Brasiilias sündinud, ent teismelisena Horvaatiasse kolinud Eduardo sai seal nii suureks staariks, et kohalik liiga jäi talle väikeseks. Nüüd teeb väravatemasin tegusid Inglismaa Premier League'is Arsenali ridades.

Artikkel avaldatud ka täna ilmunud Jalkas

Eduardo Alves da Silva sündis 1983. aastal 25. veebruarikuu päeval Brasiilia suuruselt teises linnas Rio de Janeiros. Et jalgpall on sealsete elanike seas üks populaarsemaid tegevusi, hakkas vutipisik ka Eduardole külge ning poiss ühines kohaliku noortetiimi CBF Nova Kennedy'ga.

Noor ja küllaltki andekas Eduardo aga uskus, et Brasiilias jätkates ei õnnestu tal tõusta jalgpallis tippu ning poja unistuste täitumiseks olid vanemad nõus Horvaatiasse kolima. 1998. aastal, kui Eduardo oli 15, asus ta elama riiki, kelle vutikoondis oli samal aastal Prantsusmaal toimunud MM-il pälvinud pronksi.

Eduardo kolimine Horvaatiasse ning liitumine riigi ühe populaarseima ja edukaima klubi Zagrebi Dinamoga ei jäänud Brasiilias kajastamata. Eriti suurt poleemikat tekitas ühe andekaima noore talendi siirdumine just Horvaatiasse, mitte Hispaaniasse või Portugali, kuhu tavaliselt Lõuna-Ameerika pallurid siirdusid.

Aeglane algus, ent seejärel plahvatuslik areng

Esimese aasta pallis Eduardo Dinamo noortetiimis, ent keeleprobleemidega maadeldes ei suutnud ta täielikult oma võimete vääriliselt esineda ning klubi otsustas ta saata tagasi kodumaale kogemusi korjama. Eduardo liitus laenulepingu alusel Bangu Atletico Clube'ga, kelle eest ta kahe hooaja jooksul mängida ei saanudki ning seetõttu jäid ka väravad löömata. Tagasi Horvaatiasse naastes kuulus ta aga Dinamo esindusmeeskonda.

Oma debüüdi Modri ehk siniste eest tegi ta 2001. aastal ning lõi kaasa veel kolmes mängus, mille jooksul jalga valgeks siiski ei saanud. Järjekordselt otsustati nüüdseks Horvaatia kodakondsuse saanud Eduardo laenule saata ning sedakorda teise divisjoni klubisse Zaprešici Interisse, kus ta oma püssi korralikult paukuma sai – 15 kohtumises lõi ta hooajal 2002/03 korralikud 10 väravat.

Järgneval hooajal oli ta taas Dinamo esindusmeeskonnas ja teenis kõva tööga ka algkoosseisu koha ning lõi 24 kohtumises 9 väravat. See tõi talle Horvaatia meistrivõistluste parima mängija nimetuse ning kutse Horvaatia rahvuskoondisesse, kelle eest tegi ta 2004. aastal novembris Iirimaa vastu debüüdi. Aastatel 2004-2005 pallis Eduardo ka Horvaatia U21-koondises, osaledes 12 mängus ja lüües korralikud 8 väravat. Sellega oli Eduardo võimas tähelend, mis on ta nüüdseks komeedina Euroopa jalgpallitaevasse viinud, alguse saanud.

Hooajal 2004/05 jäi Eduardo saldoks 10 väravat 22 mängust, mille ta ületas aasta hiljem, sahistades 29 mängus võrku 20 korral. Taas sai Eduardo teenitult Horvaatia liiga parima mängija auhinna ning üha enam hakati rääkima mehe siirdumisest mõnda Euroopa tõelisesse tippklubisse. Enne tasuva ülemineku toimumist pidi ta aga ka Horvaatia rahvusmeeskonnas kanda kinnitama.

Eelnevalt peamiselt vaid rahvuskoondiste sõprusmängudes kaasa löönud Eduardot peeti 2006. aastal MM-ile sõitnud meeskonna kindlaks liikmeks, kuid üllatuslikult otsustas koondise peatreener Zlatko Kranjcar Eduardo koju jätta, öeldes: „Ta on alles noor mängija ning ma olen kindel, et ma ei kahanda tema väärtust teda MM-koondisest välja jättes. Kindlasti arvestan ma temaga aga edaspidi.“

Läks aga nii, et horvaadid ei suutnud MM-il oma alagrupist edasipääseda ning riigi vutiliit valis nagu tavaliselt ebaedu põhjustajaks peatreeneri, kellega lepingut ei pikendatud ning nii saigi Horvaatia uue juhendaja, kelleks oli endine koondislane Slaven Bilic. Bilic erinevalt Kranjcarist mõistis, et Eduardo-sugune mees on Horvaatiale väga oluliseks palluriks ning sellest ajast alates on Eduardo pidevalt riigi esindusvõistkonda kuulunud ja ka rohkelt väravaid löönud, seejuures ka Eestile.

Ent ka see ei toonud Eduardole kontrahti mõne suurklubiga. Mees pallis veel ühe aasta Horvaatias, lüües 32 kohtumises ülivõimsad 34 väravat ning 2007. aasta suvel napsas ta lõpuks nelja-aastase lepinguga endale Londoni Arsenal, tõrjudes seejuures eemale Torino Juventuse, Amsterdami Ajaxi ja PSV, kes samuti Eduardost huvitatud olid.

Äsja Thierry Henry'st ilma jäänud Arsenal käis uue pommitaja eest välja 16,25 miljonit naela ning Horvaatias seitse tiitlit, sealhulgas ka 2006. ja 2007. aastal riigi meistrivõistlused võitnud Eduardo sõnas ülemineku kohta järgnevat: „Mul on kahju Dinamost lahkuda, kuid samas olen ma ka õnnelik, sest Arsenal on üks maailma suurimaid klubisid.“ Dinamo saatis Eduardo minema koduleheküljel olnud sõnadega „Eduardo, suur tänu kõige eest, mida sa Dinamo heaks teinud oled.“

Kas uus Robbie Fowler?

Arsenali peatreener Arsene Wenger on tuntud kui tärkavate staaride avastaja ning Eduardo näol võitis ta kindlasti jackpot'i. „Mul on hea meel, et Eduardost sai Arsenali mängija,“ ütles prantslane pärast ülemineku toimumist. „Eduardo on kiire ja intelligentne. Edu nimel teeb ta palju tööd ning tema väravalöömisoskus on väga hea. Usun, et kõik need omadused aitavad tal meie meeskonda sulanduda.“

Ja tõsi – uues meeskonnas pole ta kohanemisprobleeme absoluutselt näidanud, olles löönud erinevatel turniiridel 22 mänguga 11 väravat. Võrdluseks võib öelda, et Arsenali teise kahe põhiründaja Robin van Persie ja Emmanuel Adebayori saldod on vastavalt 14 mängu ja 7 väravat ning 25 mängu ja 13 väravat.

Detsembris, kui Eduardo kostitas Arsenali 2:0 võidumängus Evertoni üle vastaseid väravaga, võrdles Wenger teda 1990. aastate Inglismaa jalgpalli fenomeni Robbie Fowleriga: „Eduardo on täpselt nagu noor Robbie. Tal on hea pallikontroll, kiire mõtlemine ja nutikas rünnakute realiseerimine. Eduardo väravad ei ole alati vaatemängulised, kuid see-eest on pallid väravavahile püüdmatud ja see ongi põhiline.“

Üleminekusumma purustas Dinamo rekordi

Arsenali poolt tasutud 16,25 miljonit naela (üle 335 miljoni Eesti krooni) Eduardo eest sai Dinamo ja tõenäoliselt ka kogu Horvaatia uueks suurimaks üleminekusummaks. Senine rekord oli olnud „vaid“ 5,8 miljonit naela, mille Aston Villa tasus 2001. aastal ühe oma läbi aegade kehvima ostu Boško Balabani eest, kes ei saanudki Birminghami klubi eest jalga valgeks.

„Võin öelda, et Eduardo eest saadud rahasumma on uueks Dinamo rekordiks, sest kui Arsenal oleks meile tema eest vähem raha pakkunud, poleks tehingut toimunudki,“ rääkis Dinamo peatreener Branko Ivankovic pärast Eduardo müümist.

Eduardo Alves da Silva

Sünniaeg: 25. veebruar 1983
Sünnikoht: Rio de Janeiro, Brasiilia
Hüüdnimi: Dudu
Pikkus: 177 cm
Positsioon: Ründaja
Klubid: 1998–2007 Zagrebi Dinamo (104 mängu, 73 väravat)
1999-2000 laenulepingu alusel Bangu Atletico Clube (0 mängu, 0 väravat)
2002-2003 laenulepingu alusel Inter Zaprešic (15 mängu, 10 väravat)
2007-... Londoni Arsenal (22 mängu, 11 väravat)
Koondis: 2004-2005 Horvaatia U21 (12 mängu, 7 väravat)
2004-... Horvaatia (seisuga 6. jaanuar 2008 - 21 mängu, 13 väravat)

Vaata ka:
Veebruari Jalka portreteerib Joel Lindperet