Mitte just paljud Eesti internetisaidid ei saa hiilata omanimelise jalgpallimeeskonnaga riigi meistrivõistlustel, kuid just FC Soccerneti nime kannab võistkond, kes teenis mullu neljanda liiga põhjatsoonis üheksanda koha.

Artikkel avaldatud ka täna ilmunud Jalkas

Side klubi ja portaali vahel pole küll tugev, ent meeskond sai aluse 2001. aastal just netisaidilt. Vähesest koostööst hoolimata on klubi oranžis särgis võimalik näha ka portaali arendajaid. „Soccernet.ee tegelastest on meil varem mänginud päris paljud, kuid praegustest palluritest on Indrek Uri teinud portaalile kujunduse ja mõni aeg tagasi töötasin ka mina saidi heaks,” rääkis enamasti klubi treeningpaiga ja liigamängude korraldusega tegelev ja platsil poolkaitsja rolli täitev Raimo Nõu, „üldiselt on kõik mängijad ikka täielikud pühapäevajalgpallurid, kuigi osad meist on noorte tasandil ka veidi tõsisemalt harjutanud ning muidugi on meil Eesti meistrikski kroonitud (1985. aastal Kalakombinaat/MEK Pärnuga - toim.) Tarmo Rüütli.”

Kord nädalas koos treeniva meeskonna kuulsaim nimi paberil ongi Eesti koondise ja FC Levadia peatreener Tarmo Rüütli, kes enda sõnul sattus klubisse soovist treeneritöö kõrvalt ka ise palli taga ajada. „Meeskonda mind meelitada vaja ei olnud, tahtsin ise mängida,” ütles Rüütli. Kord nädalas Kalevi kunstmuruväljakul toimuvatele treeningutele vastne koondise loots aga väga tihti ei jõua: „Trennides ma peaaegu ei käi ning paraku ei jõua ka igale mängule, kuid olen kohal nii, kuidas jõuan, aga kuna meeskonnamängu me eriti ei harjuta ja vormis saan end hoida ka Levadia trennides kaasa tehes, siis pole eriti probleeme.”

Klubi sponsoreerimisega tegeleb AS RTG Projektibüroo, kes Raimo Nõu sõnul toetab meeskonda märkimisväärselt: „Lisaks meie särgisponsoriks olemisele saame me tänu neile tasuda ka liigamaksu ning kodumängude läbiviimiskulud.” Samas firmas teenib igapäevaselt leiba ka meeskonna kapten Päärn Volk, kes lisaks sellele tegeleb kogu organisatoorse poolega – kassapidamise, mängijate registreerimise, varustuse muretsemise, meeskonna kokkuajamise ja muu sellisega. „Ehk siis Volgi üheksa ametit,” märkis mees ise tabavalt.

Kapteni sõnul sai tema jalgpallipisiku külge juba pea 18 aastat tagasi Itaalias toimunud maailmameistrivõistluste ajal. „Poisikesena pole ma küll trennis käinud, ent 1990. aastal viibisin MM-i ajal Moskvas ning jälgisin lahinguid Eesti esinduse hotellitoa rikkis telekast, kuid suurem huvi tekkis umbes 1997. aastal,” rääkis Volk, „jalgpall on lihtne mäng, mille jaoks piisab vaid pallist ja kahest inimesest, kuid on samas väga loominguline, nagu head asjad olema peavadki.” Nõu kirjeldab vutti kui emotsionaalset ja mehelikku ala, kus on vaja nii kiirust, osavust kui ka mõtlemist ning just seetõttu ongi mees oma südame jalgpallile kinkinud.

FC Soccerneti lühikese ajaloo kahtlemata mälestusväärseim mäng peeti 3. augustil 2006. aastal, kui karikavõistluste 1/32-finaalis kohtuti FC Levadiaga. Hoolimata sellest, et amatöörid kaotasid proffidele 0:24, leidsid ka kaotajate esindajad mängus palju positiivset. „Kui umbes veerandtunni möödudes söödu sain ja üle keskjoone jõudsime, hakkas rahvas elama, 20 meetri kaugusel väravast tekkis aga totaalne paanika, nii et põrutasin palli suvaliselt taevasse, kuna ei uskunud, et võiks saada üle kolme sammu vabalt teha,” muigas Nõu, „lisaks tegi väga hea mängu meie väravavaht Margus „Taku” Tagasaar, kes matši algul Indrek Zelinski tuju väga tusaseks tegi ning kahtlemata ka meie parim oli.”

Vaata ka:
Veebruari Jalka portreteerib Joel Lindperet