Keskkaitsja Kristjan Pelt (22) pani ühes 2023. aastaga oma jalgpallurielu pausile. Praegu kannab ta küberväejuhatuse ajateenijana laigulist vormi.

"Kuna viimasel aastal ei läinud mul eriti hästi – Premium liigas ei mänginud ju üldse –, siis jalgpalli perspektiivist see kindlasti leevendas kaitseväkke minekut. Mingit suurt masendust ei olnud," mõtiskleb Pelt Soccernet.ee-ga vesteldes. "Lepingut oli samas veel aasta jagu järel ja oleksin väga hea meelega mängimist jätkanud. Selles mõttes oli põnts ikkagi suur."

• Paide lõpetas 22-aastase keskkaitsjaga koostöö

2018. aastast Paide Linnameeskonda kuulunud Pelt kinnitab, et klubist lahkumine oli tema enda soov. "Klubi poolt ei olnud mingit signaali, et nad tahaksid koostöö lõpetada. Otsuse tegin lõpuks mina, kuna niigi saab kaitseväest nädalavahetuseti vähe välja – tundsin, et ma ei soovi seda aega kulutada Paides duubli mängudel käies," muigab ta.

Peldi senine jalgpallurikarjäär on kulgenud mõnevõrra kummalist rada pidi. Pea kõiki hooaegu alustas ta Paides varumehena, ent kerkis hooaja jooksul tasapisi kandvasse rolli. 2022. aastal käis ta platsil koguni 30 Premium liiga mängus ning oli klubisiseselt 2557 mänguminutiga enim minuteid teeninud meeste hulgas kolmas: ettepoole jäid vaid Joseph Saliste ja Karl Mööl.

Ometi tõi mullune aasta kaasa vaid seitse kohtumist, neist viimane 3. mail. Uue peatreeneri Ivan Stojkovici käe all langes Pelt soosingust välja ega pääsenud enam pingilegi. "Olin harjunud olema tubli varumängija ja sellega polnud mul kunagi probleemi. Loomulikult oleksin eelistanud mängida kõrgemal tasemel, aga uue peatreeneriga ei tekkinud meil sellist usaldust. Põhjust ma täpselt ei tea, sest ma usun, et mängustiil oleks mulle tegelikult sobinud, aga nii oli," nendib ta.

2020. aastal kuulus Pelt ka Eesti A-koondisesse, ent debüüdini ei jõudnud. Juba 19-aastasena koondisesse kuulumine suurendas noorele mängumehele seatud ootusi, ent järgmine samm jäigi tegemata. Rohkem Peldiga koondises ei arvestatud. Miks?

"Asi ongi nii lihtne, nagu igal pool räägitakse. Lisatööd ja eraldi trenni ei ole ma kunagi ülemäära palju teinud. Tunnistan seda," ütleb ta. "Eks ma keskendusin alates 2020. aastast ka ülikoolile ja muudele asjadele lisaks jalgpallile. Sealt saabki põhjust otsida."

"Erinevalt mõnest sõbrast, kes on lapsest peale unistanudki ainult ja ainult jalgpalluriks saamisest, siis mul pole see kunagi niimoodi olnud. Lihtsalt tuli hästi välja ja siis mõtlesin, et täitsa tore oleks sellest karjäär teha," kirjeldab Pelt muigega.

Ta lisab: "Samas oli alati kuklas – ka vanemate initsiatiivil –, et võiks keskenduda õppimisele vähemalt samaväärselt. See ei olnud mingi surve nende poolt, ma arvasin ka ise sama. Läksin ülikooli ja see võttis pingeid maha – teadsin, et kui jalgpalliga peaksid asjad untsu minema, on mul alati muid variante taskus."

2020. aasta sügisest Tallinna Tehnikaülikoolis äriinfotehnoloogiat tudeerival Peldil on tarvis pärast ajateenistust veel veidi koolipinki nühkida, et bakalaureusediplom järgmisel kevadel kätte saada. Selle ja mõistagi ka kaitseväeteenistuse tõttu on tulevik hetkel täiesti lahtine.

"Kõigepealt olen kaitseväes sõduri baaskursuse ära ja siis mõtlen natuke edasi. Pärast lõpetan kindlasti ära ülikooli – mul on veel paar ainet tegemata –, seda siis järgmisel kevadel," kirjeldab 22-aastane reamees. "Sealt edasi on kõik praegu lahtine. Kui tuleb mingi äge variant, mängin kindlasti jalgpalli edasi, sest see elu mulle iseenesest meeldib. Aga kui ka ei tule, siis võib mind leida muudelt elualadelt – katki ei ole midagi."