11 viimasest Meistrite liiga hooajast seitse on võitnud Hispaania klubi. Hoolimata Euroopa valitsemisest, millele andis kinnitust ka suvine EM, on populaarseimaks ja rikkaimaks kõrgliigaks hispaanlaste ees inglaste oma. Pürenee poolsaar püüab aga üha enam pilke.

Nagu meil siin Eestis on oma armas A. Le Coq Premium liiga, on Hispaanias bravuurika sponsornimega LaLiga EA Sports, mis oma olemuselt on ikka La Liga või maakeeli Hispaania meistriliiga. Neljapäeval algab selle uus hooaeg, kus tiitlit kaitseb 36-kordne meister Real Madrid.

Real Madridi suurimad konkurendid ja rivaalid on jätkuvalt FC Barcelona ja Atletico Madrid. Kellelt mida oodata? Sellele järgnevalt otsa vaatamegi. Eestlaste jaoks lisab tänavu asjasse põnevust teisipäeval saabunud kinnitus: A-koondise väravavaht Karl Jakob Hein (22) pallib Arsenalist aastase laenulepingu alusel La Liga uustulnuka Real Valladolidi ridades.

Miks on Hispaanias nii palju Reale?

Valladolidi omanikuks ja presidendiks on kahekordne maailmameister ja Ballon d'Ori võitja, Brasiilia endine ründeäss Ronaldo. 41-aastase uruguaylasest peatreeneri Paulo Pezzolano kasutuses pole küll sedavõrd nimekaid pallureid, ent mullu suudeti Hispaania esiliigas kaitse korralikult kokku sõlmida ja viimaste voorudega omale teine koht ja otsepääs kõrgliigasse tagada.

Kui 1980ndatel ja 1990ndatel oli Valladolid peamiselt La Liga sats, siis viimase paarikümne aastaga on endale külge saadud jo-jo-klubi maine, pendeldades kõrg- ja esiliiga vahet. Samas eelmisel kahel korral, mil on alla kukutud, on kohe ühe hooajaga tagasi meistrisarja tõustud. Ronaldo ajastu parimaks tulemuseks on seni La Liga 13. koht.

Valladolidi viimaste aastate esikinnas Jordi Masip (35) lahkus suvel klubist, seega on Hein tõenäoliselt toodud uueks esinumbriks. Samas on klubis väravavahtide osakonnas veel ka 28-aastane portugallane, eelmise hooaja esimeses pooles kõrgliigas Granadas pallinud ja talvel satsiga liitunud Andre Ferreira; viimati Hispaania esiliigas laenul olnud oma kasvandik, 21-aastane Alvaro Aceves; ja Barcelona akadeemiast võrsunu, suvises ettevalmistuses võimalusi saanud 21-aastane Arnau Rafus.

Tere tulemast oma uude koju 🇪🇪 pic.twitter.com/BoQ9hm6U1g — Real Valladolid C.F. (@realvalladolid) August 13, 2024

Usutavasti alustab Hein väravasuul vähemalt avavoorus kodus Espanyoli vastu, sest Ferreira kannab eelmise hooaja lõpus pingilt haaratud mängukeeldu. Teises voorus sõidab Valladolid külla juba Real Madridile, neljandas Barcelonale.

Eestis nimetatakse Real Madridi tihti Realiks ja nüüd võib vutisõbral tekkida küsimus, miks Hispaanias nii palju Reale on. Kõrgliigas on ühtekokku seitse satsi, mille ametlikust nimest leiab sõna "Real". Need on lisaks Madridile ja Valladolidile Celta Vigo, Espanyol, Mallorca, Betis ning Sociedad. "Real" ei ole aga klubinimi nagu Flora või Levadia, vaid hoopis Hispaania kuninga poolt antud tiitel ja eesliide tähendusega "kuninglik". Aunimetusega koos on kuninga toetuse saanud klubidel õigus oma klubi vapil kasutada ka kuninga krooni kujutist.

Real Madrid Club de Futbol on tõlkes Kuninglik Madridi Jalgpalliklubi. Hispaanias on sõnapaari Real Madridi lühem alternatiiv lihtsalt Madrid. Pealinna teisele hiiule Atletico Madridile viidatakse kui Atletile. Seega Real Valladolid on kas Real Valladolid või lihtsalt Valladolid, aga mitte Valladolidi Real.

Seitsmest Reali tiitlit kandvast La Liga klubist ainus, mida tõesti ka Hispaanias Realiks kutsutakse, on Real Sociedad ehk Kuninglik Ühiskond – algselt San Sebastiani linnas loodud Sociedad de Futbol ehk Jalgpalliühiskond sai kuningas Alfonso XIII toetuse üsna loomise järel, sest San Sebastian oli Hispaania suvine pealinn. Ja kuna antud jalgpalliklubi ei kanna mõne koha nime, vaid Sociedad kirjeldab organisatsiooni olemust, nimetataksegi neid Baskimaal Erreala või Reala ja Hispaanias La Real ehk eestikeeli Kuninglikud.

Uue põlvkonna suurima staari saabumine

Karl Jakob Hein ja Real Valladolid heitlevad eelduste kohaselt püsimajäämise eest. Tabeli ülemises pooles on suve jooksul toimunud aga palju ning eestlase üleminekust tulenenud vajaliku baasi loomise järel kiikamegi sinna.

🤩 ¡Rumbo a Varsovia!
🔜 #SuperCup pic.twitter.com/1F06EAmAHo — Real Madrid C.F. (@realmadrid) August 13, 2024

Real Madrid sai lõpuks kätte 25-aastase Prantsusmaa ründeässa Kylian Mbappe allkirja. Mbappe, kelle iidolid olid Zinedine Zidane ja Cristiano Ronaldo, käis juba 13-aastaselt Real Madridi kutsel klubi akadeemiaga tutvumas. Tollest reisist võttis Mbappe kaasa ühispildi Ronaldoga, ent ta jätkas kodumaa väikeklubis AS Bondy, kus esimeseks treeneriks oli ta oma isa Wilfried. 14-aastaselt vahetas välejalg lõpuks klubi, ent siirdus Madridi asemel AS Monacosse, mille esinduses debüteeris 16-, ja skooris 17-aastaselt. Mbappe täiskasvanuks saades jäid hispaanlased taas pika ninaga, kui ründaja valis PSG, kus ta tõusis klubi ajaloo suurimaks väravakütiks.

Aastaid kestnud üleminekusaaga järel liitus Mbappe lõpuks oma lapsepõlve lemmikklubiga vabaagendina. Madrid ei saanud teda aga odavalt, sest ligikaudu 20 miljoni euro suuruse aastapalga kõrvale rääkis Mbappe omale välja 125 miljonit eurot väärt liitumistasu, lisaks hakkab ta saama 80% tuludest, mis klubi teenib tema persooni abil (särgimüügist ja muust taolisest).

Mbappe on Cristiano Ronaldo, Lionel Messi ja Neymari järel järgmise põlvkonna suurim staar. Erling Haaland võib küll lüüa Manchester City eest palju väravaid, ent Mbappe 121 miljonit Instagrami jälgijat annavad märku ta suurusest. Sportlastest on rohkem jälgijaid lisaks kolmele lõigu alguses mainitule vaid LeBron Jamesil.

Mbappe hakkab Madridis seljal kandma numbrit üheksa, millel polnud omanikku Ballon d'Ori võitja, teise prantslase Karim Benzema aastatagusest lahkumisest saati. Juba aastatuhande algul Galactico poliitikat viljelenud klubi president Florentino Perez sai nüüd hakkama kogu Euroopa vutisuve kõnekaima diiliga.

Et Real Madridil oli mullu liigas kõige resultatiivsem rünnak (kokku löödi 87 väravat) ja parim kaitse (enda võrku lubati vaid 26 palli) olukorras, kus suure osa hooajast olid vigastustega eemal nii Thibaut Courtois, Eder Militao kui ka David Alaba, teeb neist nüüd Mbappega veelgi suurema tiitlisoosiku.

Madridi kohal laiuvaks suurimaks küsimärgiks on see, kuidas suudetakse toimima saada keskväli, mida tüüris pikki aastaid Toni Kroos, kes lõpetas vaid 34-aastaselt karjääri. Kui meistertreeneri Carlo Ancelotti valikus on aga jätkuvalt Luka Modric, Fede Valverde, Eduardo Camavinga, Aurelien Tchouameni ja Mbappe saabumise järel tõenäoliselt natuke madalamal mängima hakkav eelmise liigahooaja parim mängija, 19 väravat virutanud 21-aastane Jude Bellingham, pole küsimärgi taga peituv mure kuigi suur.

Barcelona vabanes oma DNA-st

Real Madrid suurimaid rivaale Barcelonat ja Atletico Madridi võib tiitlipüüdustes lohutada vast enim fakt, et kui Meistrite liigas võidutses Real Madrid vahepeal kolmel aastal järjest, siis La Ligas kaitsti tiitlit viimati 17 aastat tagasi. Ehk siis järjestikustel hooaegadel pole pikalt troonil püsitud.

Barcelona ajaloo kõige edukamad perioodid on olnud treenerite käe all, kes on ise mängijatena klubis pallinud: Pep Guardiola, Luis Enrique, varasemalt Johan Cruyff. Kui mõne aasta eest satuti rahahätta, jäädi ilma Lionel Messist ning oldi haruldaselt koguni kolm hooaega järjest kullata, aitas Barca meistriks mängijana legendi staatusesse tõusnud Xavi Hernandez. Temast jäädi nüüd aga ilma pärast seda, kui ta oli avaldanud soovi lahkumiseks, siis ümber mõelnud ja lõpuks ikkagi president Joan Laportaga tülli läinud ning peatreenerikoha vabastanud.

Barcelona palkas oma uueks juhendajaks Saksamaa koondise ja Müncheni Bayerni endise lootsi, 59-aastase Hansi Flicki. Kui isegi legend Xavi maadles oma ametisoleku ajal tohutu välise survega, sest Barcelona on oma regioonis enamat kui jalgpalliklubi, mille toimimist mõjutavad nii klubi omanikuks olevad liikmed (tegu pole traditsioonilse äriühinguga, vaid nii Barcelona, Real Madrid kui ka mitmed teised Hispaania klubid kuuluvad sisuliselt fännidele) kui näiteks arvamusliidritest legendid, võib väljast tulnud Flicki oodata veelgi raskem põli.

The coach at home 👏 pic.twitter.com/dnPAiovT6E — FC Barcelona (@FCBarcelona) August 12, 2024

Teistpidi võib Flicki taust teda ka aidata. Ta ei ole klubi ega Katalooniaga emotsionaalselt seotud, mis võib lärmi eiramisel kasuks tulla. Teisalt rahalised raskused, mis pole Barcelonal võimaldanud ära registreerida oma suve suurimat ostu Dani Olmot, Camp Nou renoveerimise tõttu ilmselt aasta lõpuni anonüümsel Barcelona olümpiastaadionil mängimine ja hooaja alustamine ilma vigastatud põhimeeste Ronald Araujo, Gavi, Pedri ja Frenkie de Jongita panevad klubi koos oma sakslasest treeneriga kahtlemata ebamugavasse olukorda.

Flickil võiks aidata sulanduda tema endine mängija ja nüüdne värske abitreener, suvel Liverpoolis mängijakarjääri lõpetanud Thiago Alcantara, kes teab La Masiast sirgununa hästi, mis asi on FC Barcelona.

Väljakul on Flicki abistamas kaasmaalasest kapten Marc-Andre ter Stegen, võitma harjunud dirigent Ilkay Gündogan ja Bayernist tuttav, ilmselt ka 36-aastaselt väravaid lööv Robert Lewandowski. Et klubis on palju oma kasvandikke, eesotsas maailma kuumima teismelise Lamine Yamaliga, kes oli nii eelmise liigahooaja kui ka suvise EM-i parim noormängija, on Barcelonal põhjust ka optimismiks. Kui asjad ei hakka alguses kiiva kiskuma, võib neil kõigi eelduste kohaselt minna väga hästi.

Atletico lõi rahakotirauad valla

11-kordne Hispaania meister Atletico Madrid on sel sajandil tšempioniks kroonitud kahel korral: 2014. ja 2021. aastal. Lisaks on tõstetud Hispaania karikas ja kolmel korral nii Euroopa liiga kui UEFA superkarikas. Tõsiseltvõetavust kinnitavad ka kaks Meistrite liiga finaali, kus jäädi mõlemal juhul alla oma linnarivaalile. Seega kui möödunud hooaeg lõpetati Girona järel alles neljandana, meistrist 19 punkti kaugusel, asuti tegutsema.

Coming soon 🏟️⏳ pic.twitter.com/ZuEJICGnZS — Atlético de Madrid (@atletienglish) August 13, 2024

Atletico ostis ühtekokku ligi 150 miljoni euro eest Hispaania koondises esile tõusnud keskkaitsja Robin Le Normandi (Real Sociedadist), eelmise hooaja La Liga paremuselt teise väravaküti (23 tabamusega) Alexander Sörlothi (Villarrealist) ja näljase, ent senises karjääris pea kõik võitnud ründaja Julian Alvarezi (Manchester Cityst).

Igihaljana mõjuv Diego Simeone ei pea seega ilmselt Alvaro Morata ja Memphis Depay lahkumise järel muretsema väravalöömise pärast, küll aga näib hetkel hõre Atletico kaitseliin, kust on suvel minekut teinud Caglar Söyüncü, Gabriel Paulista, Stefan Savic ja Mario Hermoso. Usutavasti pole Atleti oma ülminekutralliga veel lõpetanud, sest lahkuda võib näiteks laenult naasnud Joao Felix ja saabuda Chelseas esile tõusnud poolkaitsja Conor Gallagher.

Seega näib Atletico tugevamana kui mullu. Iseasi, kuidas õnnestub tiitliheitlusesse sekkumine, aga Gironast peaksid nad märkide järgi igal juhul mööda pääsema. Eelmisel hooajal komeedina säranud Girona, kes oli pool hooajast isegi kullakonkurentsis, on suvega saanud täiesti uue näo.

Pronksmedalistid müüsid liiga suurima väravaküti (24 väravaga) Artem Dovbõki enam kui 30 miljoni euro eest Romale, 18 miljonit kasseeriti Leverkusenilt mängujuhi Aleix Garcia eest. Mullu liigas 19 resultatiivsuspunkti kogunud Brasiilia koondislasest ääreründaja Savinho jõudis suvega Gironaga samale omanikule kuuluvasse Manchester Citysse, kuhu naasis laenult ka mullu 10 väravasöötu andnud paremkaitsja Yan Couto, kes laenati nüüd omakorda Dortmundi Borussiale. Laenuleping lõppes ka Barcelonale kuuluva keskkaitsja Eric Garciaga.

Girona on lahkujate asemel toonud rünnakule Bragast Abel Ruizi, keskkaitsesse Praha Sparast Ladislav Krejci, keskväljale Manchester Unitedist kommiraha eest Donny van de Beeki ja Barcelonast laenatud tuttava Oriol Romeu ning äärele Tottenhamist laenule võetud Bryan Gili, ent selle seltskonna sama võimsaks tervikuks sulatamine ei saa Michelil olema kuigi lihtne.

Kellelt üllatusi oodata?

Hispaanias on reeglina esikolmikus vähe muudatusi, ent neljanda Meistrite liiga koha peale käib üldiselt suuremat sorti jaht. Mullu kuninglikku eurosarja pääsme lunastanud Girona on kõikide oma vangerduste ja nädalasiseste Meistrite liiga mängudega arvatavasti La Ligas märgatavalt tagasihoidlikumas hoos kui mullu. Seda enam on hammas verel teistel.

❤️🤍 pic.twitter.com/jUB9U4bua8 — Girona FC (@GironaFC_Engl) August 9, 2024

Ainult baskidega või Baskimaa klubis jalgpalluriteks sirgunutega palliv Athletic Bilbao sai suvel hakkama harvanähtava üleminekuga, kui Portugalist Bragast toodi omale 15 miljoni euro eest ääreründaja Alvaro Djalo. Madridis sündinud Djalo võimaldas klubisse tuua fakt, et nooruspõlve veetis ta Baskimaal.

Djalo ühes Hispaania koondise esiväravavahi Unai Simoni ja välkkiirete Williamsi vendade Nico ja Inakiga näitavad potentsiaali, mis on Ernesto Valverde käe all võimalik heaks tulemuseks realiseerida. Klubist on lahkunud küll legendid Iker Muniain ja karjääri lõpetanud Raul Garcia, ent Simon koos vanema Williamsiga on enam kui valmis liidriohjad haarama.

Potentsiaali on teiseski Baskimaa klubis Real Sociedadis. Imanol Alguacili hoolealused vahetasid tunamulluse neljanda koha küll kuuenda tabelirea vastu ja klubist on lahkunud Le Normand, lisaks jahib Arsenal Mikel Merinot, ent värske Euroopa meistri Martin Zubimendi "ei" Liverpoolile annab lootust selgroo säilitamiseks. Pealegi kuniks ees on kapten Mikel Oyarzabal, pole vaja karta, et väravaid ei tuleks.

Üllatusteks on võimeline ka Real Betis, keda tüürib jätkuvalt Manchester Cityga Inglismaa kõrgliiga võitnud ja Real Madridiga omal ajal 96-punktise hooaja teinud, ent sellest hoolimata Barcelona järel teiseks jäänud tšiillane Manuel Pellegrini. Betisis on taas särama löönud võlur Isco, keda toetavad Pablo Fornals ja Nabil Fekir. Kaitsmisesse panustavad teiste seas Leedsist toodud Diego Llorente ja püsivaks muudetud diiliga Marc Roca, kel tuleb toime tulla Crystal Palace’isse liikunud Chadi Riadi panuseta.

Marcelinost sai eelmisel sügisel Villarreali tolle hooaja kolmas peatreener, ent tal õnnestus sats korralikult mängima saada. Mullu lõpetati küll kaheksandana, aga Marcelino eelmisel perioodil Villarreali juhendajana lõpetati igal korral esikuuikus ja Euroopat sihivad nad ka nüüd. Sörloth 32 miljoni eest Atleticosse, väravavaht Filip Jörgensen ligi 25 miljoni euro eest Chelseasse, täiendavad 15 miljonit Ben Brereton Diaze ja Jorce Cuenca müükidest Inglismaale … Kollasel Allveelaeval on vahendeid, mida kulutada, ent sellest hoolimata on üleminekuturul toimetatud targalt, tuues rünnakule tasuta Nicolas Pepe ja keskväljale samuti üleminekutasuta Pape Gueye.

Gerard Moreno, laenult naasnud Arnaut Danjuma ja vigastusest naasva Yeremy Pinoga pole vaja Villarrealil muretseda, et ründeteravusest puudu jääks, eriti kui sööte jagavad Dani Parejo ja mullu kõikide sarjade peale 18 värava eeltöö teinud Alex Baena, ent pidama on vaja saada kaitse, mis eelmisel hooajal neid madalamale kiskus.

15. augustil algav liigahooaeg saab oma lõpplahenduse 2025. aasta 25. mail. 20 võistkonnast viimased kolm jätavad seejärel kõrgliigaga hüvasti. Karl Jakob Heinal saab olema kõvasti tõestamist, et Real Valladolid lahkujate hulka ei kuuluks.

Legacy. pic.twitter.com/hbiqoSxZbg — FC Barcelona (@FCBarcelona) August 13, 2024

• Nii Real Madrid kui Barcelona jäid suvel ilma oma kaptenitest. Madridi keskkaitsja Nacho lahkus pärast 24 aastat klubis Saudi Araabiasse Al-Qadsiahi. Samuti kogu oma profikarjääri vaid Barcelonas veetnud universaalne Sergi Roberto ei pikendanud klubiga lepingut, ent tema uus mängupaik pole veel teada.
• Senistest klubidest on lahkunud mitmeid nimekaid jalgpallureid, kelle tulevik on lahtine: Sergio Ramos (varem Sevilla), Marcos Alonso (Barcelona), Memphis Depay (Atletico), Mario Hermoso (Atletico), Iker Muniain (Athletic), Claudio Bravo (Betis), Francis Coquelin (Villarreal), Mariano Diaz (Sevilla), Munir El Haddadi (Las Palmas), Jordi Masip (Valladolid).
• Möödunud hooaja järel lõpetasid karjääri Toni Kroos (Real Madrid), Raul Garcia (Atlethic) ja Sokratis Papastathopoulos (Betis).
• Suve viis kalleimat ostu:
  • 1. Kylian Mbappe (PSG-st Real Madridi) – lepingutasu 150 miljonit eurot
  • 2. Julian Alvarez (Manchester Cityst Atletico Madridi) – 95 miljonit eurot
  • 3. Dani Olmo (Leipzigist Barcelonasse) – 55 miljonit eurot
  • 4. Endrick (Palmeirasest Real Madridi) – 47,5 miljonit eurot
  • 5. Robin Le Normand (Real Sociedadist Atletico Madridi) – 34,5 miljonit eurot
• Suve viis kalleimat müüki (välja arvatud Le Normand):
  • 1. Alexander Sörloth (Villarrealist Atletico Madridi) – 32 miljonit eurot
  • 2. Artem Dovbõk (Gironast Romasse) – 30,5 miljonit eurot
  • 3. Filip Jörgensen (Villarrealist Chelseasse) – 24,5 miljonit eurot
  • 4. Youssef Ne-Nesyri (Sevillast Fenerbahcesse) – 19,5 miljonit eurot
  • 5. Aleix Garcia (Gironast Leverkusenisse) – 18 miljonit eurot

Neljapäeval, 15. augustil
kell 20 Athletic Bilbao – Getafe
kell 22.30 Real Betis – Girona

Reedel, 16. augustil
kell 20 Celta Vigo – Alaves
kell 22.30 Las Palmas – Sevilla

Laupäeval, 17. augustil
kell 20 Osasuna – Leganes
kell 22.30 Valencia – Barcelona

Pühapäeval, 18. augustil
kell 20 Real Sociedad – Rayo Vallecano
kell 22.30 Mallorca – Real Madrid

Esmaspäeval, 19. augustil
kell 20 Real Valladolid – Espanyol
kell 22.30 Villarreal – Atletico Madrid

Arvestades klubide ajalugu, viimaseid tulemusi, kihlveokontorite koefitsiente ja veel muid tegureid arvutas jalgpallistatistika ja analüüsiga tegelev Opta kõiki liiga mänge 10 000 korda läbi simuleerides klubide eeldatava punktisaagi.

1. Real Madrid – 89,3 punkti (simulatsioonide keskmine)
2. Barcelona – 76,5
3. Atletico Madrid – 69,7
4. Girona – 65,7
5. Athletic Bilbao – 63,5
6. Real Sociedad – 62,1
7. Villarreal – 59,4
8. Real Betis – 54,0
9. Sevilla – 49,0
10. Valencia – 46,6
11. Celta Vigo – 46,5
12. Mallorca – 46,0
13. Alaves – 45,4
14. Osasuna – 44,9
15. Getafe – 41,8
16. Rayo Vallecano – 41,0
17. Las Palmas – 38,8
18. Espanyol – 38,5
19. Real Valladolid – 38,0
20. Leganes – 37,7