Kas Eesti koondise "vana hea aeg" on tagasi? (15)
Kas Eesti jalgpallisõber mäletab veel vanal heal ajal enne koondise kodumänge hinges olnud tunnet, mis ütles: vahet pole, kes on vastas – kasvõi viiekordne maailmameister Brasiilia! –, aga A. Le Coq Arena on Eesti kindlus, kus ei kardeta kedagi ja kus on kõik võimalik?
Ilmselt mäletab ikka, sest just säärase usu ja tunde puudumine muutus eelmisel aastal üheks peamiseks Eesti koondisele tehtud etteheiteks. Kaotus kui fakt pole sügav probleem, kui see tuleb pärast südikat võitlust, kus vastane oli parem. Aga kui väljakul napib võitlust ja emotsiooni, siis võtavad maad pettumus ja tülpimus.
Need tunded on praegu Eesti jalgpallikoondisest kadunud. Igal sammul ja igal treeningul on näha mängijate põlemist ja soovi end rahvusvahelises konkurentsis tõestada. Euroopa on küll tugevaim jalgpallimaailmajagu, kus konkurents kõige armutum. Aga Eesti koondises valitseb veendumus, et meie roll pole statisti oma.
Suvi 2024 on olnud Eesti jalgpallile ilus aeg. Rahvusmeeskonna Balti turniiri võidule järgnesid eurosarjakohtumised, kus Paide Linnameeskond esines väga hästi, FCI Levadia hästi ning FC Flora ja Tallinna Kalev okeilt. Eesti klubimeeskonnad võitsid mänge ja lülitasid vastaseid konkurentsist välja.
Eurosarja tekitatud rahulolu ja mõnu said jätku tänu Karl Jakob Heinale ja Karol Metsale. Omade jõudmine tõotatud maale ehk La Ligasse ja Bundesligasse oli vaatepilt, mille üle tundsid uhkust kõik, kellele Eesti jalgpall korda läheb.
Ahnem, ründavam ja säravam
Möödunud kolm kuud on väga suures kontrastis sellele eelnenud aastaga, mille sisse ei mahtunud ainsatki õnnestumist eurosarjas ega Eesti koondiselt, vaid kus krahh järgnes krahhile. Kammertoon on hoopis erinev ja kõlab optimistlikumalt, ahnemalt, ründavamalt ja säravamalt. Lootusetuse asemel on tärganud lootus.
"Kõik need positiivsed sündmused suve jooksul, mis on Eesti jalgpalliga kaasas käinud, tekitavad ikka inimestes ootust ja lootust ja head tunnet ja positiivsust," sõnas peatreener Jürgen Henn eile.
"On mängijaid, kes vajavad sellist kindlust, mis tuleb sellest, et mängid koduklubis hästi ja regulaarselt. Suvi on ka selles plaanis olnud mängijatele positiivne. Päris mitmed või isegi enamik mehi, kes on välismaal, on saanud päris korralikult minuteid. See on kindlasti faktor, mis aitab usule ja enesekindlusele kaasa.
On tähtis, et tunned end väljakul kindlalt. Ja muidugi aitab natuke kaasa positiivne foon väljastpoolt. Samas peame siin seespool jääma realistideks ja hindama oma võimalusi adekvaatselt näiteks selles osas, kui avatult saame mängida," lausus Henn, kelle päralt on (jalgpalli)avalikkuse toetus ja usaldus.
Põhjusega. Eelmise kuue aasta jooksul FC Floras tehtud töö oli silmapaistev ning algus Eesti koondise eesotsas kaunis. 4:1 võidule Fääri saarte üle A. Le Coq Arenal järgnes Leedu alistamine penaltiseerias. Balti turniiri karikas ja isukas mängupilt mõjusid pärast 14-mängulist võiduta seeriat raviva palsamina.
Kuusk paremkaitsesse ja Sappinen ründesse?
Nähtavaim peatreenerivahetusega kaasnenud muudatus puudutas Eesti koondise taktikalist asetust. Kui Thomas Häberli kasutas läbi terve ametiaja viieliikmelist kaitseliini, siis Henn naasis Eesti mängijatele tuttavama neljamehelise variandi juurde.
Tõsi, juba üle-eelmise peatreeneri Karel Voolaidi ametiajal teemaks olnud rahvusvahelisel tasemel end tõestanud ääremängijate nappus, mis oli Häberli jaoks 5-3-2 asetuse eelistamise ajendiks, pole vahepeal nipsust kadunud.
Eestis rõõmustatakse põhjendatult, et võrreldes aasta, kahe või kolme taguse ajaga kuulub oluliselt rohkem mängijaid korralikes välisliigades mängivatesse klubidesse, kus teenitakse ka soliidseid minuteid. Aga puhastest äärtest kuulub ainsana sellesse seltskond Vlasi Sinjavski.
Seega Balti turniiri poolfinaalis Fääri saartega mehitas Henn ühe ääre keskpoolkaitsja Milleriga, mis tundub arvestatav variant ka täna õhtul Slovakkia vastu. Paremkaitsjana alustab ilmselt põhikohaga keskkaitsja Märten Kuusk (esimene valik Maksim Paskotši kannab võistluskeeldu).
Kuuse ja Milleri paremal äärel kasutamine tähendaks, et kui kaitsefaasis tekib vastase käikude tõttu vajadus karistusalas tihedamalt kaitsta, saab Miller mööda äärt allapoole laskuda ja Kuusk keskkaitset tugevdada. Nende mängijaomadused muudaksid kirjeldatud käigu loomulikuks ja sujuvaks.
Keskväljal tundub kõige tõenäolisem kolmiku Kevor Palumets – Rocco Robert Shein – Mattias Käit kasutamine, kuigi Palumetsa asemel võib alustada ka Mihkel Ainsalu. Kuna Mark Anders Lepik vigastas eilsel treeningul põlve, on Hennu valikus kõigest kaks puhast ründajat – Rauno Sappinen ja Alex Matthias Tamm.
Koosseisujuttude lõpetuseks tulebrõhutada, et koondisesügis 2024 on esimene alates 2008. aastast, mis algab nii, et meeskonna põhitegijate hulgas ei ole Konstantin Vassiljev. See kõnekas fakt tähendab Eesti koondise jaoks sportlikus mõttes uue ajastu algust.
Alagrupi kolmas koht oleks tubli tulemus
Rahvuste liiga formaat on võrreldes eelmise, 2022. aasta suvel ja sügisel mängitud turniiriga muutunud. Kui varem tõid tagajärje (tõusmine või langemine) kaasa ainult alagruppide esimene ja neljas koht, siis nüüd on C-divisjonis hind ka alagrupi teisel kohal, mis tagab pääsu üleminekumängudele.
Eesti kuulub samasse alagruppi Rootsi, Slovakkia ja Aserbaidžaaniga. Neliku parim tõuseb B-divisjoni, teise koha omanik kohtub märtsis peetavates üleminekumängudes mõne B-divisjonis oma alagrupis kolmandaks jäänud koondisega, kolmanda koha omanik säilitab koha ning viimaseks jäänu langeb kas otse D-divisjoni (mudaliiga) või peab selle vältimiseks üleminekumänge.
Loosiõnne Eestil, oleme ausad, polnud, sest pea igast loosipotist tuli vastu raskemat sorti vastane. Rootsi ja Aserbaidžaaniga kohtus Eesti alles eelmisel aastal EM-valiksarja raames. Neljast nende vastu peetud mängust teeniti üks viik ja kolm kaotust (väravate vahe 1:10). Slovakkia jõudis aga suvisel EM-finaalturniiril 16 parema sekka, kus oli väga lähedal hilisema finalisti Inglismaa konkurentsist lülitamisele.
Muidugi tahaks seada kõrgemaid sihte ning sportlased seda kindlasti teevadki, aga realistlik vaade ütleb, et sellises alagrupis on Eesti koondise eesmärk vältida viimaseks jäämist ehk säilitada koht C-divisjonis. Kõik üle selle oleks juba (väga) suur õnnestumine.
Tänast vastast Slovakkiat iseloomustas peatreener Henn nii: "Kogenud võistkond, väga hästi kokku mänginud. Suudavad mängida nii sirgjooneliselt kui ka kombineerivamalt. EM-il oli näha, et treenerid väga ei roteerinud. Mehed teavad hästi oma rolle ja ülesandeid – kindlasti meile väga tugev väljakutse ja väga tugev vastane. Ainult selliselt sa saadki jõuda EM-il 16 parema hulka!"
Küsimusele, kas "vana hea aeg" on tagasi, annab septembrikuu aknas vastuse eelkõige mängupilt, mis peab publiku sütitama. Tulemusi saab ja tuleb nõuda oktoobris ja novembris peetavates duellides Aserbaidžaaniga. Slovakkia ja Rootsi vastu oleks iga teenitud punkt suur kordaminek.
Slovakkia peatreener: Eesti alahindamine oleks rumalus
Slovakkia peatreener Francesco Calzona rõhutas päev enne esimest kohtumist, et Eesti alahindamine oleks vaatamata vastase viimase aja tagasihoidlikele tulemustele rumal samm.
"Eesti koondis võitis viimati Rahvuste liigas oma alagrupi, tõusis C-divisjoni ja osales EM-i sõelmängudes. Nad on kasvav meeskond, keda juhendab noor ja andekas treener. Eesti alistamiseks peame olema teravad. Nad võivad olla ohtlikud, kui me lubame neil seda olla. Euroopas enam ainsatki lihtsat koondisemängu pole.
Meie kõige suurem vaenlane oleme me ise. Kui oleme liiga upsakad ja unustame alandlikkuse, võime kaotada ükskõik kellele. Minu lähenemine ei erine kuidagi EM-finaalturniirist. Peame olema sama keskendunud nagu Saksamaal," rääkis Calzona.
Slovakkia põhitegijatest ei saa Eesti vastu vigastuse tõttu kaasa teha 37-aastane poolkaitsja Juraj Kucka ja EM-finaalturniiril meeskonna neljast väravast kolme autoriks olnud 30-aastane ründaja Ivan Schranz.
"Ühelt poolt on nad meie jaoks tähtsad mehed, aga teisalt annab nende eemalejäämine noortele võimaluse särada. Meie meeskond on pigem vana ja vajame, et noortel oleks võimalik end tõestada. Nad peavad kogenumatele meestele surve peale panema," sõnas peatreener Calzona.
* * *
Eesti ja Slovakkia vaheline Rahvuste liiga alagrupimäng algab neljapäeva õhtul Lillekülas A. Le Coq Arenal kell 21.45. Otsepilti näitab ETV2.
Eesti koondise võimalik algkoosseis:
Eesmärk peab olema alagrupi võit. Kui tuleb kolmas koht, on ok. Mängus Slovakkiaga peab eesmärk olema võit. Samm-sammult. :)
Hidalgo, tood äkki toonase meeskonna koos klubidega siia ära?
Nõus et vana hea aeg tagasi on selgelt ennatlik.
Tegin samas selle võrdluse ära. 2010 oli vb tsupake parem klubide mõttes paberil, kuid ütleks et väga alla ka ei jää. Kaitseliin hetkel tundub tugevam kui siis, keskväli siis oli natuke tugevam. Ründaja osas annaks ka väikse eelise 2010 aastale. Samas mingit üüratut lõhet nagu sa üritad maalida ei ole.
2010: Venemaa,
Ma saan aru, et Paide tahab enda mehi alustamas näha, aga ainult karistuslöökide pärast ei ole mõtet kedagi sinna panna. Saarmal koondises seni selged õnnestumised puuduvad.
Vahetusest: Inglismaa(EL), Küpros, Taani
2024 SN järgi: Hispaania, Poola, Bulgaaria, Saksamaa, Poola(EL) Soome, Rumeenia, Holland(EL), Iirimaa, Tšehhi, Eesti
Kindlasti ma ei väida, et tahan ainult Paide mehi koondises näha. Kuna ma ennast eksperdina ei tunne, siis lugesingi enne kommentaari postitamist nö ekspertide arvamust Saarma mängude osas balti turniiril. Seal toodigi eraldi välja see, et tema nurgalöögid olid väga heal tasemel ja andis ka ühe väravasöödu. Miller näiteks keda pakutakse tema asemele hetkel sinna äärele ei saanud millegi erilisega hakkama, sai hoopis kommentaare, et äär pole päris tema naturaalne koht ja tegi lihtsalt nö oma ära. Et kui on kaks pm võrdset meest äärele panna, siis miks mitte eelistada ühte, kelle nurgalöögid ja standardid on tihtipeale väga ohtlikud? Samas Milleri kasuks räägib kindlasti kogemus ja täna läheb võibolla kaitsvaid omadusi ja kogemust natuke rohkem vaja kui balti turniiril läks, kuna on vaja teha väga palju musta tööd.
