RR: Kuhu on jõudnud meistriliiga väravakuningad? (5)

Sergei Bragin ja Toomas Krõm võitsid kahe peale viis parima väravaküti tiitlit. Foto: Siim Semiskar/ERR SportKui palju on väärt Eesti meistriliiga parima täpsusküti tiitel? Pärast taasiseseisvumist on väravakuningaks kroonitud praeguseks 18 erinevat meest. Vaatame, kui kaugele nad oma edasises karjääris jõudsid.

Alljärgnevalt on mängijate nimede taga rasvaselt välja toodud hooajad, mil nad parima väravalööja tiitli võitsid. Sulgudes on klubid, keda nad vastavatel hooaegadel esindasid, ja parima täpsusküti nimetuse taganud tabamuste arvud.

Sergei Bragin - 1992 (Tallinna Norma, 18 väravat), 1992/93 (Tallinna Norma, 27 väravat), 1996/97 (Tallinna Lantana, 18 väravat)

Üks kahest kolmekordsest meistriliiga väravakuningast Sergei Bragin jõudis mängida kahe välisriigi liigades, aga mitte kordagi kõrgliigas. Ta tegi taasiseseisvunud Eesti meistriliiga kahel esimesel hooajal, mis ise tahtis, kõmmutades kõige esimesel hooajal 9 mänguga 18 väravat ning järgmisel 22 mänguga 27 väravat. Aastal 1994 sai ta tasuks esimesse välisklubisse - Soome tugevuselt neljandasse liigasse Kauhajoen Karhusse.

Bragin naasis õigepea Eestisse ning hooajal 1996/97 napsas ta 30-aastasena oma kolmanda parima väravaküti tiitli. Pärast seda käis ta ära Belgias, esindades Blankenbergi Daringit (tugevuselt kuues liiga) ja FC Zoettegemi (tugevuselt neljas liiga). Kõige korralikuma välislepingu teenis Bragin 2002. aastal, mil ta käis TP Seinäjoki särgis väljakul 17 Soome esiliiga kohtumises ja lõi neis kolm väravat.

REKLAAM

Oma kõige kõrgetasemelisema liigajalgpalli kogemuse sai Bragin ilmselt juba Nõukogude ajal, enne oma väravaküti tiitleid, kui ta mängis kahel hooajal Tallinna Spordi eest NSV Liidu tugevuselt kolmandas liigas. Aastal 1993 esindas Bragin Eesti kodakondsuse puudumisest hoolimata 12 korda Eesti koondist ja lõi kolm väravat, sealhulgas taasiseseisvunud Eesti esimese MM-valiksarja värava.

Foto: Edgar KriiskMaksim Gruznov - 1993/94 (Narva Trans/Tallinna Tevalte, 21 väravat), 2001 (Narva Trans, 37 väravat), 2006 (Narva Trans, 31 väravat)

Teine kolmekordne väravakuningas Maksim Gruznov, keda nüüdseks kahtlustatakse kihlveopettustes, pääses väljaspool Eestit vaid Belgia tugevuselt kuuendasse liigasse, kus käis kahel hooajal. Sarnaselt Braginile esindas ta Blankenbergi Daringit.

Kõigi aegade parimana 304 Eesti meistriliiga väravat löönud Gruznov käis küll mitmes tugevamas välisklubis (Peterburi Zenit, Ateena Apollon, Saratovi Sokol, Netanya Maccabi) testimisel, aga lepingut ei teeninud.

Sergei Morozov - 1994/95 (Tallinna Lantana-Marlekor, 25 väravat)

Oma ainsal Eesti meistriliiga hooajal (1994/95) mäekõrguse eduga (temal 25 tabamust, paremuselt teisel 12 tabamust) parimaks väravakütiks saanud ukrainlane Sergei Morozov on Eesti meistriliiga väravakuningatest kõige võimsama klubikarjääriga.

Oma varasema karjääri jooksul oli ta tulnud Donetski Šahtariga kahekordseks NSV Liidu karikavõitjaks (aastatel 1980 ja 1983), ühel korral oli ta võitnud ka superkarika (1983). Meistriliiga parimaks väravakütiks saades oli Morozov juba 34-aastane.

Lembit Rajala - 1995/96 (Tallinna Flora, 16 väravat)

26-aastaselt meistriliiga parima väravaküti tiitli võitnud Rajala oli enne seda mänginud Tallinna Spordi eest Nõukogude Liidu tugevuselt kolmandas liigas ning välisklubidest kahes Soome tugevuselt viienda liiga meeskonnas.

Aastatel 1997-2001 kandis ta Soome tugevuselt kolmandas liigas IFK Mariehamni särki ning tuli oma liigatsoonis kahel korral paremuselt teiseks väravakütiks. Aastal 1999 laenas Mariehamn eestlase korraks kõrgliigaklubile Kotka TP, aga Soome kõrgliigas suutis Rajala teha vaid kolm mängu.

Eesti koondist esindas Rajala 26 korda ja lõi 2 väravat (sõprusmängudes Liechtensteini ja Fääri saarte vastu).

Foto: Hendrik OsulaKonstantin Kolbassenko (Nahk) - 1997/98  (Tallinna Sadam, 18 väravat), 1998 (Tallinna Sadam, 13 väravat)

Konstantin Nahk, kes tuli veel oma endist nime (Kolbassenko) kandes kahel järjestikusel hooajal Eesti parimaks väravakütiks, teenis esimese välislepingu 2001. aastal, mil ta siirdus Valgevene kõrgliigaklubisse Minski Torpedo-MAZ. Kahjuks kimbutas teda vigastus ja Valgevene liigas sai ta kirja vaid viis mängu.

Aastal 2003 mängis ta endise Levadia treeneri Pasi Rautiaineni käe all Soome kõrgliigaklubis Helsingi Jokerit, kelle kasuks lõi ta 22 kohtumisega 6 väravat.

Oma ülejäänud karjääri on Nahk veetnud Eesti meistriliigas. Ta oleks võinud esindada ka Eesti A-koondist, kuid ütles ära nii Arno Pijpersi kui ka Jelle Goesi kutsele.

Toomas Krõm - 1999 (Maardu Levadia, 19 väravat), 2000* (Maardu Levadia, 24 väravat)

Toomas Krõm pääses noorena NSV Liidu U-18 koondisesse, aga täiskasvanuna ta Eestist väljaspool erilist edu ei saavutanud.

Aastatel 1992-1993 Soome tugevuselt viiendas ja neljandas liigas mänginud Krõm veetis 1998. aasta Soome kõrgliigas, kus lõi viimaseks jäänud Pietarsaari Jaro kasuks 17 mänguga 3 väravat. Pärast Eesti meistriliiga parima väravaküti tiitleid ta enam välismaale ei läinud ning tema profikarjäär lõppes 30-aastaselt.

Eesti koondist esindas Krõm 11 kohtumises.

Egidijus Juška - 2000* (Tallinna TVMK, 24 väravat)

Pärast Eesti meistriliiga parima väravaküti tiitli jagamist siidus leedulane Egidijus Juška Valgevenesse ja seejärel Kasahstani, kus võitis kaks meistritiitlit. Meistriks oli ta tulnud ka Leedus.

Andrei Krõlov - 2002 (Tallinna TVMK, 37 väravat)

1991. aastal võitis Andrei Krõlov 18-aastasena Eesti NSV kõrgliiga parima väravaküti tiitli ning 11 aastat hiljem tegi ta sama iseseisva Eesti liigas.

Kodumaal tegusid teinud (kokku lõi ta meistriliigas 162 väravat) Krõlov ei pääsenud aga karjääri jooksul kordagi välismaale mängima, kuigi käis näiteks testimisel Venemaa esiliigaklubis Novosibirski Tškalovets. Eesti koondist esindas ta vaid U-21 tasemel.

Tor Henning Hamre - 2003 (Tallinna Flora, 39 väravat)

Eesti meistriliigas veedetud kahel aastal (2002-2003) oli norrakas Tor Henning Hamre ülimalt muljetavaldav. Ta lõi 50 meistriliiga mänguga 62 väravat ja püstitas uskumatu rekordi, skoorides 15 järjestikuses liigamängus.

Mõistagi avaldasid need numbrid muljet ka väljaspool Eestit. Hamre käis testimisel muuhulgas prantslaste Lille'is ning Norra kõrgliigaklubi Oslo Valerenga ostis ta Tallinna Floralt endale.

Norra kõrgliigas käis Hamre aga väljakul terve oma karjääri jooksul kõigest neli korda ja väravani ta seal ei jõudnud. Kõrgliigadest jäi norralasele seega Eesti meistriliiga ainsaks, kus ta sahistada suutis.

Foto: Rein MurakasVjatšeslav Zahovaiko - 2004 (Tallinna Flora, 28 väravat)

Tänu suurepärasele resultatiivsusele Eesti meistriliigas sai Vjatšeslav Zahovaiko lisaks Eesti väravaküti tiitlile (2004) ka maailma efektiivseima kõrgliiga-väravaküti auhinna (2006), edestades Klaas-Jan Huntelaari ja Miroslav Kloset.

Välismaal Zahovaiko aga edu ei saavutanud. Eriti katastroofiline oli tema esimene piiri taha siirdumine aastal 2007, mil Al-Kuwait Eesti ründaja pärast mõnda karika- ja sõprusmängu koju tagasi saatis, väites et Zahovaiko ei läbinud meditsiinilist testi. Hiljem siirdus Zahovaiko küll Portugali, Ungari ja Soome kõrgliigadesse, kuid tema mänguaeg jäi igas välisklubis napiks ja neis kolmes liigas lõi ta kokku vaid ühe värava.

Eesti koondise eest lõi Zahovaiko 39 mänguga 8 väravat.

Tarmo Neemelo - 2005 (Tallinna TVMK, 41 väravat)

Tarmo Neemelo nihutas 2005. aastal Eesti meistriliiga rekordit, lüües ühe hooajaga 41 väravat. See ei jäänud märkamata Rootsi kõrgliigaklubil Helsingborgs, kes ostis Eesti hiiglase ära.

Rootsi kõrgliigas sai aga Neemelo väljakule vaid viies kohtumises ja väravat ta seal ei löönud. Helsingborgs laenas ta esmalt tagasi Tallinna TVMK-le ja seejärel Rootsi esiliigaklubile GIF Sundsvall. Neemelo lõi Rootsi esiliigas 24 mänguga 8 väravat. Järgmisel aastal (2008) sai ta kirja täpselt sama palju mänge ja väravaid Soome kõrgliigas Anjalankoski MyPa-47 särgis. Neemelo viimaseks välisklubiks enne Eestisse naasmist sai Belgia kõrgliigas palliv Zulte Waregem, kelle kasuks ta 11 liigamänguga väravaid ei löönud.

Eesti koondist on Neemelo esindanud 22 korda ja sepistanud ühe tabamuse.

Dmitri Lipartov - 2007 (Narva Trans, 30 väravat)

1998. aastal Eestisse saabunud venelane Dmitri Lipartov oli eelnevalt mänginud Venemaa tugevuselt kolmandas ja Hiina tugevuselt teises liigas. Eestist ta enam mujale ei läinud, väravakuninga tiitli võitis ta 34-aastasena.

Foto: Märt VassiljevIngemar Teever - 2008 (Nõmme Kalju, 23 väravat)

Ingemar Teever mängis 2006. aastal Rootsi kõrgliigas. Ta lõi aga Östersi kasuks 25 mänguga vaid kolm väravat ja klubi langes esiliigasse. Järgmisel hooajal mängis ja skooris Teever veelgi vähem ning Östers langes ka esiliigast välja.

2008. aastaks kolis Teever Nõmme Kaljusse, kes oli Eesti meistriliiga uustulnukas, ja tulemuseks liiga parima väravalööja tiitel. Aastatel 2010-2012 veetis ta kaks hooaega Saksamaa tugevuselt neljandas liigas SC Pfullendorfis (51 mängu ja 10 väravat), aga naasis seejärel Eestisse.

Eesti koondises lõi Teever 24 mänguga 4 väravat.

Vitali Gussev - 2009 (Tallinna Levadia, 26 väravat)

Vitali Gussev lõi 2009. aastal meistriliigas parimana 26 väravat ning siirdus seejärel Rumeeniasse, sõlmides sealse kõrgliigaklubi Ploiesti Astraga 3,5 aasta pikkuse lepingu.

Vigastusterohke periood välisklubis lõppes aga ennetähtaegselt, kusjuures Gussev jõudis Astra eest kaasa teha vaid 12 mängus ja väravaid ta ei löönud. 2012. aastal mängis Gussev taas Eesti meistriliigas ning praegu on ta kihlveopettuse kahtluse all.

Eesti koondist esindas Gussev ühe korra. Enne meistriliiga parimaks väravakütiks saamist oli Gussev klubijalgpalli mänginud ka kahes Rootsi ja kahes Leedu tiimis.

Foto: Catherine KõrtsmikSander Post - 2010 (Tallinna Flora, 24 väravat)

Meistriliiga 2010. aasta parim väravakütt Sander Post siirdus 2011. aasta märtsis Aalesundi. Kahe hooaja jooksul lõi ta Norra kõrgliigas 40 mänguga (neist 17 põhikoosseisus) viis väravat. 2013. aasta alguses naasis ta Tallinna Florasse.

Varasema karjääri jooksul oli Post mänginud Vejle BK-s (sai seal platsile vaid ühes Taani esiliiga kohtumises) ja Go Ahead Eaglesis (Hollandi esiliigas 41 mängu ja 10 väravat).

Eesti koondises on Post löönud kümne mänguga ühe värava.

Aleksandrs Cekulajevs - 2011 (Narva Trans, 46 väravat)

Varem oma kodumaal Lätis ning Tšehhi ja Islandi madalamates liigades mänginud Aleksandrs Cekulajevs veetis 2011. aasta Narva Transis ning püstitas Eesti meistriliiga rekordi, tagudes ühe hooajaga 46 väravat.

See tekitas huvi mitmetes Euroopa klubides ning Cekulajevs käis testimisel Trabzonsporis (Türgi kõrgliiga), Gdanski Lechias (Poola kõrgliiga) ja Duisburgis (Saksamaa esiliiga).

Nendesse klubidesse Läti ründaja siiski ei siirdnud, tema järgmiseks koduklubiks sai hoopis Valletta (Malta kõrgliiga). Seal lõi ta kuue mänguga neli väravat, kuid langes siis pingile ja vahetas klubi. Ungari kõrgliigas vaid neli ja seejärel Tai esiliigas kaheksa kohtumist kirja saanud Cekulajevs maandus viimati Malta esiliigas.

Foto: Gertrud AlatareVladislav Ivanov - 2012 (Sillamäe Kalev/Narva Trans, 23 väravat)

Vladislav Ivanov veetis parima väravaküti tiitlile järgnenud hooaja Venemaa tugevuselt kolmandas (10 mängu, 1 värav) ja teises liigas (18 mängu, 0 väravat), aga sel aastal on ta Eesti meistriliigas tagasi.

Varasema karjääri jooksul on Ivanov käinud kuus korda väljakul Kreeka esiliigas ning kolm korda Venemaa esiliigas.

Vladimir Voskoboinikov - 2013 (Nõmme Kalju, 23 väravat)

Mullune meistriliiga väravakuningas Vladimir Voskoboinikov on oma varasema karjääri jooksul mänginud Belgia kõrgliigas (8 mängu, 0 väravat), Aserbaidžaani kõrgliigas (9 mängu, 1 värav), Gruusia kõrgliigas (13 mängu, 1 värav), Venemaa esiliigas (98 mängu, 16 väravat), Belgia esiliigas (8 mängu, 1 värav) ja Rootsi esiliigas (17 mängu, 2 väravat).

Tema koduklubideks välismaal on olnud FC Brüssel, Bakuu Neftši, Tbilisi Dünamo, Moskva Torpedo, Vladivostoki Lutš-Energia, Himki, Eupen ja Syrianska. Nüüd pärast tiitlit võitmist on ta testimisel Hiinas.

Eesti koondises on Voskoboinikov löönud 36 mänguga 4 väravat.


*
- jagas väravaküttide edetabelis esimest kohta

Kokkuvõteks: Kaheksateistkümnest taasiseseisvunud Eesti meistriliiga väravakuningast viis pole ühegi teise riigi kõrgliigas mänginud ja seitse pole ühegi teise riigi kõrgliigas skoorinud. Need, kes on skoorinud, on seda teinud enamasti väga vähe.

Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (5)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

KODUNE EM
Taanist Tallinna, et mängida sõprade vastu
EILE VÄLJAS
VÄLISMAA TIPPLIIGAD
RISTNURK
PREMIUM LIIGA
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
34
27
5
2
98:28
86
2.
34
25
7
2
106:20
82
3.
34
22
6
6
90:30
72
4.
34
19
4
11
98:45
61
5.
34
13
5
16
45:55
44
6.
34
9
9
16
39:60
36
7.
34
10
6
18
51:72
36
8.
34
8
8
18
41:85
32
9.
34
7
4
23
32:92
25
10.
34
2
2
30
26:139
8
VIIMASED PILDIGALERIID
ESILIIGA OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee näitab sel hooajal kokku 31 otseülekannet Esiliiga mängudest - ikka neljapäeviti kell 19!

PREMIUM LIIGA SUVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK