Eesti koondise märtsikuiste mängude eel, ajal ja järel kerkis mitmel pool üles küsimus, miks ei teeninud Thomas Häberli kutset Zakaria Beglarišvili (30). Vastus sellele on lihtne, aga valus: FIFA ei olnud nõus ründava poolkaitsja jalgpallialast kodakondsust vahetama.

Gruusias sündinud ja kasvanud Beglarišvili saabus Eestisse 2010. aastal, kui liitus Tallinna FC Floraga Thbilisi Lokomovitivst. Eelnevalt ka Amsterdami Ajaxi akadeemiast läbi käinud poolkaitsja põikas 2013. aastal korraks veel kodumaale, ent 2014. aasta algusest 2019. aastani pallis Flora särgis.

2017. aastal teatas grusiin, et tahaks Eesti kodakondsust ja esindada Eesti koondist. Kuna Beglarišvili rääkis juba toona eesti keelt, läks ta keele ja põhiseaduse tundmise eksamile ning hakkas kaheksa siin veedetud aasta järel taotlema kodakondsust. 2019. aasta septembris, kui ta oli mänginud juba Ungaris Honvedis ja teenis tol hetkel leiba Soomes Seinäjokis, sai Beglarišvili kätte Eesti passi.

Sellest üksi aga Eesti rahvuskoondise esindamiseks ei piisanud. Vaja oli ka ülemaailmse jalgpalliliidu FIFA luba. Kuna Beglarišvili oli Gruusia A-koondises väljakule jooksnud vaid ühe korra, 2015. aasta 11. novembril Tallinnas A. Le Coq Arenal toimunud maavõistluses Eestiga, mille võõrustajad võitsid Ats Purje, Artur Pika ja Maksim Gussevi väravatest 3:0, ei tundunud sellest suurt probleemi tulevat.

Ja ei tulnudki. Aga takistuseks said hoopis mängud Gruusia U21 koondise eest, mida oli kokku viis ja millest viimane tuli samuti Eesti vastu, 2012. aasta juunis EM-valikmängus A. Le Coq Arenal, kus grusiinid said 2:1 võidu.

Eesti Jalgpalli Liidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht selgitab Soccernet.ee-le: "Kui Zakaria sai Eesti kodakondsuse, tegime tema soovil FIFA-le taotluse, et ta saaks vahetada jalgpallialast kodakondsust. FIFA seda ei rahuldanud, sest Zakaria on esindanud valiksarjas Gruusia noortekoondist. Vahepeal muutus FIFA reegel leebemaks, kuid sellest ei piisanud samuti Zakaria jalgpallialase kodakondsuse vahetamiseks."

Probleemi põhjus on kurblooline: Beglarišvili mängis Gruusia noortekoondise eest jalgpallikodakondsuse vahetamiseks liiga vanana. "Teadsime, et FIFA plaanib jalgpallililise kodakondsuse vahetamise reegleid pehmemaks muuta, kuid Zakarial jäi ka uute reeglitega veidi puudu õigusest vahetada jalgpallilist kodakondsust," märgib Uiboleht.

"Nimelt lubab FIFA reegel nüüd riiki vahetada, kui oled noortekoondise valikmängudes platsil käinud ja sul polnud tol hetkel uue riigi kodakondsust, aga ainult siis, kui viimane mäng noortekoondise valikkohtumises oli tehtud enne 21. eluaastat. Zakaria mängis Gruusia noortekoondises kuni 22. eluaastani," lisab ta. 

Seetõttu on praeguste reeglite kohaselt Eesti koondise uks aprilli lõpus 31. sünnipäeva tähistava Beglarišvili jaoks suletud. Gruusia eest jäi tema rahvusvaheliseks saldoks 1 A-maavõistlus, 5 lahingut U21 koondises, 5 kohtumist U19 koondises ja ka U17 koondise esindamine.

FIFA otsus kurvastab Beglarišvilit

"Mis teha. On nagu on," ohkab Beglarišvili, kui Soccernet.ee-ga vestleb. "Ma ei muretse sellepärast, sest olen ikkagi Eesti kodanik ja selle üle väga õnnelik. Mitte keegi ei tea, mis juhtub homme või ülehomme. Äkki nad millalgi muudavad veel reegleid ja saan kunagi ikkagi võimaluse mängida," on ta lootusrikas.

Kui Eesti passi saamise ajal mängis poolkaitsja Soome kõrgliigas SJK-s ning hiljem jooksis väljakul Soome esiliigas KTP-s eestlasest treeneri Argo Arbeiteri juhendamisel, siis tänavu talvel lõi ta käed Premium liiga klubi Tallinna FCI Levadiaga. Oma uue võistkonna eest on ta neljas ametlikus mängus löönud viis väravat ja andnud ühe resultatiivse söödu.

"Ma teen oma tööd edasi. Proovin klubi eest hästi mängida ja neid aidata. Eks aeg näitab, mis saab," ütleb Beglarišvili.

Ta tunnistab ausalt, et uudis FIFA otsusest mõjus talle valusa löögina: "Muidugi tegi see mind väga kurvaks. Ma tahtsin ja tahan endiselt Eesti koondist esindada, kui see on võimalik. Eesti eest mängimine on minu üks suuremaid unistusi elus.

Aga koondisega on hetkel seis selline. Muidugi ei olnud mul lihtne. Kujuta ise ette, mis mu reaktsioon olla võis. Mul oli väga raske! Kuid elu on selline. Ootan, et äkki nad muudavad veel reeglit. See on täiesti võimalik. Olen selle kohta internetist lugenud, et nad mõtlevad, et [jalgpallikodakondsuse vahetamiseks] ei peaks äkki lugema kuni 23. eluaastani peetud mänge.

Miks ma üldse soovisin koondisesse saada? Ma tahtsin Eesti koondisega võita Balti turniiri. Tahtsin olla Baltikumi parim. See oli minu jaoks üks peamiseid põhjuseid."

FIFA otsus on valusam sellegi võrra, et Soccernet.ee-le teadaolevalt on Beglarišvili jätnud Eesti koondise peatreenerile Thomas Häberlile väga põneva palluri mulje. Ka Häberli on prioriteedina välja toonud tänavu juunis Balti turniiri võitmise.

Ja kuigi Beglarišvili ei tohi FIFA loa puudumisel Eestit esindada, on ta edaspidigi suur Sinisärkide fänn. "Pole küsimust! Ma armastan Eestit nagu Gruusiat. Jah, olen küll Gruusiast pärit, aga olen pool oma elust Eestis elanud ja tunnen end nagu inimene siit. Tulin siia väga noorena ja nüüd olen juba 30-aastane," ütleb Beglarišvili, et Eesti on tema jaoks kodu, mis on teda ka persoonina väga palju kujundanud.