UEFA avaldas tabeli, kus on tulemuste põhjal ritta seatud kõik läbi aegade Meistrite liigas ja selle eelkäijas Euroopa meistrite karikasarjas mänginud klubid. Eesti parima klubina hõivab Levadia 144. rea.

Esmakordselt 2000. aastal Euroopa tugevaimas klubisarjas osalenud üheksakordse Eesti meistri Levadiaga võrdse arvu punkte ehk 18 on kogunud Aktobe (Kasahstan), Nice (Prantsusmaa), Servette (Šveits), Vardar (Põhja-Makedoonia) ja Jeunesse Esch (Luksemburg). UEFA peab antud tabelis ajaloolist aspekti arvesse võttes punktiarvestust niinimetatud teoreetiliste punktide abil ehk järgmiselt: võit annab kaks ja viik ühe punkti, arvesse lähevad ka lisaaja tulemused ning penaltiseeriaga lõppenud mäng tähendab viiki.

• Täieliku tabeli leiab siit.

Seejuures tasub märkida, et UEFA on eraldi arvestanud 2000. ja 2001. aastal Maardu Levadia nime all mängitud kahte eurohooaega, kust nopiti lisaks veel 4 punkti. Seega on Levadia-nimelisel klubil kokku tegelikult 22 punkti, mis kergitab nad juba 128. kohale, täpselt 1982. aastal Euroopa meistrite karikasarja võitjaks kroonitud Aston Villa ette. Konks on selles, et praegugi Inglismaa kõrgliigasse kuuluv klubi on lisaks toonasele tiitlihooajale Euroopa kõrgeimal klubitasandil kaasa teinud veel vaid ühel aastal.

Tabeli 258. real on teise Eesti klubina FC Flora, kellel on kirjas 7 punkti, mis on kogutud aga üheksa hooajaga. Kaks korda Meistrite liigas mängida saanud Nõmme Kalju asub kaheksast mängust saadud kahe võidu ja viigi ehk 5 punktiga 304. tabelireal. Kümmekond aastat tagasi Islandi klubi Hafnarfjörduri vastu korra Meistrite liiga õhku nuusutanud, ent peagi pärast seda hingusele läinud TVMK on 1 punktiga 404. kohal. Kokku pääses aastate 1955-2019 põhjal koostatud tabelisse 520 klubi.

Real troonib ülekaalukalt

Üldarvestuses hoiab Euroopa tippsarja edukaima klubi tiitlit enda käes mäekõrguse eduga Real Madrid. 50 hooaega ehk poole sajandi jagu sel tasemel mänginud Real on kogunud 13 meistrikarikat võites selle ajaga täpselt 600 punkti. Teisel kohal oleval Müncheni Bayernil on punkte 474 ja neile järgneval Barcelonal 446, tiitleid on mõlemal viis.

Kevadel kuuendat korda Meistrite liiga võitjaks kroonitud Liverpooli päralt on Manchester Unitedi, Juventuse ja AC Milani järel seitsmes koht, esikümne lõpetavad Benfica, Porto ja Ajax. Küll võib Liverpool uhkustada tippklubidest parima kaitseliiniga, sest endale on lastud lüüa keskmiselt vaid 0,89 väravat. Kujuteldava väljaku teist otsa valitseb taas Real, kes on suutnud palli vastaste võrku saata keskmiselt 2,22 korda mängus.

Reali suur edu on igati loogiline, sest nad juhivad tabelit kõikides arvesse minevates kategooriates. 50 hooajale ei jõua keegi niipea lähedale, sest teisena on Benfical kirjas "vaid" 39 hooaega. 437 kohtumist pidanud Real on väljakul käinud tervelt 90 korda rohkem kui selles arvestuses teisel kohal olev Bayern. Seetõttu on nad ka mänginud, võitnud, viigistanud ja kaotanud kõige rohkem mänge ning löönud ise ja lasknud endale lüüa kõige rohkem väravaid.

Alates 1955. aastast on Euroopa klubimeistriks kroonitud 22 eri klubi kümnest eri riigist. Et püramiidi tipp on terav, näitab ka tõsiasi, et kõigi aegade esikümnest on viis meeskonda (esikolmik Real-Bayern-Barcelona ning Juventus ja Liverpool) tänavugi Meistrite liiga 16 parema seas esindatud. Kõigi aegade 30 parema hulka mahub aga koguni 11 tänavust kaheksandikfinalisti.

Tänavu konkurentsi jäänud 16 meeskonnast on kõigi aegade tabelis madalaimal kohal üllataja Atalanta, kelle võib leida alles 295. realt. Itaalia klubi on nimelt varem Euroopa tippsarjas mänginud vaid korra ja kogunud kuuest mängust viis punkti ehk täpselt sama palju kui Nõmme Kalju. Edukaimast Eesti esindajast Levadiast tahapoole jääb ka RB Leipzig, kes on Meistrite liigas kaasa teinud vaid kaks hooaega ning püsib seetõttu enne käimasoleva hooaja tulemuste  arvesse võtmist 13 punktiga kõigest 179. tabelikohal.