Aksalu mõtles pika pausi ajal palju, aga otsustas jalgpalli juurde jääda. Zahovaiko: oli vaja tolm maha puhuda ja kutt särab

5. JAANUAR 2021 15:46

Rasmus Voolaid

Viimati 2019. aasta sügisel jalgpalli mänginud Mihkel Aksalu on tagasi ja nagu Paide Linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko ütles, siis tuli väravavahilt tolm maha puhuda ja kutt särab.

Vaata Brit Maria Taela galeriid Paide trennist siit või artikli lõpust!

Aksalu käis Paide treeningutel juba kevadel ning naasis sügisel. "Ma arvan, et paus jalgpallist oli umbes kuus kuud. Muidugi kaalusin ma, et mida edasi teha. Olukord oli keeruline. Detsember (2019. aasta detsember - R. V.) oli selline aeg, kus oli palju jutuajamisi ja erinevaid mõtteid. Siis juhtus olukord, kus keegi ei saa kuhugi minna. Otsus oli lihtne: jääme koju, ei hakka mööda maailma ringi reisima ja vaatame, mis edasi saab," meenutas ta aastataguseid sündmuseid.

36-aastane väravavaht möönis, et vahepealse perioodi jooksul käisid peast läbi igasugused mõtted, nende hulgas ka jalgpallist loobumine. "Iga päev käib peast läbi tuhandeid mõtteid. Tähtis on see, et täna olen ma siin ja valmis Paidet aitama. Ma kaalusin kõiki variante ja vaatasin, mis tulevik toob. Kuna ma tahtsin ennast liigutada, siis andis Paide meeskond mulle selleks võimaluse. Rääkisin nii peatreeneri kui spordidirektoriga ja olime dialoogis, et kuidas saan nende treeningutest osa võtta. Kui neil hooaeg käis, siis ma käisin valikuliselt: olin 3-4 trenni kohal ja siis mingi vahe eemal. Kuna nad pakkusid mulle lepingut, siis ma isegi ei mõelnud mõne muu klubi peale. Siin on toimetamine täisprofessionaalne. Ma tahan siin olla," kinnitas endine koondise esiväravavaht.

Kuigi Aksalu pole aastaid Eestis mänginud, siis pole Zahovaiko tema jaoks sugugi uus nägu. Meeste ühine ajalugu ulatub juba sajandi algusesse. "Ma tean Slavat juba viimased 18 aastat väga hästi. Täpselt sama kohusetundlik nagu ta oli mängijana, on ta ka treenerina. Ta rõhub professionaalsusele ja sellele, et kõiki asju tuleb teha võimalikult hästi. Eks tulemust näeb päeva lõpuks," kirjeldas 45 korda Eesti koondise väravasuud turvanud Aksalu.

Seis väravavahtide osakonnas on Paidel nüüd rikkalik. Aksalu kõrval on kogenud mehena Mait Toom, lisaks ka kolme päeva pärast 20. sünnipäeva tähistav Mattias Sapp. Aksalu jaoks pole oma koha nimel võitlemine probleem ja ka peatreener Zahovaiko kinnitas, et sisemine konkurents on vaid edasiviiv jõud.

Mihkel Aksalu ja temast pea poole noorem kolleeg Mattias Sapp. Foto: Brit Maria Tael

"Väravavahi amet nõuab seda teadmist, et ainult üks mees saab mängida," selgitas Zahovaiko. "Mul on ausalt öeldes väga hea meel, et meil on selles osakonnas kaks head ja kogenud väravavahti ning ka noorem Sapp, kes saab õppida. See kooslus on alates sügisest tööd teinud ja klapp on neil hea. Sisemine konkurents on ainult edasiviiv jõud. Aksalu on väga heas hoos, mingit roostet polnud. Oli ainult vaja tolm maha puhuda ja kutt särab."

Aksalu lisas, et esikinda kohta talle ei lubatud. "Mulle pakuti ainult seda, et olen üks liige meeskonnas. Mina, Mait ja Sapp võitleme kõik koos ühise eesmärgi nimel ehk tahame olla meeskonnana hooaja lõpus tabelis võimalikult kõrgel kohal. Mait tegi väga hea hooaja, Sapp tuli aasta lõpus ja näitas head valmisolekut. Mulle pole keegi mitte midagi lubanud - kõik tuleb trennis välja teenida."