Henn oli suvel ameti mahapanekule väga lähedal: särtsu polnud, aga jalgpallis nii ei saa

11. NOVEMBER 2023 18:15

Kristjan Jaak Kangur, Lilleküla

Jürgen Henn. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

FC Flora peatreener Jürgen Henn kinnitas, et Flora ajaloo 15. ja tema käe all saadud neljas meistritiitel oli igal juhul kõige keerulisem. Raske aasta käigus tekkis tal endal väga selge küsimus: kas tal on veel meeskonnale midagi anda või tuleks taanduda?

"Kahtlemata, kahtlemata," vastas Henn küsimusele, kas see tiitel tuli kõige raskemini. "Väga raske hooaeg juba algusest peale, väga palju erinevaid väljakutseid. Kangutasime, saime mängu käima – siis jälle keegi kukub ära. Kindlasti me ei mänginud ilusat jalgpalli, aga saime suvel meeskonnana aru, et sel aastal see tiitel tulebki selliselt. Me ei loonud endale illusioone ja leppisime meeskonnana kokku, et panustame kõik lõpuni," lausus Henn mõnikümmend minutit pärast meistrikarika tõstmist ajakirjanikele.

Tiitlit kaitsta on väidetavalt alati raskem kui võita, eriti seekord. Raskused aga hoopis liitsid. "Siin-seal räägiti mingist motivatsioonipuudusest või minnalaskmisest. Seda ei olnud. Motivatsioon oli tegelikkuses üks kõrgemaid, mis meil olnud on. Lihtsalt olud olid nii rasked, et see nõudis veel ekstrapingutust. Eks me selle tahte pealt võitsimegi."

Suvi oli murdepunkt

Kui palju Henn raske aja jooksul enda kui treeneri kohta õppis? Ta tunnistas, et hooaja jooksul saabus ka tema jaoks madalpunkt, kus näis, et tal pole hoolealustele enam midagi anda. "Suvel olime väga lähedal, et ma ütlen klubile, et läheme teistmoodi edasi. Tundus, et ükskõik mida proovime, mäng ei jookse. Nagu abielus ühel hetkel – kõik läheb oma raja peale ja särtsu pole. Aga jalgpallis niimoodi ei saa. Mängijatele mul etteheiteid pole, ma ise ei tundnud, et ... Töötasin võib-olla rohkemgi kui varem, aga jalgpallis on vaja, et oleks midagi ekstra."

Nii jõutigi aruteludeni, mille tulemusel Henn ikkagi ametisse jäi. "See oli sada protsenti minupoolne. Tunne oli lihtsalt selline, kui ei olnud mängu ega ka tulemust. Arutasime seda klubiga, arutasime ka mängijatega. Aga leppisime nii kokku, et mina pingutan lõpuni ja meeskond pingutab lõpuni. Täpselt niimoodi me lõpuni tulimegi."

Foto: Oliver Tsupsman

Mis tunne tal praegu jätkamise osas on? "Kui keegi kahtleb minu motivatsioonis või tahtes või selles, et mul pole väljakutseid, siis seda ei ole. Tööd, nagu ütlesin, olen teinud rohkemgi ja veel motiveeritumalt. Lihtsalt meeskond on päris pikalt sama olnud, minagi olen olnud esindusmeeskonna juures kuus aastat ja klubis veel pikemalt. Ühel hetkel saabki ilus asi otsa. Selleks on siis vaja meeskonda värskendada või treenerit vahetada. Aga praegu on sellest kõigest veel vara rääkida."

Kuhu ja kuidas edasi? "Vara öelda."

Ometigi on fakt, et Eesti klubijalgpallis ei ole viimasest viiest tiitlist neli võitnud ja hoolealused eurosarja alagrupiturniirile viinud meeskonna juhendanal võimalik enam kuigivõrd kõrgemale kerkida. Kas see paneb mõtlema uutele väljakutsetetele? "See on ju mängijatel sama – ühel hetkel tahaks teada, mis mujal toimub. See on alati mõttekoht. Aga veel kord, see pole kuidagi seotud sellega, et mul poleks motivatsiooni aidata Floral võita."

Ent Eesti koondise peatreeneri koht? Kui Thomas Häberlile peaks otsitama eestlasest ametijärglast, oleks Henn kahtlemata esimene valik. "Väga raske öelda! Ausalt, ma ei ole sellele üldse mõelnud. Olen puhtalt keskendunud sellele, mida teeme. Vale aeg seda otsustada."

Foto: Oliver Tsupsman

Omamoodi paradoksaalseks päästerõngaks võis osutuda see, et pidevad vigastused sundisid teda uusi käike otsima ja noori mehi usaldama. Paljud florakad said mängida positsioonidel, kus nad tavaliselt ei tegutse. "Pingilt oli võtta meistriliigas väga vähe kogenud mängijaid. Muidugi on see väljakutse, sest läheb ka aega, et nad mängima saada. Robert Veering mängis lõpuks kümme mängu, Michael Lilander mängis keskkaitses. Öelge üks võistkond – võite ka suurest jalgpallist võtta! –, kes mängiks niimoodi tiitlile, et 17-aastane keskkaitsja võetakse ja pannakse põhisse, tema kõrval on äärekaitsja ja kolm-neli põhimeest on veel puudu," loetles Henn. "Tahetakse selle kõrval ka ilusat ja väga veenvat mängu, aga oleme rahul, et see tiitel tuli kas või selliselt."

Viimase mängu ja jooksvalt muutuva olukorraga toimetulek oli kõige muuga võrreldes isegi lihtne. "Hoidsime teisel mängul silma peal. Meil olid plaan A ja plaan B, et kui on vaja kindlalt väravat taga ajada, kuidas seda siis teha. Olime valmis. Emotsioonid on samas nii kõrged, et mänguplaanid lendavad tihti vastu taevast. Lihtsalt minnakse. Ju mängijad said ühel hetkel aru, kui fännid tõrvikud lahti tõmbasid, et midagi on olemas!"

Seisu jälgiti ja oldi valmis reageerima

Seis võinuks Flora jaoks minna päris hapraks, sest Levadia suutis Paide vastu tagasi lüüa esmalt ühe ja seejärel teisegi värava. Kolmas oleks andnud tiitli juba neile, seega kõlas ühel hetkel ka üle Sportland Arena florakate kapteni Henrik Ojamaa röögatus "mehed, väravat on vaja!"

Henn tõdes, et mingil hetkel selline käsk pingilt tõesti anti. "Mängu algusest ei olnud plaan all-in minna, sest ega me 45 minutiga võitu poleks kätte saanud. Teadsime, et 90 minutit on aega ja kui on vaja lõpus riske võtta, siis võtame. Kogu aeg Paide mängu ei jälginud. Polnud vajagi, [Tarmo] Tiisleri hääl on nii kõva, et ma kuulsin seda sinna alla pingi juurde ka. Segas natuke!" aasis Henn varupinkide kõrvalt tellingutelt mängu kommenteerinud ETV raudvara kallal.

Foto: Oliver Tsupsman

Nii Henn kui ka mitu mängijat kinnitasid, et Flora triumfihetke iseloomustas kõige paremini sõna "kergendus". Polnud ju kaugel ka võimalus, et kahe viimase vooru eel viiepunktilist edu omanud Flora mängib selle maha.

"Olime ühtpidi eelmises voorus nii lähedal, et saada see pinge maha. Väga raske hooaeg, olime nii lähedal ja sellisel hetkel tekib ikka tunne, et kas nüüd läheb käest ära? Aga meeskond näitas väga head … Me ei väristanud. Saime Levadia mängust hästi üle ja alustasime väga hästi. Teisel poolajal võib-olla jäi käikudest puudu. Aga võib-olla ka vajadusest. Oleks seda väravat väga vaja olnud, küllap oleksime seal midagi nuputanud. Raske aasta, suur kergendus!" võttis ta asjade käigu kokku.