Eesti koondise ääremängija Ioan Yakovlev lõpetas äsja oma teise hooaja Kreeka esiliigaklubi Panioniose meeskonnas. Teist kevadet järjest jäi meeskonnal peamine eesmärk, kõrgliigasse tõusmine, täitmata, kuid see ei tähenda sugugi, et sügisel ei võiks Yakovlev saada võimalust end seal proovile panna.

Yakovlev on ilmselt kõige lühema klubihooajaga mängija Eesti koondises - tema koduklubi Panionios alustas liigahooaega 14. septembril ning pidas viimase mängu vahetult enne koondisepausi 21. märtsil. Ametlikku statistikasse sai Yakovlev 21 mänguga ühe värava ja kolm väravasöötu.

Soccernet.ee vestles 28-aastase Yakovleviga Kigalis Eesti koondise laagris, kus endine Narva Transi, Tallinna Kalevi ja FCI Levadia mängumees oma elust ja karjäärist hea meelega rääkis. Küsimusi ei pidanud peaaegu et küsimagi!

Ioan, kuidas läheb?
Hästi! Võitlesime klubiga Kreeka esiliigas lõpuni välja ning kuigi me ei suutnud kõrgliigasse tõusta, tunnen end seal väga hästi. Mängin heas klubis, millel on suured ambitsioonid. Mul on seal olemas kõik selleks, et olla tõsine proff ja mängida igal nädalavahetusel. Jah, väljakud ei ole Kreeka esiliigas tihtipeale eriti head, aga liiga on ühtlane – vabalt võid kaotada alumistele, aga võita tipptiime. Mulle see meeldib, sest kui tahad paremaks saada, tuleb igas voorus kvaliteetseid mänge mängida.

Kui Panionios eelmisel hooajal kõrgliigapiletita jäi, ütlesid intervjuus, et umbes 70 protsenti meeskonnast vahetatakse välja. Kui suur pettumus see klubile oli, et ka seekord kõrgliigakohast ilma jäädi?
See oli nagu deja vu! Koondisepausi eel käisid kõik mängijad klubi presidendiga kohtumas, ka mina, ja tuleb välja, et nüüd vahetatakse 90 protsenti meeskonnast välja, nende seas isegi sellised mängijad, kellel on veel aasta või kaks lepingut alles. Minu jaoks on õnneks asjad hästi, sest president tahab, et mina jääksin.

Küll aga nähakse mind teisel positsioonil, kusjuures see soov ei tulnud minu, vaid klubi poolt. Kreeka esiliiga ei ole eriti taktikaline liiga, vaid mängud otsustatakse suuresti võitluste pealt. Mind tahetakse nüüd kasutada vasakkaitsjana, seda nii viiese kui neljase liini puhul. President usub, et mul on vaja rohkem vabadust ja ruumi. Vasakkaitsjana saaks rohkem vastastega rünnakul üks ühe vastu olukordades olla. Tean, et suudan piisavalt keskenduda, et kaitses ka ülesannetega toime tulla. Klubi igatahes usub, et saan äärekaitsjana hakkama. Koondise juures olles olen kaitsefaasis tegutsemise kohta palju õppinud.

Lisaks võin avaldada, et minu vastu tunneb tõsist huvi üks klubi Kreeka kõrgliigast. Ma ei pannud küll sel hooajal kõige paremat statistikat kokku, kuid tean, et nad jälgisid mind kogu hooaja ja käisid tähtsamatel mängudel mind isegi kohapeal vaatamas. Nad tahavad mind väga ja pakkusid mulle juba lepingut. Nüüd asuvad nad Panioniosega läbirääkimistesse ja eks näha, mis juhtub. Ma ei saa hetkel kindlalt öelda ei seda, et jään või seda, et lahkun, aga tunnen, et olen valmis Kreeka kõrgliigat proovima ja et mul on piisavalt kvaliteeti, et seal mängida.

Ütlesin presidendile, et tahaksin midagi uut proovida. Vahel mängime esiliigas tõeliselt kehvadel väljakutel, kus on keeruline minu tõelist kvaliteeti näidata. Meil oli hea vestlus, ta sai minust aru, aga ütles, et ma hetkel koondisele keskenduks, sest see jutuajamine oli vaid paar päeva enne äralendu. Leppisime kokku, et saame pärast koondisepausi kokku ja leiame lahenduse.

Loodan, et mul lubatakse minna. Samas on mul lepingut veel aasta järel ja olen meeskonnas populaarne. Näiteks on meie klubis fännidel üsna suur mõju. Pole päris nii, et nemad ütlevad, milline mängija mängib ja milline mitte, aga president suhtleb väga palju fännide pealikuga ja võtab nende arvamust kuulda. Ja kõik fännid tahavad väga, et ma meeskonnas oleksin!

Panionios on väga ajalooline klubi suure fännibaasiga. Esindame Ateenas Nea Smyrni linnaosa – Ateenas on klubid üsna selgelt mõne linnaosa klubid. Noh, nagu AEK oleks Lasnamäe ja Panionios Mustamäe klubi, eks. Nea Smyrnis ringi käies tuntakse mind juba väga tihti ära. Ei saa öelda, et ma end päris kuulsusena tunneks, aga isegi tüdruksõber ütles, et Ioan, midagi on juhtunud!

Aprillis saab valmis klubi uus treeningkeskus, kus on tõeliselt head tingimused ning kui oleksime kõrgliigasse tõusnud, oleksin kindlasti klubisse jäänud, aga praegu tunnen, et kolmandat hooaega samal tasemel jätkata ei taha.

Lisaks olen ju koondise mängija ja Kreeka esiliigas koondisepause ei tehta. Kui koondisesse tulen, jään ühest mängust eemale ja annan sellega võimaluse kellelegi teisele. Kui tagasi tulen, jõuan ainult paar päeva trenni teha ja muidugi on treeneril lihtsam mind pingile jätta. Sel hooajal olid näiteks seetõttu viis mängu puudutatud. See on ka üks põhjus, miks tahaksin kõrgliigas mängida, sest seal tehakse koondisepause.

View this post on Instagram

A post shared by PanioniosFC (@panionios_fc)

Rääkisid positsioonimuutusest – oled sa juba klubis äärekaitsjana mänginud või see oli jutt uueks hooajaks?
Seda hakati planeerima juba varem ning viimased viis mängu olengi äärekaitsjana mänginud, lõin seal mängides isegi oma hooaja ainsa värava. Meil olid olulised mängud, aga ausalt öeldes sain hästi hakkama.

Kui liiguksid kõrgliigasse, siis millisel positsioonil seal mängiksid?
See kõrgliigaklubi, kes mind endale soovib, mängib pisut teistsuguse süsteemiga, kus ääreründajad peavad väga selgelt laiust hoidma ja seal kaitsjaid üks ühe vastu ette võtma. Nad ei taha, et ääred sisse murraksid ja äärekaitsjad kõrgele tuleksid, vaid mängitakse teistsuguse stiiliga.

Loomulikult olen valmis vajadusel ka sisse murdma ja taskus mängima, aga minu tugevused tulevad välja siis, kui saan näoga vastase värava poole mängida ja kaitsjaid ette võtta. Nemad mind just sellises rollis kasutada tahavadki. Kui mängustiil oleks selline, kus ääreründaja murrab sisse ja äärekaitsja peab tõusma, siis jääksin pigem äärekaitsjaks.

Kreeka esiliiga hooaeg kestab tippjalgpalli mõttes tõeliselt vähe – liiga algab pihta alles septembri keskel ja sinul on nüüd hooaeg juba märtsi lõpus läbi. Kas oled aru saanud, miks see liiga nii lühike on?
Alustatakse septembris ilma pärast, sest suvekuud on Kreekas tõeliselt kuumad. Mänge on vähe seetõttu, et esiliiga on jaotatud põhja- ja lõunatsooniks, kus mõlemas on ainult 10 meeskonda ja siis ühel hetkel veel liiga poolitatakse. Uuest hooajast pannakse grupid aga kokku ja tuleb üks 16 meeskonnaga esiliiga. See tähendab aga klubidele pikemaid sõite.

Minu meeskond Panionios sõidab näiteks igale võõrsilmängule päev varem kohale, isegi kui mäng on Ateenast tunni aja kaugusel. Kõigil tiimidel ei ole aga nii häid rahalisi võimalusi. Kui mängiksime näiteks Karel Mustmaa meeskonna PAOK-i vastu Thessalonikis, siis reisiksime sinna kindlasti lennukiga, aga need meeskonnad, kellel on väiksem eelarve, peavad selle jaoks seitse-kaheksa tundi bussis loksuma. Seetõttu taheti seni hoida kaht erinevat tsooni.

Muidugi on liiga väga lühike. Mängime ainult 24 mängu – 18 põhiturniiril ja kuus teises faasis. Olen sellest ka klubi presidendiga rääkinud, et see pole päris normaalne. Eestis mängisin ju 36 liigamängu ja lisaks veel karikamängud ja eurosarjad. Kujutage nüüd ette, et sellest 24 mängust jääb mul mitu tükki veel koondise tõttu vahele… Lõpuks saan koormuse, mis on Eestis sisuliselt pool hooaega.

Meie liigahooaeg lõppes praegu ära ning koondise jaoks olen heas vormis, aga juunikuu mängudeks pean mitu kuud end üksi suruma, et nendeks heas vormis olla. Klubiga treenime küll poole maikuuni, sest president ei tahtnud puhkust liiga pikaks lasta, aga selle aja jooksul ju mängupraktikat ei ole. Rääkisin sellest ka Jürgen Henniga – kõik võivad olla kindlad, et olen koondise ajaks heas vormis, paksuks ma ei kavatse minna. Koondise esindamine on minu jaoks ülioluline, sest tean hästi, kui keeruline ja psühholoogiliselt raske aeg oli see, kui endale Eesti passi taotlesin.

Koondise nimekirjas olid seekord üles antud kaitsjana.
Jah, kui koosseis välja tuli, sain kohe palju sõnumeid: Yako, mida see tähendab? Koondise eest olen valmis ükskõik millisel positsioonil mängima. Võin ka ründes olla. Jah, ma ei mängi kindlasti sellises stiilis nagu Alex Matthias Tamm, aga teen kõik, mida vähegi oskan ja suudan.

Jürgen ütles ka mulle siin olles, et ta teab, et minu motivatsioonis ei pea hetkekski kahtlema, ta teadis alati, et tahan kindlasti Rwandasse tulla. Teistel mängijatel võisid ju olla vigastused segamas või ei tahtnud klubi mängijat väga pikale reisile sisuliselt tundmatusse kohta lubada, aga siin olles on Rwanda mulle väga hea mulje jätnud. See on tõesti väga ilus riik: väga palju rohelist loodust, mulle väga meeldib.

Positsioonist rääkides: suhtlesime selles osas Jürgeniga ja ta ütles, et kui ennast sel positsioonil tõesti mugavalt tunnen, siis saab ta mind viieses kaitseliinis äärena kasutada. Selle formatsiooniga mulle see positsioon väga meeldib: esiteks on üldiselt palju ruumi, teiseks on võimalik rohkem palliga tegutseda.

Kõlad täpselt samamoodi nagu Vlasi Sinjavski, kui tema ääreründaja kohalt äärekaitsjaks nihkus!
Jah! Aga jalgpalli ei olegi vaja uuesti leiutada, teame, kuidas mängida. Iga kord, kui rünnakule jooksed, tead, et taga on toetus, sest üks keskkaitsjatest on abis. Rünnakult naasmiseks on seetõttu pisut rohkem aega. Mängus Keenia vastu tunnetasin samamoodi, et mul oli rohkem aega kui oleks olnud ääreründajana. 5-3-2 formatsioonis oleks mul keeruline keskväljakolmikus mängida, sest eelistan väljakul laiust hoida, seetõttu tunnengi end tõusva äärekaitsjana kindlamalt. Ja lubasin Jürgenile, et kui ta mind seal mängitab, siis ma ei unusta kunagi kaitsetööd ära. Võite kindlad olla!

Ütlesid, et teete klubiga veel maikuus ka trenni. Puhkus kahe hooaja vahel on Kreeka esiliigas siis suures plaanis sarnane nagu mujal?
Jah, suures plaanis küll, umbes kaks kuud. Umbes juuli keskel alustame taas treeningutega, käime laagrites. Eelmisel suvel sõitsime näiteks mäestikulaagrisse. Siin Rwandas oleme 1500 meetri kõrgusel, aga me käisime toona vist isegi 2500 meetri kõrgusel! Hooaja ettevalmistus oli seetõttu väga keeruline, kuna korralikult ei saanud hingata, aga kui merepinnale tagasi tuled, tunned end füüsiliselt tõesti hästi.

Sina oled siis praegusest koondisest üks väheseid, kellel on merepinnast nii kõrgel mängimise kogemus!
Just! Rääkisin siin sõpradega ka, et minu jaoks ei ole Kigali tingimused midagi väga erilist, sest Kreekas võib päevasel ajal olla juba praegu enam-vähem sarnane ilm kui siin.