EM-iks valmistumine on keeruline protsess (0)
Pärast pikka hooaega on meeskonna Euroopa meistrivõistluseks heasse vormi saamine treenerite jaoks keeruline ülesanne, mis nõuab delikaatset lähenemist isegi küsimusele, kas meeskonna treeningväljakud ja hotell peaks lahus olema.
Neid küsimusi, millele treenerid enne EM-i vastuse peavad leidma, on veelgi ja nendele vastuse leidmist mõjutavad erinevad faktorid, millest kõige tähtsam on see, millised mängijad nad oma koondisesse võtavad.
EM-i eel välditakse suuremat reisimist
Üks esimesi otsuseid, mis üks alaliit ja peatreener enne suurt turniiri teevad, on see, kus oma treeninglaager pidada ning kui palju, millal ja mis tasemega sõpruskohtumisi mängida.
Reeglina eelistatakse võimalikult kaua kasutada kodumaa tingimusi ning näiteks Prantsusmaa ja Itaalia on treenimas oma rahvuskoondise keskustes Clairefontaine'is ja Covercianos. Lisaks sellele reisivad nad enne turniiri võimalikult vähe - Prantsusmaa peab kõik sõpruskohtumised kodumaal ja Itaalia ühe Parmas ning teise Šveitsis.
Samas on meeskondi, kes on otsustanud oma treeninglaagri üldse mujale viia. Suurtest meeskondadest on hollandlased treenimas Šveitsi linnas Lausanne'is, sakslased veetsid treenigute esimese faasi Sardiinas ja hispaanlased valmistuvad võistluseks ette Austria Schrunsi suusakoortis, kuid kavatsevad huvitaval kombel pärast alpides toimuvat treeninglaagrit mängida ühe sõpruskohtumise kodumaal enne, kui Poola reisitakse.
Austria on EM-i eel üldse väga populaarne paik, sest eelmisest EM-ist pärandiks jäänud struktuuri kasutavad seal ära ka Tšehhi ja Kreeka.
Suur versus väike koosseis
Enamus treenerid teavad oma koosseisu juba ammu enne lõpliku valiku tegemist ja mitmed neist eelistavadki oma 23 mängijat kohe teatavaks teha, et saaks väiksema arvu mängijatega koheselt spetsiifilisema ettevalmistustega alustada.
Väga paljud koondised on 2011. aasta EM-i eel seda teed läinud. Nende hulka kuulusid näiteks Inglismaa, Prantsusmaa ja Iirimaa.
Mitmel juhul jätavad treenerid turniiri eel mõned kohad lahtiseks ja sellistel juhtudel kaasatakse esialgsesse tiimi veel mõned lisamängijaid, et neid teiste sama positsiooni mängijatega võrrelda.
Samas on ka juhendajaid, kes eelistavad alguses kaasata ligikaudu 30 mängijat. Nii tegid näiteks Holland ja Itaalia, kellest esimene on juba "halvad õunad" korvist välja sorteerinud, kuid viimane treenib jätkuvalt 32-nimelise koosseisuga ning nende juht Cesare Prandelli kasutas treeningute esimest nädalat mängijate ja erinevate süsteemide testimiseks.
Tihti mõjutab koosseisu suurust see, kui suur hulk mängijaid saab treeningutega kohe liituda. Kõige rohkem mõjutas see tänavu Hispaanat, sest peaaegu pool nende lõplikust koosseisust lõpetas klubihooaja nädal või kaks teistest hiljem.
See tähendas, et Vicente del Bosque pidi esialgu üles kutsuma mitu mängijat, kel lõplikku valikusse pääsemiseks lootustki polnud, sest muidu oleks Hispaania umbes 13-14 mängijaga treenima pidanud.
Saksamaa treener Joachim Löw on samuti ettevalmistuse alguses ilma mitme võtmemängijata olnud ja tundis, et see segab tema plaane: "Selline tunne tekib, et ettevalmistused on veidi rikutud. Ühist taktikalist treeningut on keeruline läbi viia. Me peame vaatama, kuidas seda parem teha on. Me oleme paindlikud. Me jõuame sihtmärgini, aga selleks ei ole palju aega."
Mängijad vajavad jalgpallist puhkust
Head sisekliimat peetakse suurturniiridel osalevate tiimide juures väga tähtsaks ning väga tihti tekitab palju probleeme see, et koondises kuuluvad mängijad on koduliigas suured rivaalid.
See probleem on laidast tähelepanu saanud Hispaania puhul, kelle mängijad Barcelona ja Real Madridi omavahelistes mängudes tihti omavahelistele mängudele eel, nende ajal ja järel teravaid sõnu vahetavad. Varem on sellest probeemist üle saadud ning võib uskuda, et mängijate professionaalsus ja ühine ambitsioon jääb peale ka sel korral.
Siseprobleemide poolest on tuntud hoopis Inglismaa. Nii David James kui ka Theo Walcott ei olnud pärast eelmist MM-i rahul Fabio Capello poolt tekitatud atmosfääriga, mis mõjus halvasti nii individuaalide enesekindlusele kui ka meeskonnavaimule.
"Mul oli raske olla mina ise. Mängijad olid vastavalt klubidele jaotanud ning treenerite brigaad ei olnud väga lõdvestunud. See kõik tundus pingelisena. Kõik olid liiga tõsised," väitis oma autobiograafias Walcott, kes 2010. aastal Inglismaa lõplikusse valikusse ei mahtunud.
Ta lisas, et Capello oli nendega väga range ning ei innustanud ega kiitnud neid üldse. See viis selleni, et mängijad hakkasid itaallasest juhendajat kartma.
Väravavahile Jamesile ei meeldinud see paik, mille Inglismaa oma MM-i baaslaagriks valis, sest Rustenbergis asuv kompleks meenutas neile hoopis vangilaagrit. James ütles The Daily Mailile: "Võrreldes eelmiste turniiridega mängis isolatsioon oma rolli. Tingimused olid iseenesest tippklassist, aga kõik oli nii suletud, et sul polnud võimalust jalgpallist pääseda. Ainsad pausid, mille saime, olid reis Sun City'sse ja safarile, kus võis näha elevanti."
James mäletas eelnevate turniiride veteranina seda, et varem olid treeningväljakud ja meeskonna hotell lahus ning see aitas tema arvates palju kaasa.
Sarnane on olukord ka tänavuse turniiri eel, kuid Krakowis asuva baasiga on inglastel uued probleemid, sest kõik nende mängud mängitakse hoopis mitmesaja kilomeetri kaugusel Ukrainas, mis tähendab ebameeldivat lendu iga mängu eel.
Erinevaid viise, kuidas mängijate mõtteid jalgpallist ja nende õlul asetsevatest ootustest eemale saada kui ka meeskonnavaimu suurendada, kasutavad turniiri eel enamus treeneritest.
Näiteks käisid Saksamaa mängijad pärast eilset 3:5 kaotust Šveitsile Monaco GP-d vaatamas ja Rootsi koondis otsustas mängijate perekonnad Gotlandi saarel toimuvasse laagrisse kutsuda.
Trapattoni iirlastele alkoholikeeldu peale ei pane
Iirimaa treener Giovanni Trapattoni lubab enda mängijatel vaba aega ise planerida, aga nõuab, et mehed õhtuti tiimi juurde tagasi tuleks ja ei oleks purupurjus.
"Neil on võimalus perekonda näha, kui neil vaba aeg tekib. Kui neil on vaba õhtu, siis palun väga, see ei ole probleem. Aga õhtul nad seda teha ei saa, sest tahame, et nad selleks ajaks meie juures tagasi on," ütles Trapattoni enne kui võimalikust alkoholikeelust rääkima hakkas.
Trapattoni ei kavatse mängijatle alkoholikeeldu peale panna, aga hoiatas oma hoolealuseid, et nad vastutavad kogu Iirimaa ees: "Üks või kaks meest on selle eest valusat hinda maksnud. Pärast seda oli neil üks vabandus teise järel. Mõned teised mängijad on samuti seda harjumust omanud, aga me oleme neile võimaluse andnud ja nad saavad aru, et nad ei saa meid reeta, sest meie reetmine tähendab Iirimaa rahva reetmist. Ma arvan, et meie mängijad on juba piisavalt täiskasvanud."
Suurim väljakutse: mängijate füüsiline ettevalmistus
Pärast pikka hooaega on mängijad reeglina väga väsinud ja vajavad treeningut, millega suudetakse üleval hoida nende energiavarusid ja mänguvormi ilma, et meeskonda vigastused vaevama hakkaks.
Mängijate seisundid on tihti erinevad, sest mõned mängijad on klubiga terve hooaja kaasa teinud ning kokku umbes 50 mängus osalenud, aga teised on olnud pingipoisid või kaasa teinud ainult osa hooajast.
Lihaste kurnatus kasvab kogu hooaja vältel ja viib tihti selleni, et liialt mahuka treeningu korral tuleb see väsimus suurturniiri ajal välja ning paneb head mängijad alla oma tavapärast taset esinema.
Eriti palju kannatavad selle all Inglismaa mängijad, sest Premier League'i klubide hooaeg on kahe karikasarja tõttu väsitavam, kui teistes Euroopa liigades. Mida tihedamini mängitakse, seda rohkem kurnatust koguneb ja selle vastu aitab vaid puhkus, mida on EM-i eel raske pakkuda.
Enamus koondistest teeb turniiri eel mängijatele füüsilisi teste, et aru saada, kuidas nad treeningkoormusele vastu peavad.
Treenida tuleks üks kord päevas
Tunnustatud kehalise ettevalmistuse treeneri Raymond Verheijeni sõnul teevad paljud treenerid selle vea, et panevad lühikese aja sisse palju treeninguid: "Suurim viga, mida saab EM-iks ette valmistudes teha, on kaks korda päevas treenida. Pärast pikka ja rasket hooaega on tähtis kvaliteet, mitte kvantiteet. Tihti on treenerite ebakindlus see, mis sunnib nad mängijaid kaks korda päevas treenima. Mängijad vajavad vaid ühte sessiooni, et pärast pikka hooaega värskeks saada."
Verheijen on oma karjääri jooksul töötanud koos erinevate klubidega ja suurturniiridel osalevate rahvuskoondistega. Juba teist EM-i järjest aitab ta Venemaal turniiriks valmistuda ning kokku on see tema jaoks seitsmes järjestikune suurturniir.
Hollandlane kirjutas oma Twitteri-kontol ka Venemaa ettevalmistustest: "Nagu enamusel teistest tiimidest, koosnevad Venemaa treeningsessioonid soojendusest, sööduharjutustest, pallivaldamismängudest ja taktikalistest mängudest."
"Me teeme vahelduvalt pikemaid ja intensiivsemaid soojendus-, söödu-, pallivaldamis- ja taktikaharjutusi," lisas ta.
Verheijeni sõnul on väga tähtis ka see, et ei tehtaks tihedaid ja kurnavaid treeninguid, sest mängijad on juba pika hooajaga füüsiliselt heasse vormi tõusnud. Paari aasta eest ütles ta BBC-le: "Treenerid peaks treeningsessioonid ümber mängude ehitama, et mängijad suudaks täielikult taastuda ja alustaks järgmist mängu värskena."
Mängijate üle koormamine viib paratamatult vigastusteni ning seetõttu tekib hollandlastest treeneri arvates situatsioon, kus treening on "kõige tugevamate ellujäämine" ja mängu eel peavad treenerid vaatama, kes on piisavalt terved, et neid väljakule panna.
Individuaalne lähenemine
Verheijeni arvates on veel üks vigu, mida tihti tehakse, see, et kõiki mängijaid sunnitakse ühte moodi treenima. Mängijad ei ole ühesugused ja kõik ei kannata samu koormusi.
Üks tuntud mängija, kellele tihedad vigastused suureks probleemiks olid, on Bayerni ja Hollandi äärepoolkaitsja Arjen Robben. Tema on pärast 2010. aastal Bayernisse siirdumist individuaalsema treeningrežiimi peal olnud ja see on aidanud tal tihedaid vigastusi vältida.
Samasugune arvamus on ka Saksamaa koondisega töötaval ameeriklasel Mark Verstegenil, kes rääkis Saksamaa jalgpalliliidu veebileheküljel oma tööst: "Joachim Löwi filosoofia on igat mängijat eraldi vaadata. See on füüsilisel treeningul tähtis. Minu ülesanne on mängijaid ette valmistada selleks, et nad suudaks Löwi süsteemis oma rolli optimaalselt ära täita."
"Iga mängija esitust mõjutab mitu faktorit. Võiks rääkida põhilistest asjadest, mille hulku kuulavad mängija suhtumine, toitumine, treenimine ja puhkamine. Me ütleme mängijatele korduvalt, et iga päev on mängupäev," lisas Verstegen, kelle jaoks on tähtis, et kõik detailid oleks paika pandud.
