15-aastaselt debüüt Eest meistriliigas. 16-aastaselt üleminek Itaaliasse. 18-aastaselt debüüt ja esimesed kümme mängu Serie A-s. 19-aastaselt debüüt Eesti A-koondises. Georgi Tunjovi jaoks on väga paljud asjad, millest hulk jalgpallipoisse unistab, tulnud kätte varakult. Aga ta hoiab jalad kindlalt maas ja teab – praegu, 21-aastasena, tuleb tal endiselt vaeva näha selle nimel, et ka tulevik oleks edukas.

Viimase koondisemängu pidas Tunjov veel Karel Voolaiu käe all, pääsedes 2020. aasta novembris Skopjes Põhja-Makedoonia vastu 11 minutiks vahetusest väljakule. Thomas Häberli, kes on alati toonitanud noorte mängijate puhul meestejalgpalli kogemuse olulisust, polnud talle seni kutseid saatnud. See muidugi ei tähendanud, nagu poleks Tunjov enam radaril olnud – mullu jõudis ta seitsmes kohtumises aidata Eesti U21 koondist, kuuludes seejuures kõigis neis EM-valikmängudes algkoosseisu.

Kuid A-koondisest kõrvalejäämise põhjus oli mõistetav, kuna ka klubil ja klubis tuli leppida tagasiminekuga. SPAL oli langenud kõrgliigast esiliigasse, esindusmeeskonna koosseisu Tunjov aga enam ei mahtunud. Tuli mängida noorteliigas ja ehkki sageli usaldati just Narva poisi käe ümber kaptenipael, ei vääranud see tõsiasja, et hädavajalik edasiminek meestejalgpalli oli takerdunud.

Õnneks oli 2020. aasta talvel SPAL-iga kolme ja poole aasta pikkuse profilepingu sõlminud Tunjov klubi tulevikuplaanide jaoks piisavalt tähtis, et saatuse hooleks teda ei jäetud. Mullu augustis siirdus poolkaitsja laenule Serie C-s pallinud Carraresesse, kus kogunes viimaks nii minuteid kui ka enesekindlust. Tunjov sai platsile 27 mängus, enam kui pooltel kordadel kuulus ta alustajate sekka. Kolm väravatki õnnestus lüüa, ehkki see pole väljakul tema põhiülesanne.

Sellest hooajast on Tunjov tagasi SPAL-is ja pälvinud Roberto Venturato usalduse kuuest liigamängust pooltes. Kolme mänguga on saldosse kogunenud 90 minutit, aga kui palju need kaaluvad? Kuna Itaalia liigade mängutasemes orienteerumine näib kõrvaltvaatajale ehk keeruline, on paslik selle kohta küsida Tunjovilt endalt. Selgub, et latt asub kõrgel.

"Võrdlusi tõmmata on muidugi raske," nendib ta ja vajub hetkeks mõttesse. "Serie C on tasemelt ... noh, liiga sees on ka muidugi ülemise ja alumise otsa meeskondade vahel tasemevahed, aga ütleksin, et tippe annab võrrelda meie Premium liiga esikolmikuga. Serie B-s on juba kindlasti kõrgem tase kui Eesti tippklubides."

See tähendab, et ka eelmisel hooajal pidi Tunjov tegema suure arenguhüppe. "Esimene asi on muidugi füüsis. Serie C-s mängimiseks pead olema tugev, füüsilist kontakti ei tohi peljata, vaid selleks tuleb valmis olla. Liskas on vaja õppida palju kiiremini mõtlema, mitte ainult tegutsema. Need olid minu jaoks kõige suuremad väljakutsed," selgitab ta.

Kas ta sai Carrarese-hooajast kätte selle, mida läks laenuperioodilt otsima? "Jah. Läksin selleks, et mängida, ja saingi mängida," võtab Tunjov eelmise hooaja lihtsate sõnadega heatujuliselt kokku. "Olgu, vigastus vahepeal segas, mõnes mängus ei mahtunud ma koosseisu, aga kokkuvõttes oli väga hea ja arendav hooaeg."

Carrarese-aasta järel tunti tema vastu veidi huvi ka mõnest muust klubist, ent Tunjov ei hakanud SPAL-ist kuskile tõttama, kuna tunnetas nii treeneri kui ka juhtkonna usku ja usaldust. "Rääkisime klubijuhtidega mitmel korral, nad rõhutasid, et mul on meeskonnas koht olemas. Arutasime sedagi, mida on veel vaja teha ja kuidas areneda, et paremini hakkama saaksin. Muidugi tahaks veel rohkem minuteid kui olen seni sel hooajal saanud, aga samas mõistan ka hästi, et mind ei ole platsile lastud vaid ühe korra, vaid kolmel puhul. See näitab juba iseenesest, et treener usaldab. Tuleb tööd teha ja küll võimalusi tekib. Siis tuleb juba ise mees olla ja see hästi ära kasutada. Võtan rahulikult, kannatust mul jagub."

Neli ja pool aastat Itaalias elanud Tunjov tunneb end sealt mõnusalt, SPAL-i koduks olevast Ferrarast on ka talle saanud otsekui teine kodulinn. “Päris itaallaseks ma ennast veel ei loe, aga itaallaste keskel on väga tore olla küll. Keel on ka praeguseks vabalt suus. Tean ju enamikku mängijatest, treenereid niikuinii, nii et tänavu ei tohiks kohanemisega vähimatki muret olla.

Olen mõnusalt sisse elanud, linn on täpselt selline ... ei liiga suur ega liiga väike! Mugav ja tore, väga ilus elu. Itaalia kohta on tegu pisikese kohaga, kuigi Carrarese oli mõistagi veel väiksem. Aga Ferrara on täisväärtuslik linn, kõik vajalik on olemas. Vabal ajal käime meeskonnakaaslastega sageli väljas, kohti jagub, kuhu minna. Mulle meeldib seal väga," rõhutab Tunjov.

Mänguaeg on loogilise sammuna toonud kaasa selle, et ligi kaheaastase pausi järel leidus Tunjovile taas koht A-koondises. Mängust Maltaga jäi ta küll ainsana kõrvale, kuid et selles kohtumises hankis endale mängukeelu Sergei Zenjov, on Tunjov esmaspäeva õhtuks San Marino vastu vähemalt Häberli valikunimekirjas.

"Olen mõistagi inimesena selle aja jooksul kasvanud. Ning mängijana olen nüüdseks ikkagi palju paremini meeste jalgpalliga kohanenud. Jah, mängisin tollal Serie A-s, aga see oli pigem avanss," sõnab Tunjov. "Praegu mängin meeste meistrivõistlusi teadmisega, et mind usaldatakse väljakule selle alusel, mida olen juba näidanud. Olen selle ära teeninud."

Samas ei taha ta öelda, nagu oleks Serie A mängud või kohtumised A-koondises tulnud tema jaoks liiga vara. Meenutuseks – hooajal 2019-20 kogunes Tunjovi arvele Itaalia kõrgliigas kümne kohtumisega 280 mänguminutit, SPAL-i algrivistusse pääses ta kolmel korral. Koondises jõudis ta Voolaiu käe all kuues kohtumises väljakut mõõta 265 minuti jagu, kolmel puhul – Rahvuste liiga mängudes Gruusia ja Armeeniaga ning maavõistluses Leeduga – ka alustajate seas olla.

"Ei ütleks, et vara. Muidugi olen ka väga tänulik klubi toonasele juhtkonnale, kes mind usaldas ja andis kindlust, et minus on midagi. Eks ma tundsin ka ise, et võib-olla pole ma jalgpallurina veel oma arengus selleks tasemeks päris valmis, aga kui pakutakse mänguvõimalust Serie A-s, siis ära ju ka ei saa öelda!" muigab ta.

"Ja koondise osas – mõistsin sel hetkel hästi, et toona mängisin liigatasemel, mis tingis koondisesse kutsumise. Vahepeal olid teised ajad. Klubikarjääris oli väike ... võime seda nimetada tagasiminekuks. Seetõttu A-koondise kutset ka ei tulnud ja saan sellest väga hästi aru," tõdeb Tunjov. "Serie A oli senise karjääri tipphetk, lagi. Siis tuli kaks keerulisemat aastat. Kuid praegu on eesmärk lihtne – tunda end väljakul hästi ja areneda, et taas kõrgemale jõuda. Kuhu täpselt, küll seda näitab juba aeg."'

Et vahepeal on poolkaitsja jõudnud tagasi Serie B-sse, oskas ta nüüdset kutsumist ka pisut oodata. "Kuskil südames ikka arvasin, et kui olen seal juba kolmes mängus platsil käinud, võiks ju tulla. Liiga on tänavu tugev, tase hea. Ehkki kui pole kaks aastat koondist esindanud, ei saa kindel olla. Aga seda tundsin küll, et olen valikuringis sees."

Viimast süvendas see, et Häberli on Tunjovi kinnitusel temaga kogu aeg kerget sidet hoidnud. "Kui ta peatreeneriks sai, võttis ta minuga ühendust ja uuris, kuidas mul läheb. Tean, et ta vaatas ka mu mänge. Siis tuli paus, aga suvel kirjutas ta mulle uuesti, et hea mängu puhul õnne soovida. Nii et kontakt on olnud olemas."

Millised eesmärgid on Tunjov endale alanud klubihooajaks ja koondisetulevikuks seadnud? Selgub, et lihtsad. "Koondisega oli algusest peale selge, et ainus siht saab olla tagasi C-divisjoni tõusmine. Isiklikus plaanis püüan selles aknas lihtsalt tõestada, et olen koondisekutse ära teeninud. Siingi läheb kannatust vaja. SPAL-is on asi veel selgem – tahaks mängida, mängida, mängida. Olen kindel, et sellega koos tuleb ka kõik muu," usub Tunjov.

Sünniaeg: 17. aprill 2001
Vanus: 21
Positsioon: keskpoolkaitsja
Klubikarjäär: 2016-18 Narva Trans, 2019-... Ferrara SPAL (Itaalia), 2021-22 Carrarese Calcio (Itaalia, laenul)
Koondisekarjäär: 6 mängu A-koondises