MM on läbi ja on aeg lahata seal mänginud staaride esitusi. Inglismaa vutikriitik Norman Hubbard ei andnud armu Brasiilia staaridele Ronaldinhole, Adrianole ja Roberto Carlosele. Turniiri kõige halvemaks treeneriks valis ta aga Inglismaa peatreeneri Sven-Göran Erikssoni.

Väravavaht: Fabien Barthez (Prantsusmaa)

Ta lasi endale lüüa kogu turniiri vältel vaid kolm väravat, kuid suutis oma imelike otsustega viia infarkti lähedale mitmeid fänne ja treenereid. Kas Domenech tegi ikka õige otsuse, jättes Gregory Coupet' varusse?

Meenutame Prantsusmaa ja Lõuna-Korea mängu, kus ta lasi lüüa Ji-Sung Parkil väga huvitava värava üsna lõpus ning tegi sellega grupi seisu vaat et liigagi huvitavaks. Ja me võime vaid ette kujutada, mida ta mõtles finaalis iga kord, kui Itaalial oli kasutada standardolukord. Ta võib kergendust tunda, et teekond lõppes alles penaltite järel, mitte varem.

Paremkaitsja: Cristian Zaccardo (Itaalia)

Mõned teenisid oma kuldmedali välja, mõned mitte. Temaga tulevad meelde väga ebakindel mäng Ghana vastu ja kaunis omavärav Buffoni selja taha mängus USA-ga. Peale tema sai sellega veel hakkama vaid legend Zidane. Enamasti, kui ta platsile vahetati, oligi vahetushetk ainuke kord, kui teda platsil märgata oli.

Keskkaitsja: Khalid Boulahrouz (Holland)

Hüüdnime "Kannibal" kandev Hollandi koondislane oli väärt vähemalt kahte punast mängus Portugaliga. Ühte neist juba avaminutitel, kui sõitis putsakorkidega sisse Cristiano Ronaldo jalga. Noorel portugaallasel, keda tihti süüdistatakse kerges kukkumises, ei olnud selles olukorras küll midagi näidelda.

Punase kaardi teenis Boulahrouz alles peaaegu tunni aja pärast, kui virutas käega näkku Luis Figole. Kuigi Boulahrouz tegi väga silmapaistva esituse Argentiina vastu, jätab tema vastaste ründajate blokeerimine soovida.

Keskkaitsja: Goran Gavrancic (Serbia & Montenegro)

Sellel positsioonil võiks olla küll ükskõik milline Serbia & Montenegro keskkaitsja, kuid otsustasin au anda Gavranicile. Ta oli väljakul nii 0:1 kaotuses Hollandile, 0:6(!) kaotuses Argentiinale ja ka 2:3 kaotuses Elevandiluurannikule.

Vasakkaitsja: Roberto Carlos (Brasiilia)

Turniiri vältel sai teda näha pigem rünnakus kui kaitses, kus ta peaks reeglina rohkem olema. Tema esitused olid küllaltki amatöörlikud ja karistuslöögid väga mannetud. Eks paljud lootsid näha tema hirmkõvasid ja täpseid lööke. Kahjuks pidime pettuma kõik.

Järjekordne mees, kes oleks pidanud oma koondisekarjääri varem lõpetama. Pärast väljakukkumist teataski ta oma lõpetamisest. Kui Roberto Carlos oleks korralikult kaitses töötanud ja Henry'd katnud, poleks võib-olla väravat ka sündinud. Selle asemel aga lonkis tema väsinud näoga karistusala joonel ja vaatas juhtunut pealt.

Poolkaitsja: Frank Lampard (Inglismaa)

Pealtvaatajad, kaameramehed ja ajakirjanikud otsisid, kuhu ennast peita, kui Lampard palli sai. Kogu turniiri vältel proovis ta õnne 24 korral, leidmata kordagi väravõrku. Mitte ükski teine mängija - suurim väravakütt Klose ega ka ükski finalist - ei teinud rohkem pealelööke.

Isegi hoolimata sellest kahtlase väärtusega rekordist pandi ta mängus Portugaliga esimesena penaltit lööma. Vastuseks muidugi Ricardo suurepärane tõrje, aga ka vilets löök.

Poolkaitsja: Mark Van Bommel (Holland)

Iga eduka mängija karjääris tuleb läbida nii mõnigi ristmik. Ka Van Bommelil tuli teha selline valik. Kas minna edasi ja saada suurepäraseks mängijaks või minna kõrvale ja saada mitte nii heaks mängijaks. Millegipärast tundub, et valis turniiri käigus kergema tee. Meelde jäi ta vaid pidevate vigadega ja muljega, et soovib saada punast kaarti igas mängus. Loodame, et mees sai sellest veast ise aru ja leiab jälle õige tee.

Poolkaitsja: Ronaldinho (Brasiilia)

Maailma parimaks valitud, Meistrite Liiga ja La Liga võitja - siit ei saa tulla muud kui turniiri parima mängija tiitel. Küllap oli mehe trofeekapp alles suurendamisel ja sealt ka kõik ebaõnnestunud mängud. Kordagi turniiri vältel ei suutnud ta ligilähedalegi jõuda oma Barcelona vormile. Muidugi oli selja taga väga pikk hooaeg, aga eks nii oli ka kõigil teistel.

Paljud oleksid õnnelikud, kui oleksid korda saatnud seda, mida Ronaldinho selle turniiri käigus tegi, kuid temalt oodati palju rohkem. Viies mängus ei suutnud ta väravat lüüa ja tema muidu nii imelised söödud ja trikid ei olnud seekord üldsegi nii imelised.

Ründaja: Michael Owen (Inglismaa)

Kui ta siirdus Newcastle'i ridadesse, kuulutas ta, et rahuldub vaid MM-i suurima väravaküti tiitliga. Kahjuks juhtus nii nagu alati ja õnnetu vigastus lõpetas turniiri oodatust varem. Kui mõelda, kui palju tegi ta pealelööke, siis oleks Lampardil Kuldse Saapa saamine palju tõenäolisem.

Ründaja: Ruud van Nisterlooy (Holland)

Wayne Rooney turniir lõppes väga inetu punase ja Louis Saha turniir mõttetu teise kollase kaardi tõttu, kuid siiski oli Manchester Unitedi halvim ründaja turniiril Ruud van Nistelrooy. Kuigi ta lõi värava Elevandiluuranniku vastu, ei olnud ta kaugeltki kõige paremas vormis. Turniir lõppes tüliga Marco van Basteniga, kes jättis ta alguses varusse ning ei pannud lõpuks enam üldse mängu.

Ründaja: Adriano (Brasiilia)

Kuigi ebaõnnestujaid oli teisigi - näiteks Mateja Kezman, Pauleta, Raul ja kogu Poola ründeliin - vääris tema seda kohta enim. Turniiri vältel kritiseeriti palju Ronaldot ja seetõttu ei märgatud tema suutmatust. Vähene liikuvus ja ebatäpsed löögid tähendasid tihti väljavahetamist.