Teet Allas jättis selja taha sündmusterohke aasta, mis algas tema jaoks Flora kaptenina ning lõppes esimeses välisklubis, Rootsi madalamas liigas Dalkurd FF-i rivistuses.

73 korda Eesti koondist esindanud 33-aastane kaitsja oli üks neist mängijaist, kel tuli suvise palgaskandaali järel Florast lahkuda.

Õnneks avanes tal võimalus siirduda Rootsi tugevuselt kolmandasse liigasse, kus mängis koos temaga hooaja lõpuni ka teine endine Flora kaitsja Tõnis Vanna.

Alates 1997. aastast Flora-süsteemis ja 2000. aastast konkreetselt FC Floras mänginud veteranil oli mõistagi kahju pikaaegsest koduklubist lahkuda, aga ta soovib klubile kõike paremat.

Kuidas jäid rahule aastaga 2010?
Aastale 2010 tagasi vaadates oli see väga huvitav ja edukas - tempokas aasta esimene pool Floraga, juunis sündis tütar, juulis erimeelsused Aivariga, augustist alates siirdumine Rootsi ja rahulik aasta lõpp oma pere seltsis.

Viimati lõppenud hooajal siirdusid oma pika karjääri jooksul esimest korda välisklubisse, kuidas jäid oma klubi ja liiga tasemega rahule?
Augustist jätkasin oma karjääri Rootsis ja liitusin Dalkurd FF meeskonnaga hooaja lõpuni. Sinna siirdudes ei teadnud ma Rootsi divisjon1 tasemest eriti midagi. Sisse elades ja mängijaid tundma õppides sain aru, et tase on korralik. Meeskond oli profimeeskond ning meie meeskond ise oli värvikas - kurdid, türklased, iraanlased, libeerlane, serblane, bosnialane, pakistanlane, prantslane, meie Tõnis Vannaga ja rootslased.

Kuhu Sa asetaksid Dalkurd FF-i Eesti meistriliigas? Kuidas treeningtingimustega rahule jäid? Kui palju Rootsi tugevuselt kolmandas liigas rahvast staadionitel mänge vaatamas käis?
Sinna jõudes oli vahetunud ka peatreener ja meeskond alustas puhtalt lehelt. Klubi hooaja alguses püstitatud eesmärk tõusta aste kõrgemale Superettanisse oli kadunud seoses kesise hooaja algusega. Hooaja teiseks pooleks pandi eesmärk jääda püsima liigasse. Alustasime eelviimastena ja lõpetasime kuuenda kohaga. Väga vähe jäi puudu, et jõuda play-off'i. Konkurents meeskondade vahel oli tihe ja tulemused etteaimamatud. Ise mängisin kõik kohtumised. Kui võrrelda Eesti meistriliigaga, siis kuskil kolmanda-neljanda koha pärast võistleks Dalkurd küll. Flora ja Levadia teeks Dalkurdile füüsiliselt ja taktikaliselt tuule alla. Meie meeskonna taktika oli, et parim kaitse on rünnak, millega aeg-ajalt ka valusalt näppu lõigati.

Treeningtingimused olid korralikud - uue põlvkonna kunstmurul ja vahel ka naturaalmurul (enne mänge vastasega, kes mängis naturaalmurul). Enamus mänge peetakse kunstmurul, sest naturaalmuru hooldus läheb heitlikus põhjamaa kliimas kalliks. Keskmiselt käis meil kodumänge vaatamas umbes 500 inimest, kuid oli mänge, kus sai mängida 3000 pealtvaataja ees.

Kas Rootsi tugevuselt kolmas liiga oleks sobiv koht, kus meie Meistriliigas mängivad pallurid võiksid alustada oma välismaa karjääri?
Minu arvates võiks Rootsi tugevuselt kolmas liiga olla täiesti hea hüppelava meie noortele vutimeestele, sest skaute ja agente liigub seal üsna palju ja silmajäämise võimalus kellelegi on kordades suurem kui Eestis. Ise jäin selle ajaga, mis Rootsis veetsin, rahule.

Miks Sul varem ei avanenud võimalust jätkata oma karjääri välismaal, kuigi testimisvõimalusi Sul oli?
Miks ma varem ei ole pääsenud välisklubisse - siin on olnud erinevaid põhjusi, kas latt on liiga kõrgel olnud või klubid ei ole kokkuleppele jõudnud ja ka vigastused on minekut seganud.

Oled oma pika karjääri jooksul päris palju vigastusetega võidelnud, kuidas hetkel tervis on?
Ega vigastused hüüa tulles, aga hetkel on kõik hästi ja see annab ka tahet edasi liikuda.

Kas pärast mängijakarjääri jääd jalgpalliga seotuks?
Väga raske hetkel öelda, eks neid mõtteid liigub peas erinevaid nii jalgpalliga kui pallita. Hetkel keskendun mängimisele.

Enne Rootsi siirdumist kuulusid pikki aastaid FC Flora põhitegijate hulka. Kas oli raske oma kauasest koduklubist lahkuda? Aivar Pohlakule tere ütled?
Lahkumine tüli ja käraga, see tegi meele mõruks küll, aga tuli edasi minna ja see oli ka ainuõige võimalus tol hetkel. Kas oli kahju? Muidugi oli! Neid aastaid Floraga ei saa mõne sõnaga kokku võtta. Aivar Pohlakuga oleme ka pärast suviseid erimeelsusi kohtunud, pikemalt vestelnud ka Eesti jalgpallielust ning teretame üksteist kinldasti. Suhtlen ka teiste Flora töötajate ning mängijatega jätkuvalt. Soovin klubile jõudu edaspidiseks!

"Suvine palgakriis puhastas meeskonna nõrkadest persoonidest. Hea, et nad tulid välja juba siis, mitte hiljem," ütles Pohlak Postimehele. Murdehetk olnud aga eelmise hooaja keskpaik, kui otsustati, et midagi peab klubi juures muutuma; osale kasvandikele liidrirolli andmine ei õigustanud ennast ning peaaegu mitte keegi neist pole välisklubis suutnud tõusta põhitegijaks. "Eesti koondise mängus Usbekistaniga olid kahjuks nõrgimad lülid just endised Flora mängijad," märkis Pohlak. Mis Sa Aivar Pohlakule sellisele jutule vastaksid?
Ma arvan, et Aivar emotsionaalse inimesena kees veidi üle.

Kus mängib Teet Allas aastal 2011? Kas jätkad välismaal või tuled tagasi Eesti Meistriliigasse?
Hetkel on kõik veel lahtine.

Kaua veel plaanid tegevmängijana jätkata?
Paar aastat tahan veel kindlasti mängida, kuid palju oleneb sellest, kuidas tervis tahtele vastu peab

Oled nüüdseks juba endine koondislane. Kas käid ka rahvuskoondise mänge vaatamas ja kuidas koondise viimase aastaga rahule oled jäänud?
Ikka jälgin ja elan kaasa. Oli palju häid mänge, kuid mulle jäid kripeldama kaotused Itaaliale ja Sloveeniale kodus - oleks neist mängudest kraapinud viigid, siis paneks koondisele aasta hindeks 5, nüüd paneks tubli 4. Meelde jäi meeskonna hea kaitsemäng, rumalaid eksimusi tähtsates mängudes jääb aina vähemaks. Hästi hea tõusu on minu meelest teinud Taavi Rähn ja Sergei Zenjov.

Aasta 2010 Eesti parim jalgpallur?
Koondise aasta 2010 parima tiitli annaks ikkagi mister Piirojale, kes on asendamatu vana kaitses ja kogu meeskonnas hetkel. Fakt on ka see, et ta oli ka oma koduklubis liider ja aitas play-off'is klubi Norras kõrgemasse seltskonda tagasi.

Kui tihti külastad Soccernet.ee-d?
Soccernetti külastan iga päev ja soovin teile põnevat uut jalgpalli aastat!