Eesti jalgpallikoondise arst Kaspar Rõivassepp lausus Soccernet.ee-le, et koroonaviiruse mõju jalgpallurite sooritusvõimele on hetkel veel vara hinnata. Eelduste kohaselt ei tohiks see sportlaste edasise karjääri osas suurt rolli mängida.

Maailmas laineid lööva COVID-19 viirusega on nakatunud ka mitmeid nimekaid jalgpallureid eesotsas Argentina koondislase Ezequiel Garay, Juventuse kaitsja Daniele Rugani ning Chelsea ääreründaja Callum-Hudson Odoiga.

Hong Kongi teadlased võtsid vaatluse alla 12 viirusest taastanud inimest. Nendest kahel-kohel langes kopsumaht 20-30% võrra ja üheksa patsiendi kopsudes nähti kahjustuste märke. Siiski tõdesid uurijad, et pikaaegsete järelduste tegemiseks on veel selgelt liiga vara.

Ka Rõivassepp sõnas, et viiruse mõjust jalgpallurite vastupidavusele ja füüsilistele võimetele ei saa veel järeldusi teha. "Tegemist on uue viirusega. Mida me praegu sellest viirusest teame? Kaugtulemusi ei teata veel üldse. Teadlased tegelevad antud hetkel sellega, et uurida, mis viiruse paljunemist mõjutab ja kuidas seda ravida. Aga millised on tagajärjed kehale, seda ei tea," lausus ta.

Rõivassepp on viiruse teemal suhelnud ka Eesti jalgpalluritega. "Aga ma ei tea ühtegi Eesti jalgpallurit, kes haige oleks," lisas ta juurde.

Milline on aga tema sõnum neile olnud? "Tegemist on hingamisteede nakkushaigusega ja mina eeldan, et sarnaselt teiste haigustega, mis hingamisteid tabavad - gripp ja neid on veel - suudab organism sellest lõpuks jagu saada. See võtab lihtsalt natukene aega, tekivad antikehad ja siis mingisuguseid tagajärgi ei tekigi."

"Olen ka aru saanud, et noortel ja tervetel inimestel, kaasa arvatud sportlastel, kulgeb see küllaltki kergelt - kergemini kui tavapärane gripp. Ta väga paljusid inimesi maha ei murragi, võib-olla on noortel ja tervetel inimestel vaid kerge palavik ja väike köha. Ohtlikuma ning tüsistuma kuluga on ta vanematel ja nõrgema immuunsusega inimestel, kelle hulka sportlased ei kuulu. Kui ma peaksin pakkuma, siis arvan, et ta sportlaste edasist käekäiku ei mõjuta."

"Selge on see, et kui inimesel tekib tüsistus, kopsupõletik ja ta on haiglas, siis see jätab ka kopsufunktsioonile mingisuguse jälje, kuid lihtsalt viirusega kokkupuude pigem mitte," lausus Rõivassepp. "Minu isiklik arvamus on, et kuna tegemist on uue viirusega, siis kaugtulemusi saab hinnata alles seejärel, kui esimesest nakatunust on möödas rohkem kui paar kuud," lõpetas ta.