Ilkujate brigaadi jaoks oli 30. august hea päev, sest Eesti naiste jalgpallikoondis kaotas EM-valikmängus Hollandile 0:7 ning Soccernet.ee pealkirjastas reportaaži "Eesti sai Euroopa parimalt suure, aga väärika kaotuse".

Vahet pole, et vastas oli valitsev Euroopa meister ja vastne MM-hõbe, kelle kõik mängijad on täisprofid Inglismaa, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Hollandi, Rootsi ja Norra, mis hõivavad Euroopa liigade edetabelis esiviisiku pluss 8. ja 11. koha, samal ajal kui ükski Eesti naisjalgpallur ei mängi antud edetabeli 25 parema sekka kuuluvas kõrgliigas…

0:7 on 0:7 on 0:7 ning sellel puudub igasugune väärikuse aspekt! Vahet pole, millised olid väljakul nähtud mängijate tahtelised omadused, mille põhjal pealkirja võtmesõnaks olnud hinnangu – väärikas! – (täiesti põhjendatult) kujunes. Ainuke variant säärase põikpäise ja naiivse ning jalgpalli suhtelisust eiravat arusaama muutmiseks on parem skoor.

See vormub teatavasti paljude erinevate faktorite – näiteks treeneri(te) tase, treeningtundide arv, taristu ja treeningvahendite kvaliteet, meditsiiniline teenindus – koosmõjul, aga peamine neist on tippjalgpallis ikkagi mängijate tase. Parim võimalus vältida tulevikus Hollandit võõrustades neile 0:7 kaotamist on omada paremaid mängijaid.

Sel eesmärgil asutab Eesti Jalgpalli Liit 2020. aastast tüdrukute U17 Eliitliiga, sest arvandmed viitavad, et just see on vanus, mille järel kõige rohkem tüdrukuid jalgpalli juurest põhjusel või teisel ära kaob. See omakorda tõi kaasa olukorra, et Eesti täiskasvanute meistrivõistluste kolmes liigas osalenud 23 naiskonda kuulus keskmiselt ainult 11,8 mängijat, kes on vanemad kui 18 aastast.

"Meil oli kolme täiskasvanute liiga (meistri-, esi- ja teine liiga) peale kokku kahe liiga jagu täiskasvanud mängijaid," sõnas täna A. Le Coq Arenal toimunud jalgpalliliidu noortekonverentsil alaliidu tehniline direktor Janno Kivisild. "Naiste koondise peatreeneril Jarmo Matikainenil tuli Hollandi vastu väljakule läinud koosseis välja valida 273 naise seast. Rohkem täiskasvanud naisjalgpallureid Eestis pole."

Viimase poole aasta jooksul kohtus jalgpalliliidu esindus (koosseisus peasekretär Anne Rei, tehniline direktor Kivisild ja naiste koondise peatreener Jarmo Matikainen) 37 klubiga, kes tegelevad tüdrukute ja naiste jalgpalliga, et kaardistada mure- ja kitsaskohti ning saada ette üldine pilt.

"Ilmnes, et väga palju nähti asju oma klubi perspektiivist, ent puudus üldine sünkroniseeritud mõistmine, kuidas on Eesti tüdrukute ja naiste jalgpall korraldatud. Poiste seas on süsteem selge – noortejalgpall kestab U17 Eliitliigani, mis on noortetöö kroon, mille järel liigutakse edasi täiskasvanute jalgpalli erinevatele tasemetele," rääkis Kivisild.

Tehniline direktor tõi välja, et tüdrukute jalgpallis valitses tänavu suur ebakõla U15 ja U17 vanuseklasside meistrivõistluste vahel, kus osales vastavalt 16 ja 5 võistkonda. Põhjuseks erinevate murrangute koondumine nende kahe vanuseklassi vahele: 1) U15 mängib 9v9 ehk väikesel, U17 11v11 ehk täismõõtmetes väljakul, 2) U15 edasi-tagasi vahetustega, U17 mitte, 3) U15 2x35 minutit, U17 2x45 minutit, 4) U15 nr 4 palliga, U17 nr 5 palliga.

Kui lisada siia täiskasvanud naisjalgpallurite vähesus, mille tõttu paremad noormängijad liituvad väga varakult naiste meistrivõistlustega, on tulemuseks nii ülekoormuse oht kui ka noortevõistkondade lagunemine, mis omakord viib mitmete mängijate jalgpalli juurest kadumiseni.

"Tüdrukute puhul on sotsiaalne aspekt väga tähtis. Klubidega peetud kohtumiste jooksul toodi mitmel puhul näiteid, et kui kaks-kolm paremat mängijat võeti U15-U16 vanuses võistkonnast ära, siis paljud nende naiskonnakaaslased lõpetasid. Kuulsime lugusid, kuidas jalgpalliga jäeti hüvasti hetkel, kui parim jalgpalli mängimise iga oli hakkamas, väga palju rohkem, kui tahtsime," rääkis Kivisild.

U17 Eliitliigaga soovibki jalgpalliliit vähendada mängijate kadu ning mahendada üleminekut noortejalgpallist täiskasvanute omasse. Mängijate kadu väheneb näiteks moel, et juhendi kohaselt on võimalik moodustada nii klubide ühend- kui ka piirkondlikke võistkondi, mis peaks aitama koos üles kasvanud naiskonnakaaslastel ühes tiimis püsida.

Ning kuna U17 Eliitliiga baasiks on tänavused U15 meistrivõistlused, mis olid sportlikult tasavägised, siis peaks vähenema ka "suured võidud/kaotused tapavad huvi" põhjusest tulenev kadu. Lisaks kompenseerib alaliit sarnaselt poiste U17 Eliitliigaga osalejate transpordikulu, mis vähendab klubide finantskoormust.

"Meil on tugev vundament nii võistkondade kui ka mängijate baasil, et mängida Eliitliigat just selles vanuseklassis," märkis Kivisild ja lisas, et 2020. aasta järel vaadatakse, kas on vaja midagi korrigeerida. Näiteks tõsta vanusepiiri ühe aasta võrra ja mängida edaspidi U18 Eliitliigat.

* * *

Eesti Jalgpalli Liidu pressiteade:

Eesti Jalgpalli Liit käivitab tüdrukute U17 Eliitliiga

Eesti Jalgpalli Liit (EJL) viib järgmiseks hooajaks tütarlaste liigades sisse muudatusi ning uue sarjana alustab tüdrukute U17 Eliitliiga.

"Analüüsisime seda, kas olemasolev liigade struktuur toetab mängijate ja naiste jalgpalli üldisemat arengut või oleks vaja ümberkorraldusi. Leidsime, et kohati liiguvad tüdrukud liiga kiirelt täiskasvanute liigadesse ja samal ajal on ka väljalangemine suur," sõnas jalgpalliliidu tehniline direktor Janno Kivisild.

"Otsisime koostöös klubidega lahendusi ja arutlesime muudatuste üle, mis võiksid tõsta nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti. Lähtusime lõppenud hooajast, kus U15 ja U13 liigad olid hästi komplekteeritud. Meie soov on hoida tugevad grupid koos ning pakkuda põlvkondadele sujuv ja loogiline üleminek järgmistesse vanuseklassidesse. Diskussiooni tulemusel esitasime liigade reformi ettepaneku, kus loome U17 Eliitliiga ning tõstame ümber ka vanuseklasse," seletas Kivisild muudatusi.

Esmakordselt käivituv tüdrukute U17 Eliitliiga hakkab toimima analoogselt poiste U17 Eliitliigaga, kus EJL katab võistkondade transpordikulud. Uus liiga pakub suuremat paindlikkust ja võimalust väiksematele klubidele omavahel koostööd teha. Liigasse saab välja panna ka regionaalseid klubide koondiseid ja klubidel on võimalik anda mängijaid teise võistkonda mängima üleminekut tegemata.

Võrreldes lõppenud hooajaga, kaovad järgmiseks aastaks tüdrukute U15, U13 ja U11 liigad. Nende asemel tekivad U14 ja U12 vanuseklassid ning luuakse U9 liiga. Sarnaselt eelmise hooajaga toimuvad ka 2020. aastal mängud U10 vanuseklassis.

Tütarlaste liigad 2020. aastal: