Seoses neljapäeval Kadriorus toimuma pidanud, kuid Eesti õigusaktide tõttu pidamata jäänud Euroopa liiga esimese eelringi kohtumisega Nõmme Kalju – NŠ Mura, on kahtluse alla sattunud Eesti suutlikkus võõrustada rahvusvahelisi jalgpallikohtumisi.

Kui Kalju – Mura mängu mängu uuesti korraldamisega on aega (eeldusel, et UEFA ei määra nõmmekatele tehnilist kaotust, mida ei saa välistada), sest selle pidamise tagumine tähtaeg on 12. september, siis Eesti koondis peaks juba 5. septembril ehk kaheksa päeva pärast võõrustama Gruusiat.

Eesti Jalgpalli Liit on alates eilsest andnud mitmel erineval moel – neljapäeva hommikusel pressikonverentsil, intervjuudes, Kultuuriministeeriumisse läkitatud kirjas – mõista, et praeguses olukorras võib UEFA võtta Eestilt õiguse rahvusvaheliste mängude korraldamiseks. Soccernet.ee esitas Eesti Jalgpalli Liidu presidendile Aivar Pohlakule sel teemal järgnevad küsimused.

Aivar, pärast Nõmme Kalju - NŠ Mura kohtumise ärajäämist on Eesti Jalgpalli Liit andnud mitmel pool mõista, et Eesti koondiselt ja klubidelt võidakse rahvusvaheliste kohtumiste korraldamise õigus ära võtta. Millest see kartus tuleneb?
Rahvusvaheline jalgpall, nagu ka muu sport, peab toimima. Oleme olnud eilse ja tänase päeva jooksul sisuliselt pidevas kontaktis UEFA-ga ja lühidalt öeldes meil on mõni päev aega andmaks tagatised selleks, et järgmisel laupäeval Tallinnasse plaanitud UEFA Rahvuste Liiga mäng Eesti – Gruusia saab toimuda. Kordan taas, et UEFA Return to Game protokoll on detailideni läbimõeldud dokument, mis koostatud vältimaks mistahes võimalust nakkuse liikumiseks ühiskonda läbi jalgpalli ja levimiseks jalgpalli sees ja me oleme üks vähesed, kui mitte ainus riik, kes ei pea seda protokolli piisavaks.

Kui reaalne on, et 5. septembri Eesti - Gruusia Rahvuste liiga kohtumine ei toimu Eestis? Mis on alternatiivid?
Alustame kohe uusi kõnelusi vastavate riigiametitega. Olime selgel arusaamisel, et varasemad, kultuuriministeeriumi vahendusel peetud läbirääkimised, olid rahvusvaheliste mängude toimumiseks piisavad. Alternatiiviks on mängu pidamine kolmandas riigis, mis ei ole normaalne, eriti arvestades, et oleksime üks väheseid, kui mitte ainus UEFA liige, kellel puuduks võimalus kodus mängimiseks. Mulle ei meeldi rääkida kahjudest, kuid kahtlemata on see sellisel juhul nii – jalgpall kannatab majanduslikult ja nii jalgpall kui ka riik maine tähendustes.

Mida ütleb teiste riikide jalgpalliliitude viimaste nädalate praktiline kogemus antud teemas? Kus Euroopas veel sarnased asjaolud jalgpallikohtumisi takistavad?
On olnud üksikud juhtumid klubimängudega – näiteks Kalju - Mura mänguga sarnane juhtum Fääri Saartel – aga minu teada saavad kõik koondisemängud toimuda neis riikides ja neil väljakutel, kus nad algselt toimuma pidid.

Kellele Kalju-Mura mängu ärajätmisega liiga tehti? Kes tegi?
Ma ei vaataks asja selle nurga alt – kui lähtuda solvumisest ja tundest, et sulle on liiga tehtud, siis ei oleks võimalik tänapäeval elada, sest päriselt tundev ja iseseisvalt mõtlev inimene ainult kannatakski.

Küll aga olen täiesti kindel, et mängu lubamine ei kujutanuks vähimatki ohtu viiruse levikule, sest normid, mida UEFA on rahvusvahelistele klubi- ja koondisevõistlustele kehtestanud, on konkreetsed ja karmid. Tegime ka enda poolt kõik olukorras parima lahenduse leidmiseks ja julgen väita, et ettepanek, mille välja pakkusime – mäng toimub ja me paneme Kalju meeskonna mängijad ja personali peale mängu hotelli ühestesse tubadesse karantiini – olnuks ohutum, kui praegune seis – mängu ei toimunud ja Kalju mängijad on üldjuhul karantiinis kodudes perede juures.

Ütlen veel kord - kui jalgpallis puuduksid rangemad reeglid ja mäng toimunuks vaid Eesti seadusandluse alusel, siis oleksid sloveenid koos oma haigestunud mängijaga võinud tulla Eestisse liinilendudega, elada siin kasvõi peredes ja mängida publikuga; samuti poleks mitte keegi saanud teada, et Kalju meeskonnas on koroonapositiivne jalgpallur. Ehk siis tänu jalgpallis kehtivatele eritingimustele muutus mängu pidamine ohutuks – seadusandlus seda tagada ei suutnuks.

* * *

Lisaks 5. septembri kodumängule Gruusiaga ootab Eesti koondist samas koondiseaknas ees ka 8. septembri võõrsil-mäng Armeeniaga.

Kui tolle riigi tavakülastajale kehtib 14-päevane karantiininõue, siis Eesti jalgpallikoondise delegatsioon on igasugustest nõudmistest vabastatud. Küll aga tuleb Eesti delegatsioonil täita kõiki UEFA "Return to play" reeglistiku nõudeid, mis näevad sisuliselt ette elamise ja tegutsemise mullis.