis võrreldes reedega samaks kindlasti ei jää. Midagi täpsemat ei soostunud ta ütlema, aga märgid näitavad, et esimese üheteistkümne seas võib reedega võrreldes olla ehk isegi neli-viis-kuus uut nime.

"Rotatsioon tuleb, see oli algusest peale plaanis. Finaal on finaal, läheme kindlasti võitma, aga üks ei välista teist," märkis Henn.

Kiusatus siiski võimalikult tugeva koosseisuga minna on kahtlemata olemas, sest kuigi FIFA plakatid nimetavad kohtumisi rahvusvahelisteks sõprusmängudeks, on siiski mängus turniiri võitjakarikas. Kui palju tekib üldse Eesti koondisel võimalusi mõni trofee võita? Seda enam, et koos suvise Balti turniiriga on neid võimalik sel aastal võita lausa kaks. Oleks ju uhke, eks!

Millised on reeglid?

Eesti osalusel toimuval FIFA Series turniiril kehtivad mõned tavapärasest teistsugused reeglid.

• Mängus on lubatud koguni 11 vahetust (lisaks vajadusel üks n-ö peapõrutusevahetus).
• Vahetuspause on kolm.
• VAR-i ei ole.
• Viigilise normaalaja korral selgitatakse edasipääseja penaltiseerias, lisaaega ei mängita.

***

Soccernet.ee vahendab Rwanda ja Eesti kohtumist tekstipõhise LIVE-ülekandega. Kohtumisest näitab otsepilti ETV2.

***

30. märtsil kell 20.30 Kigalis Amahoro staadionil

Rwanda - Eesti
Peakohtunik: Ahmed Hassan Hussein
Abikohtunikud: Hamza Hagi Abdi, Mowlid Rage Ali
Neljas kohtunik: Abdullahi Hagi Hassan (kõik Somaalia)

Eesti võimalik algkoosseis:

Eesti koosseis FIFA Series turniiril:

Väravavahid
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 5/0
Henri Perk (14.10.1999) – Nõmme Kalju FC 0/0
Kaur Kivila (22.11.2003) – Tallinna FC Flora 0/0

Kaitsjad
Michael Schjönning-Larsen (02.02.2001) – Kilmarnock FC (SCO) 19/0
Ioan Yakovlev (19.01.1998) – Panionios (GRE) 13/1
Joseph Saliste (10.04.1995) – Tallinna FCI Levadia 10/0
Erko Jonne Tõugjas (05.07.2003) – Halmstads BK (SWE) 6/0
Kristo Hussar (28.06.2002) – AS Trencin (SVK) 6/0
Kristofer Käit (04.04.2005) – Portimonense SC (POR) 1/0
Tanel Tammik (14.06.2002) – Tallinna FCI Levadia 1/1
Robert Veering (01.12.2005) – Tallinna FC Flora 1/0
Sander Tovstik (26.03.2006) – Tallinna FC Flora 0/0
Mihhail Kolobov (02.03.2005) – Tallinna FC Flora 0/0

Poolkaitsjad
Markus Poom (27.02.1999) – AS Trencin (SVK) 34/0
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 22/0
Markus Soomets (02.03.2000) – IK Start (NOR) 22/0
Kevor Palumets (21.11.2002) – Podbrezova Železiarne (SVK) 18/1
Patrik Kristal (12.11.2007) – FC Köln (GER) 11/0
Rommi Siht (30.06.2006) – Nõmme Kalju FC 0/0

Ründajad
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 64/17
Alex Matthias Tamm (24.07.2001) – Livingston FC (SCO) 20/2
Karel Mustmaa (08.08.2005) – Thessaloniki PAOK (GRE) 3/0
Mattias Männilaan (08.09.2001) – Nõmme Kalju FC 1/0

Peatreener: Jürgen Henn