"Et kõrgliigaklubi saaks toimida, peavad paigas olema kõik taustsüsteemid: treenerite kooslus, meeskonna komplekteeritus ja majanduslik pool. Ma ei saa öelda, et minu juhendamise ajal olid kõik need asjad korras," nentis mullu 27 matši Tallinna Kalevit tüürinud Alo Bärengrub, kelle käe all pudenes meeskond nelja hooaja järel Esiliigasse.

Mängijakarjääri jooksul Nõmme Kaljuga Eesti meistriks ja karikavõitjaks kroonitud ning Tallinna Floras ja norralaste Bodö/Glimtis pallinud 41-aastane Bärengrub on nüüd ihu ja hingega treeneritöö kallal. Viimastel aastatel erinevate noortekoondistega edukas olnud noor juhendaja sai mullu kevadel senise treeneriteekonna suurima väljakutse — juhendada Premium liiga satsi, kui pärast esimest ringi astus Kalevis tagasi Soome kolleeg Teemu Tainio.

Alates 2024 augustist Kalevit vedanud Tainio jättis Bärengrubile kehvavõitu päranduse, kui viimasel real asunud meeskond oli kogunud vaid neli punkti, ja seda üheksa mänguga, millest viimased kaks kaotati Tallinna Levadiale 0:9 ja Kaljule 1:6.

Keerulisel hetkel tulekahjut kustutama asunud Bärengrubil läks aega, et kustuti tööle hakkaks. Suvel võis mõnele tunduda, et Kalev rebib teistele järele, ent siis kadus kustutist vaht, kaotati 12 matši järjest ning vaatamata viimase vooru võidule pudeneti kümne parima Eesti tiimi seast välja.

Bärengrubi ja Kalevit ootab sel aastal ees Esiliiga. Aga mitte ühiselt. 2023 kõrgliigas pronksikoha saavutanud Kalevi peatreeneriks on tänavu Eesti vutisõpradele tuntud serblane Ivan Stojkovic. Sammud Tartu poole seadnud Bärengrub sõlmis 2+1 lepingu kohaliku Welcoga, kes teatavasti ihkab Premium liigasse kerkimist.

Ühes Taaralinna restoranis Bärengrubiga maha istunud Soccernet.ee avaldab intervjuu kahes osas. Esimeses jaos keskendutakse 2025. aastale, kui hooaja käigus Kalevi juhtimise üle võtnud Bärengrubil ei õnnestunud meeskonnaga Premium liigasse püsima jääda. Teises osas räägitakse Welcosse jõudmisest ja edasistest plaanidest.

Eelmisel aastal said esimest korda olla Premium liiga klubi peatreener. Kuidas oli see kogemus?
Mitte, et ma ei oodanud ega tahtnud seda väljakutset Meistriliiga peatreenerina, vaid pigem juhtus see kõik ootamatult. Teemu otsustas ühel hetkel, et tema ei jätka juhendajana. Ja siis tekkis mul võimalus see asi üle võtta.

Loomulikult ei tekkinud mul mingit kõhklust, kas võtta see töö vastu või mitte. Aga tausta arvestades oli see raske aasta ja raske moment, mil võistkonna juhtimine üle võtta.

Kogemus oli see kindlasti omaette, seda igas mõttes. Isegi kui see oli negatiivne kogemus, on sealt väga palju õppida. Olen selle üle väga tänulik. Iseasi on see, kuidas see kõik õnnestus ja kuidas kõik välja kujunes.

Millisena mõjus sulle möödunud hooaeg, oli sul näiteks unetuid öid?
See ei olnud lihtne aasta. Nahka kasvatas päris kõvasti. Kuigi stressitase oli tihti väga kõrge, siis paanikat ei tekkinud. See kõik andis mulle treenerina kogemust juurde. Ja mängijana olin ma ju varemgi sellistes autsaiderite tiimis. Ma tean seda tunnet. Sellise võistkonna mängijad peavad oskama pea tervena hoida.

Me kõik tahtsime Premium liigasse püsima jääda, aga keegi pidi see väljalangeja olema. Seekord olime meie Kaleviga.

Millest teil sinu hinnangul mänguliselt liigas puudu jäi? Kui vaatame üleminekuid, siis endised kalevlased on ju väga hinnas, kaks neist on liikunud isegi meisterklubisse.
Ma rääkisin kellelegi, et isegi kui Meistriliiga viimane meeskond peab välja langema, on seal endiselt seltskond häid mängijaid. Isegi selle negatiivse tulemuse taustal said paljud mängijad kirja debüüdi Premium liigas, paljud arenesid mängijatena ja kasvasid inimestena. Ja täna ongi nii, et otsitakse omale muid väljundeid.

Ma tean mänguliselt, mis olid meie murekohad. See teadmine oli juba enne hooaega. Olid teatud positsioonid, mida tahtsime tugevdada, aga see ei õnnestunud — näiteks keskkaitsja Kristofer Käit läks veebruaris Portugali, aga meil polnud võimalust ega võimekust teda asendada. See teadmine saatis meid läbi hooaja. Ma tegelesin nende probleemidega kogu aeg, aga me ei saavutanud seda head harmooniat ning lõpuks oligi nagu puder ja kapsad.

Stabiilsus on võtmesõna. Kas meeskond suudab olla nii tugev, et igasugused tagasilöögid ei tõmbaks kollektiivi auku. Nägin tihtipeale üles-alla kõikumist — kui üks hetk saavutasime hea mängupildi, siis tagasilöögi järel oli mast jälle maas.

Mida see aeg sulle õpetas?
Et kõrgliigaklubi saaks toimida, peavad paigas olema kõik taustsüsteemid: treenerite kooslus, meeskonna komplekteeritus ja majanduslik pool. Mina olin selles võrrandis kõigest peatreener. Aga seal taga peavad asjad olema väga korras, et teha head ja edukat tööd.

Ma ei saa öelda, et minu juhendamise ajal olid kõik need asjad korras. Ja sellel oli suur mõju. Kuigi isegi selles raskes situatsioonis mulle meeldis see töö — juhtida ja planeerida, saada Eesti tasemel tippmänge. See oli väga positiivne. Aga eluolu õpetas seal taustal muudki kui ainult jalgpalliga seotud nüansse.

Mis asjad täpsemalt korras polnud?
Kui meenutada, siis üks hetk olin ma seal omapäi, sest mul polnud täiskohaga abitreenereid. Läks aega, kuniks ma sain omale tõsisemad abilised ja muud asjad paika.

Midagi pole salata, majanduslikud nüansid olid ka, mis otsuseid ja valikuid mõjutasid, näiteks meeskonna komplekteerimise puhul. Ehkki signaalid olid hooaja eel positiivsed ja me võitsime treeningmänge, teadsime oma nõrku kohti ja teoorias oleksime tahtnud tiimi paremini kokku panna.

Eelmisel aastal oli palju mõjutegureid. Ka [Eesti Jalgpalli Liidu] presidendivalimised ja muutused klubi juhtkonnas ... Mina sain seda kõike tunda ja peatreenerina läbi elada. Paratamatult mõjutasid need taustal toimunud asjad kogu meeskonda, protsessi ja tulemusi.

Mil moel presidendikampaania su tööd segas?
Klubi president Ragnar [Klavan] ja spordidirektor Joel [Lindpere] olid toona koos klubijuhid. Tundsin, et Ragnari energia ja ressurss läks pool aastat nendele valimistele ning teda ei jätkunud klubi jaoks nii palju kui vaja. Arusaadavalt see kampaania võttiski palju aega, aga mingid muud asjad jäid seetõttu tahaplaanile.

Ja see suvine lahkuminek Ragnari ja Joeli vahel. Väga kurb ja kahju, et need asjad nii läksid. See on minu isiklik arvamus. Ma ei hakka lahkama, mis nende põhjused olid, aga minuni jõudis üsna vara see teadmine, et kohe-kohe võib midagi sellist juhtuda. Julgen väita, et ka sel oli kaasnev mõju kogu sellele aastale.

• Klavaniga tülli läinud Lindpere sai ametist priiks. Asendaja tuuakse Nõmme Unitedist
  

Kumbki osapool ei tahtnud teha väga suuri otsuseid või käike, et aidata või kaasa mõelda, mida oleks vaja esindusmeeskonna või klubi juhtimisel. Ma sain seda reaalselt tunda.

Kuidas sa praegu Kalevi tormilisi aegu kõrvalt jälgid?
Tormilised ajad on õige väljend. Mina, klubi ja [Lindpere asemel spordidirektoriks palgatud] Thomas [Maibaum] liikusime selles suunas, et paika panna strateegiline plaan järgmiseks aastaks. Ma olin selles protsessis kaasatud ja olin lepinguliselt seotud kogu 2026. aastaks.

Aja jooksul strateegiline plaan ja võimalused muutusid. Ja lõpuks jõudsin mina Welcosse. Väga suurt tonti ei tasu otsida, kuigi ma olin Kalevis ka selleks aastaks lepinguline treener, ent siis tuli järsku uudis, et Alo läheb ära, järgmine uudis, et Thomas on läinud.

Eks seal on omad teatavad mõjud, miks nii läks, aga midagi ei ole teha. Uued inimesed, uued nägemused. Kõik asjad ei ole õnnestunud, kõik otsused ei ole võib-olla õnnestunud eelmise aasta lõikes. Keeruline situatsioon.

Aga ma tahan, et Kalevil asjad õnnestuksid ja et nad liiguksid paremuse suunas. Jõudsime lihtsalt punkti, kus minul ja Ragnaril tuli klubisiseselt otsus teha.

Milline Kalevi strateegia välja nägi?
Ebaõnnestunud hooaja järel rääkisime, et soovime kokku panna meeskonna, mis oleks võimeline konkureerima kõrgseltskonda naasmise nimel. Tuleb tunnistada, et see plaan ajapikku teatud mõjude, ütleme isegi majanduslike mõjude tõttu muutus.

Aga see teadmine tuli hiljem, mistõttu pidid klubi ja treenerid asjad ümber mängima. See on ka okei, pole üldse probleemi ja elu läheb edasi. Nagu ma mainisin, siis olin valmis jätkama ka selle noorema tiimiga.

Kindlasti oli suur mõju ka see, et paljud mängijad soovisid oma õnne mujal otsida. Mina ei saa treenerina selle peale solvunud või pettunud olla, et mängijad tahavad edasi minna.

Kelle initsiatiivil teie lahkuminek toimus?
See oli täiesti kahepoolne otsus — nii klubi kui minu. Samas initsiatiivi mõttes minu, sest Welco tegi mulle pakkumise ja uuris, kas olen üldse saadaval. Mingi hetk, kui tahtsin Ragnariga arutada tulevikuplaane, siis jõudsime kahekesi järelduseni, et peame tegema selle mõlemapoolse otsuse lahku minna.

Mind ei aetud minema ja ma olin valmis kõigele vaatamata Kalevis jätkama, aga tundsime Ragnariga, et nii on hetkel parim, kui ma liigun edasi. Läksime sõbralikult laiali ja ma ei välista, et olen kunagi nendega uuesti seotud.

Kas sa ise tundsid mingi hetk, et vajad keskkonnamuutust?
Otseselt ei vajanud, aga kui ma olin juba kolm aastat Kalevis olnud, oli minu jaoks küsimus see, kas näen pikemat plaani. Kui sain aru, et seda pikemat vaadet ei suudeta pakkuda või seda lahti kirjeldada, pani Welco pakkumine mind mõtlema. Sportlik väljakutse, uus keskkond, soov, tahe, kuidas klubi on aastatega kasvanud — see kõik kõnetas mind ja tekitas huvi.