Noore talendina Arsenali siirdunud Emmanuel Frimpong seal läbi lüüa ei suutnud ja siirdus 2014. aastal Inglismaalt Venemaale, täpsemalt Ufasse. Vigastuste tõttu 27-aastaselt karjääri lõpetanud poolkaitsja meenutab Venemaad väga hea sõnaga ja tunnistab, et Ufas oli tema karjääri parim periood.

Hiljuti sattus Frimpong Instagramis skandaali, kui Arsenali fotograaf avaldas pildi, kus poolkaitsja Samir Nasrit kaelast haarab. Üks fänn teatas talle kommentaariumis, et endast vanematega tuleks lugupidavamalt käituda ja Frimpong soovitas tal seepeale üht meestele omast kehaosa imeda.

Enne seda jõudis Frimpong anda Sport24-le intervjuu, kus tänaseks Ghanasse naasnud 29-aastane mees end samuti tagasi ei hoidnud ja säras põnevate mõtteavaldustega.

"Teadsin enne Venemaale tulekut, et seal on väga külm. Ja muidugi ka seda, et seal on väga ilusad tüdrukud. Need olidki kaks teemat, millega ma enne end kurssi pidin viima: kui külm seal on ja kas seal on ilusad tüdrukud? Jah, oli tõesti külm, päike ei paistnud. Ghanas on alati kuum ja päikseline. Mu nahk on päiksega harjunud. Inglismaal oli samuti jahe, aga mitte nii külm kui Venemaal," arutles Frimpong. "Mis puudutab tüdrukuid, siis Ufas on nad palju ilusamad kui Londonis!"

Vabal ajal mängis Frimpong Ufas PlayStationit, rääkis pere ja sõpradega ning mõistagi ka ilusate tüdrukutega. "Lisaks jõin nendega viina."

Seejärel läksid Frimpongi meenutused juba päris vallatuks. "Mul oli palju pööraseid momente. Kord enne mängu läksin ma välja. Ärge arvake, et ma olen alkohoolik, aga otsustasin natuke juua. Tundus, et see oli viin. Jäin restoranis magama, seitse tundi hiljem aeti mind üles ja öeldi, et ma pean koju minema."

Ta jätkas: "Keegi palus mul takso võtta, aga ma olin nii purjus, et ei suutnud oma aadressi öelda. Mind aeti üles ja kaks tundi hiljem otsustas taksojuht, et nüüd aitab. Lõpuks võeti mu telefon ja helistati kellelegi mu vene tuttavatest, kes lõpuks järgi tuli. See on ainult üks lugudest ja paljusid ei saa ma rääkida."

Kui Frimpongil paluti Venemaa jalgpalli iseloomustada, siis ei saanud ta endiselt alkoholist üle ega ümber. "Siin joostakse väga palju. Väga-väga palju! Venemaa jalgpallurid on alati vormis - nad joovad hommikul viina ja õhtul jooksevad nagu Usain Bolt."

Frimpong sattus Venemaal ka mõne rassistliku solvangu osaliseks, aga üldiselt ei jätnud talle venelased rassistliku muljet. "Minu aeg Venemaal oli imeline. Ma olin seal pea kaks aastat ja kõik oli hästi. Minu jaoks loevad kõik elud võrdselt, aga praegu, tõesti, on põhjust rääkida mustadest. Asjad, mis meiega juhtuvad, on ebaõiglased. Minu arust on rassism haigus. Kui inimene on rassist, siis on talle võimatu midagi soovitada. Täiesti mõistetamatu on kedagi nahavärvi tõttu kritiseerida. Kõik on võrdsed - mustad, valged, kollased."

Seejärel jõuti intervjuus tõelise pärlini. "Ma tahan tagasi Ufasse tulla ja 20 tatari tüdrukuga pornofilmis osaleda. Mulle on juba palju pakkumisi tulnud, aga mul pole kahjuks lennupileti jaoks raha. Mulle väga meeldivad tatari tüdrukud!"