Horvaatia MM-valikturniir ei vastanud ootustele, aga eelmisel suvel palgatud peatreener Niko Kovac on fännide seas väga populaarne ning tema meetoditesse, mis on mõjutatud tema Saksa jalgpalli minevikust, usutakse.

• Brasiilia on MM-kogemusteta, kuid lootusrikas

Horvaadid olid küll Igor Štimaci käe all kogu valikturniiri käigus oma saatuse üle kontrolli omanud ja lõpetasid valikgrupi võimsa võitja Belgia järel teise kohaga, kuid esitused ei olnud ootuspärased ning pärast kaotusi kahes viimases mängus tekkis hirm, et play-offides läheb samal moel jätkates Brasiiliasse jõudmise ülesande täitmine keeruliseks.

Nii valiti ristmikule jõudes uus tee: Štimac saadeti minema ja asemele toodi suure riskina Niko Kovac.

Endine Horvaatia koondise kapten oli seni kogemusi saanud vaid Red Bull Salzburgi abina ning Horvaatia alla 21-aastaste koondises, kuid kõigest 42-aastane Kovac oli mängijana tuntud oma liidriomaduste poolest ja nendesse uskus ka Horvaatia.

Esialgu tasus too risk end ära, sest Kovac vedas pärast play-off'ide avamängu 0:0 viiki Islandil Horvaatia korduskohtumises kindla 2:0 võiduni.

Mees Saksa koolist

Kuigi ta on praeguseks hetkeks positsiooni hoidnud vaid kolmes mängus, on usk Kovacisse tema kodumaal suur. Fännid usuvad mehe seniste liigutuste põhjal, et mees suudab Balkani toore talendi ja emotsiooni ratsionaalse mõtlemisega õigesse kohta suunata.

Erinevalt mitmetest treeneritest, pole Kovac seda tüüpi mees, kes taoks rusikaga vastu rinda ja väidaks, et tema on kõige targem mees maamuna peal, et tema tee ja sisetunne on kõige õigem.

Koostöös oma venna Robertiga, kes on tema abitreener ja samuti endine koondislane, on nad MM-iks valmistumisel nägemas meeletult vaeva ja nad ei karda kasutada võõraste abi seal, kus enda teadmised võivad puudulikuks jääda.

Nii on sel MM-il koos Horvaatiaga töötamas hulk välismaa eksperte, kelle abi tuleb peamiselt statistika kogumise ja kasutamise läbi.

Niko pole isegi kultuuriliselt pesuehtne horvaat. Nimelt on mees sündinud ja sisuliselt kogu elu elanud Saksamaal ning seetõttu on ta tegelikult juhendamas meeskonda teistsugusest kultuurist. Kultuurist, mida ta on küll 83 koondisemängu jooksul üksjagu tundma õppinud, aga mis on ikkagi erinev.

"See ei ole lihtne. Ma pean oma mängijatele üksjagu järelandmisi tegema. Enamus neist on sündinud ja üles kasvanud Horvaatias. Neil ei ole seda kogemust, mis mul on olnud Saksamaal. Mõnikord teen omad järeldused, aga minu mängijate jaoks ei tundu need ilmselgetena," ütles Kovac aasta alguses antud intervjuus FIFA-le.

Nii on ta üheks enda eesmärgiks pannud horvaatide kire sidumise sakslaste ratsionaalsusega.

"Jumal on meile andnud talendi, mida teistel ehk pole, aga teisest küljest on meil puudu asju, mida teistel on. Kui me oleme edukad oma kirgliku lähenemise sidumisega oskusega hoida teatud olukordades külma pead, oleme üpris hea rahvuskoondis."

Ta tunnistas, et ta on oma jalgpalli mõttes ise pigem sakslane kui horvaat: "Kui aus olla, siis olen rohkem Saksa moodi. Võib-olla ehk rohkemgi kui minu vend Robert. Muidugi oleme me ikka horvaadid. Oleme impulsiivsed ja emotsionaalsed, aga samas ka ratsionaalsed. Oma otsustes püüan olla ratsionaalselt mõtlev inimene. Muidugi ei saa sa alati emotsionaalset tasandit ignoreerida, ent eelistan teatud asjadesse sügavamalt sukelduda."

Oma mängijakarjääri käigus Leverkuseni Bayerit ja Müncheni Bayernit esindanud Kovac oli Horvaatia koondises juba mängijana kindel liider: kuigi ta ei omanud kaaslaste tehnilist pagasit, oli ta tark võitleja, väsimatu ja alati õiges kohas, tegemas õigeid valikuid.

"Platsil oli ta meie metronoom. Tema pani rütmi paika ning kogu keskvälja tasakaal sõltus temast. Teda oli võimatu asendada," kiitis endine Horvaatia treener Slaven Bilic tema oskusi mängjiana.

Endine keskväljamaestro peab oma mantlipärijatele lootma

Kovaci ülesanne ei ole lihtne, sest horvaatide lootused on kõrged, ent reaalsuses on meeskonna koosseis õhukene ning näiteks 1998. aasta MM-i pronksmedalistidega, kelle hulka Kovac kuulunud oleks, kui ta vigastada poleks saanud, Brasiiliasse sõitvaid mehi võrrelda ei saa.

Neil on omad tugevused, aga horvaatide suurim võimsus jätab nad ühtlasi keerulisse olukorda.

Kovaci käsutuses on kolm vapustavat keskväljamängijat: suurepärased hooajad teinud ja Euroopas karikaid võitnud Ivan Rakitic ja Luka Modric ning meeletult talendikas Mateo Kovacic.

Probleem seisneb aga selles, et kuigi Kovac tahab kõik kolm korraga platsile panna, tuleb silmitsi seista faktiga, et kõigi kolme näol on tegu ründavate mängijatega ning ruumi kaitsvamate Milan Badelji või Ognjen Vukojevici jaoks keskväljal pole.

Avamängus Brasiilia vastu võtab Kovac tõenäoliselt riski ja kasutab ikkagi kõiki kolme, lootes, et kollektiivselt suudavad nad kaitses piisavalt suure panuse anda, ent on võimalik, et ebaõnnestumise korral tuleb ühel neist pingile langeda või vasakule äärele liikuda, et meeskonna tasakaalu korrigeerida.

Muuski osas on Kovacil mõtteainet ning esikohale pole enne turniiri tõstetud keskväli, vaid hoopis ääred, sest seal jääb Horvaatia nõrgaks. See on väga halb, kui sinu peamine tipuründaja Mario Mandžukic on mees, kes sõltub suures osas tsenderdustest.

Aastate eest väsimatult rünnakule tormanud äärekaitsjad Darijo Srna ja Danijel Pranjic on juba vanemad mehed ning viimane on koduklubis Panathinaikoses üldse keskpoolikuks saanud.

Samal ajal pole neist eespool olevatest meestest ükski naturaalne äär, kes omaks kiirust või tehnilist pagasit, millega kaitsjaid üle mängida: Ivica Olicil on palju aastaid turjal ning Ivan Perišic on samal ajal tegelikult ründav poolkaitsja.

"Jõudsime siia läbi tagaukse, aga me läheme hästi mängima. Me ei lähe sinna turismireisile. MM on ainult iga nelja aasta tagant ja me tahame jätta jälje, mis alles jääb," oli Kovac lootusrikkas.

Karakterid:

Liider: Darijo Srna. Ta on mängija, kes on varem suurturniire vaadanud jalgpallisõbrale alati positiivse mulje jätnud oma väsimatu tööga paremal äärel. Horvaatia kaptenilt tasub kindlasti suurt panust oodata ka tänavusel MM-il. Kuigi füüsiliselt ei ole Donetski Šahtarile lojaalseks jäänud pallur enam vanal tasemel, leiab ta kindlasti viisi, kuidas seda korvata.

Arhitekt: Luka Modric. Modricil on selja taga hooaeg, kus ta on tõestanud, et tema näol on tegu maailmaklassi keskpoolikuga. Realis esialgu üksjagu kriitikat saanud Modric jätab kohati mulje mängijast, kes tunneks end mugavamalt väiksel väljakul ja viis versus viis mängus, ent tänavu suutis ta värske Euroopa meistri keskväljal suurepäraselt tempot dikteerida.

Realiseerija: Mario Mandžukic. Bayerni võimsal ründajal on ees periood, kus ta on suure surve all. Tema hooaja lõpp Bayernis ning esitused otsustavates mängudes jäid alla ootuste ja kahtlemata tunneb ta endal survet, mille on loonud poolaka Robert Lewandowski peagi toimuv üleminek Bayernisse. MM on üks koht, kus tal on võimalik enda šansse mänguaja kasvatamiseks parandada või reklaamida end potentsiaalsetele ostjatele. Ta peab selleks ootama aga Horvaatia teist mängu, sest Brasiilia vastu jääb ta mängukeelu tõttu eemale.

Lammutaja: Dejan Lovren. Endise Lyoni mängija esimene hooaeg Southamptonis osutus edukaks ning juba on jutuks tulnud tema siirdumine mõnda suuremasse Inglise klubisse eesotsas Liverpooliga. Kaitses on ta kahtlemata horvaatide peamiseks lootuseks, sest partner Vedran Corluka on viimastel aastatel vaevlenud motivatsioonipuuduse käes ja ei ole enam samal tasemel, mis 3-4 aasta eest.

Valvur: Stipe Pletikosa. Juba 1999. aastal Horvaatia koondises debüteerinud Pletikosa saab tõenäoliselt viimast suurturniiri olla meeskonna esinumber ning hetkel Rostovis leiba teeniv puurilukk on vähemalt varem end tähtsatel hetkedel kindla mängijana näitanud.

Kollanokk: Mateo Kovacic. Kovacic on üks Horvaatia jalgpalli suuri lootusi ning pärast rasket hooaja algust Interis murdis ta end kevadel algkoosseisu. Horvaadid kasutavad teda tõenäoliselt ründaja all ning vähemalt Islandi vastu töötas ta tollel positsioonil suurepäraselt. Kovacici vaatamine peaks vutisõbra jaoks nauding olema, sest plahvastuslikule kiirusele lisaks omab ta suurepärast pallikontrolli ja oskust anda kirurgi täpsusega sööte.

Kodus teleri ees: Alen Halilovic. Horvaatidel jääb maha teisigi tähtsaid mängijaid, ent Alen Halilovic on neist nimekaim, sest 17-aastane Zagrebi Dinamo talent on eesoleval suvel liitumas Barcelonaga. Tema koduklubi Dinamo juht Zdravko Mamic, kes on ühtlasi Horvaatia jalgpalli põhiline niiditõmbaja, on eemalejäämise peale tõenäoliselt marus. "Halilovicist saab tulevikus kindlasti üks maailma parimaid mängijaid. Ta näitab seda päevast päeva. Kui ta ei ole MM-koondises, siis peaks kogu jalgpalliliit ameti maha panema, eesotsas presidendi Davor Šukeriga," teatas Mamic aasta alguses ajalehele Vecernji List.

Loots: Niko Kovac. Horvaatide peatreener on MM-il teisena kõige noorem juhendaja ning sisuliselt tal kogemused puuduvad. Lühikest perioodi oli ta Red Bull Salzburgi abitreener ning seejärel sai ta enne koondise ülevõtmist kätt harjutada horvaatide alla 21-aastaste meeskonnaga. Koondise eesotsa sai ta kõigest kuu enne otsustavaid mänge Islandiga.

Faktid:

Koht FIFA tabelis: 20.
Põhivärv: Punane ja valge
Pääs MM-ile: Läbi Euroopa valikturniiri play-offi, kus alistati Island 2:0
Varem MM-il osalenud: 3 (1998, 2002, 2006)
Senine edukaim MM: 1998 (3. koht)

Grupifaasi mängud:

12. juuni kell 23.00 Brasiilia - Horvaatia (23.00)
19. juuni kell 19.00 Kamerun - Horvaatia (19.00)
23. juuni kell 23.00 Horvaatia - Mehhiko (23.00)

Turniiri-eelsed sõprusmängud:

5. märts Šveits - Horvaatia 2:2
7. juuni kell 02.30 Horvaatia - Austraalia

Eeldatav algkoosseis:

		Stipe Pletikosa
Darijo Srna	Vedran Corluka		Dejan Lovren	Danijel Pranjic
	Ivan Rakitic		Luka Modric
Ivan Perišic		Mateo Kovacic		Ivica Olic
		Mario Mandžukic

Esialgne koosseis:

Väravavahid: Stipe Pletikosa (Rostov), Danijel Subašic (Monaco), Oliver Zelenika (Lokomotiva).

Kaitsjad: Darijo Srna (Donetski Šahtar), Dejan Lovren (Southampton), Vedran Corluka (Lokomotiv), Gordon Schildenfeld (Panathinaikos), Danijel Pranjic (Panathinaikos), Domagoj Vida (Kiievi Dünamo), Šime Vrsaljko (Genoa), Igor Bubnjic (Udinese).

Poolkaitsjad: Luka Modric (Real Madrid), Ivan Rakitic (Sevilla), Ognjen Vukojevic (Kiievi Dünamo), Ivan Perišic (Wolfsburg), Mateo Kovacic (Inter), Milan Badelj (HSV), Marcelo Brozovic (Zagrebi Dinamo), Ivan Mocinic (Rijeka), Mario Pašalic (Hajduk), Sammir (Getafe).

Ründajad: Mario Mandžukic (Müncheni Bayern), Ivica Olic (Wolfsburg), Eduardo (Donetski Šahtar), Nikica Jelavic (Hull City), Ante Rebic (Fiorentina), Duje Cop (Zagrebi Dinamo).