Igor Subbotin peab kahe aasta jooksul oma esimese Premium liiga mängu, mis on ühtlasi tema karjääri 400. Korraks tekkis aga hirm, et lugemine on sassi läinud ja peoga on jäädud totaalselt hiljaks.

Lugu hakkas hargnema mõni nädal enne hooaja lõppu, kui mu kuklast kerkis teadvusesse, et Kaljul on miskit veel ripakil - Igor Subbotin ja tema 400. Oli ju juttu olnud, et ühel päeval lõpetatakse uhke ring pidulikult, pikaaegse koduklubi rivistuses. Kuna Subbotin on kaks aastat järjest mänginud põhitegijana Kalju duublis, peaks vormi olema ning uhke juubel on vaid vormistamise küsimus. Ka rääkis selle kasuks aina kindlamalt paika loksuv eurokoht.

Läksin nende mõtete peale meenutama, kui kõva kaljukas on Subbotin aastate jooksul olnud. Kui õige leht Transfermarktis ära laadis, oli hoobilt segadus: Premium liiga real ilutses täpne 400. Kuidas? Kust see üks juurde jõudis tulla?!

Kiire kõrvutus jalgpall.ee andmebaasiga tõi vastuse hooajast 2011. Kui Transfermarkt oli märkinud toona Tallinna FC Levadia ridades olnud Subbotini 2. vooru mängus Paide Linnameeskonna vastu teiseks poolajaks vahetusest sekkujana, siis jalgpall.ee andmetel pääses mängu hoopis Aleksandr Kulinitš. Ka Soccernet.ee uudises - mille üheks koostajaks oli tänane peatoimetaja Raul Ojassaar! - oli sekkujaks kirjutatud Subbotin.

Sellest segadusest tuli tõde kätte saada! Soccernet.ee uudis emba-kumba meest sisuosas ei maininud ning tolku polnud ka pikslilisest galeriist. Kuna sel ajal ei tehtud ka igast matšist ülekannet, oli abivahendite valik ülimalt napp. See tähendas, et kogu lootus peab langema enam kui 14 aastat tagasi kirjutatud 0:0 viigimängu originaalprotokollile.

Mõned päevad hiljem marssisime koos Ojassaarega Eesti Jalgpalli Liitu, et otsida üles kõnealust protokolli sisaldav mapp. Loogika pidi olema lihtne - lihtsalt leia üles õige liiga ja aastanumber. Kohe esimene koridoripealne kapp süstis meisse enesekindlust, sest leiud olid lihtsalt paari aasta jagu mööda. Samas järgmisest kapist polnud üldse tolku.

Siis kõlas kohalike poolt soovitus minna korrus allapoole, tribüünialusesse arhiivi. Riiulitel seisid taas mapid, mis sosistasid "kuum, kuum!", aga 2012. aastast lähemale me ei jõudnud. Tundus, nagu keegi kuskil ... Hea küll. Andsime palve sisse ka liitu, kust saabus paari päeva möödudes vastus, et neilgi ei õnnestunud just kõnealuse hooaja mappi leida ...

Raul Ojassaar: toonasega võrreldes on tänapäevane kajastamine täielik morsipidu!

Omapärasel kombel on Premium liiga (toona veel Meistriliiga!) 2011. aasta teine mänguvoor mulle eriliselt mällu süübinud, mistõttu oli eriti põnev selle kohtumise detailide jälgi ajada. Seda täpselt ei mäleta, kas see oligi algusest peale nii plaanis, aga toona kehtis veel rusikareegel, mille kohaselt mängiti laupäeviti Meistriliigat ja pühapäeviti Esiliigat. Ja üsna lumisel, külmal ja muidu talvisel nädalavahetusel olidki kõik viis Meistriliiga kohtumist laupäeval. "Sportland Arena liiga" pilanimetus tekkis vist ikka aastaid hiljem, aga tol hetkel oli see veel eriti tabav - viiest mängust neli toimusid just Sportland Arenal. Ja tuletame meelde, et kõik mängud peeti ühel päeval! See tähendas, et esimene neist algas juba hommikul kell 11.

Olin ise natuke tõbine, nii et ei tahtnud kuidagi väljaku äärde külmetama minna, mistõttu jäi minu peale kodustest tingimustest LIVE-ülekande tegemine. Juba kell 11 selle tööpäevaga alustada oli isegi kuidagi eriline tunne - ärkad üles ja hakkadki peaaegu kohe jalgpallile kaasa elama! Ma arvan, et pärast seda polegi ükski Premium liiga mäng nii varakult alanud.

Muide, tolle päeva täielik kangelane oli Kristjan Remmelkoor, kes sõitis Tartust kolmeks hilisemaks Sportland Arena mänguks kohale, alahindas riietudes pisut külmaolusid ning lõdises peaaegu kaheksa tundi väljaku ääres, et seejärel bussiga tagasi Tartusse sõita ja öö läbi mänguülevaateid kirjutada. Seda ajal, kui Soccernet.ee oli sisuliselt vabatahtlikkuse alusel toimiv portaal!

Premium liiga kajastamine on tänapäeval toonasega võrreldes täielik morsipidu. Otseülekanne oli igas voorus kavas ühest mängust, aga meie tõime lugejateni sündmused LIVE-ülekandes peaaegu kõikidest mängudest - meil olid staadionil kohal oma reporterid, kes laivitajale telefoni teel teada andsid, mis platsil toimus. Kui mälu ei peta, siis veel 2011. aastal jooksid protokollid ja koossseisud miskipärast mitte jalgpalliliidu, vaid hoopis FC Flora kodulehele, kus andmesisestaja neid reaalajas uuendas. Tema mängis reeglina samasugust telefonimängu kohtunike vaatlejaga.

Pakun, et Subbotinit puudutav viga tuligi sisse sellest - võimalik, et algses mitteametlikus protokollis tuli sisse eksimus, mille meie ka oma lehel selliselt ära märkisime. Teise võimalusena eksis infoga meie staadionil kohal olnud reporter ja viga jäi lihtsalt meie protokolli sisse, kust Transfermarkt selle omakorda üles korjas. Väga kahju, et pole säilinud tolle aja LIVE-ülekannete tekstid - kasutasime selleks tollal üht teenusepakkujat nimega CoverItLive, mis aga juba aastaid tagasi pillid kotti pani ja nähtavasti siis ka kogu sisu oma serveritest tühjendas. Muide: Soccernet.ee veel tänagi kasutuses olev tekstiülekannete konsool on CoverItLive'i omast, khmm, tugevalt inspireeritud.

Tuleme tagasi tänasesse päeva

Teema jahtus pisut, kuniks Kalju kindlustas pronksi ja teatas, et Igor Subbotin naaseb oma 400. Premium liiga mänguks. Aga äkki on tal see juba käes tänu tollele mängule Paides?! See mõte ei andnud ikka veel rahu. Just see fakt ise, mitte et mul oleks midagi Subbotini või pidutsemise vastu.

Sain algusest peale aru, et vaevalt mehed ise mäletavad päeva, mis jäi varsti 15 aasta taha. Mängu, milles küll välkus Levadiale varajane punane kaart, kuid muud märgilist ei juhtunud. Siiski kirjutasin viimases hädas nii Subbotinile kui Kulinitšile - kumb ikkagi 46. minutil ründemängija Vitali Leitani asemele sekkus? Kas ründava suunitlusega Subbotin, kes võinuks kastaneid tulest tuua, või Kulinitš, kes aidanuks eemaldatud Povilas Šarunase kohta kaitses lappida?

Subbotin pakkus, et see oli ikkagi Kulinitš, tuues põhjenduseks, et mängis ise tol aastal vähe. Samas nähtub jalgpall.ee nimekirjast, et sellele matšile järgnes Subbotinil mitu täismängu või põhikoosseisus alustamist. Ja need olid ju veel ajad, mil lubatud oli kolm vahetust, ehk see jutt vajas veel kinnitamist.

Kulinitš alustas, et tema tunnetuse järgi võinuks see just Subbotin olla! "Aga tal on hea mälu. Ma arvan, et tal on õigus," naeris ta seepeale. Samas, kui Kulinitš mõistis, et laual on juubelipidustuste legitiimsus, viskas ta uuesti õhku, et ju Subbotin ei taha lihtsalt peost ilma jääda. Ja itsitas jälle.

Napi olukorra viigilahutajaks valisin toona esimest kõrgliigahooaega pidanud Trevor Elhi, kes äkki Paides pingil külmetades rääkis emma-kummaga meeldejäävaid jutte?! Täna Levadia esindusmeeskonna füüsilise valmisoleku eest hoolitsev Elhi kallutas kaalukausi väikese mõttepausi järel ikkagi Kulinitši mängimise poole, just arvestades, et punase kaardi võttis mees kaitsest.

Nende memuaaride ning jalgpall.ee protokolli ja väidetavalt samuti ametlikku protokolli sisaldava uudise põhjal saab ootamatult tekkinud missiooni vast edukalt lõppenuks kuulutada: Subbotini laupäevane pidu tundub legitiimne. Selles võõrustab pronksi kindlustanud Kalju Paide Linnameeskonda.