Kas mängida või mitte? Endale õiget funktsiooni otsiv Klavan: saan aru, et inimestel on juba kopp ees, et noh, otsusta ära (0)
Ragnar Klavan osales JK Tallinna Kalevi esindusmeeskonna esitlusel kui klubi president. Kas ainult? 37-aastase keskkaitsja nime koos teiste mängijate nimedega ekraanile küll ei kuvatud, samas pole ta meeskonnast ju kaugel.
Seda mõtet, kas viimased poolteist aastat Paide Linnameeskonnas mänginud Ragnar Klavan jätkab oma karjääriga, on veeretatud kord nii ja kord naa. Teisalt pole konkreetset vastust tänaseni tulnud, mistõttu püsivad igasugu lootused veel õhus. Samal ajal tiksub aeg armutult - hooaja alguseni on jäänud üheksa päeva.
"Eks need rollid saavad natuke teistsugused olema, võrreldes nendega, mis mul varasemalt olid," vaatas Klavan uuele hooajale vastu. "Kindlasti katsun treenereid aidata mingis võtmes nii palju kui on võimalik, alustada seda teekonda, õppida neilt. Mis sealt edasi - seda on raske öelda. Kuidas, miks - see pall läheb järjest ümmargusemaks. Ma ei ole otseselt otsustanud."
Miks nii? "Probleem ongi selles, et vastuse leidmine pole nii must ja valge. Teistpidi, ma ei tee seda asja lihtsalt huvitavamaks. Ma saan aru, inimestel on ka juba kopp ees, et noh, Klavan, otsusta ära. See trall on päris pikalt käinud," jätkas ta. "Neid funktsioone on nii palju erinevaid ja ma ei olegi päris täpselt aru saanud, kus on minu kasutegur kõige suurem. Ma pean sellest aru saama, sest kõiki-kõiki asju ma teha ei saa - mängida sama innukalt, askeldada presidendina ja olla positsioonispetsiifiline treener. Mõttekohti on palju."
Samal ajal kinnitas ta, et palliplatsilt pole ta ka mängijana eemale jäänud. "Pallitrenne olen teinud. Eelmine nädal jäi vahele - treenerid ei ole muidugi õnnelikud. Üle-eelmine nädal sai ikkagi käidud," selgitas ta. "Ja väga meeldiv on, sest meeskond on hea, noored mängijad on vihased, tahavad tõestada, vanematel mängijatel on piisavalt klassi. Väga mõnus oli viibida selles seltskonnas."
Ebakorrapäratult treenides tajub Klavan, et temasugune jokker võiks meeskonnas tekitada ebaausa olukorra. Kogenud keskkaitsja tunnistas, et teda kohati häiriks, kui võtab mõne noorema janusema mehe mänguaja ära. "Okei jah, sellest me saame aru, ma olen klubi president, ma olen Ragnar - võib-olla see oleks selle võrra lihtsam. Aga see on teiste mängijate suhtes ebaaus. Nad näevad igapäevaselt vaeva, pingutavad ja siis kellelgi jaoks on see mingitel tingimustel lihtsam. Tööeetika peab olema samasugune või vähemalt sarnane - see on minu nägemus," selgitas ta.
Kogu teadmatuse keskel on õhus veel küsimusi. Neist põletavamaid ehk see, kas koondisesärk Klavanile veel selga passiks? "Ma näen, et seal on piisavalt häid mängijaid. Kui minu osalemine on mingis võtmes kasulik mõlemale poolele või on minust mingigi kasutegur, siis jah, me võime arutada. Aga mida rohkem aega edasi läheb, seda väksem see tõenäosus on," tõdes ta.
Nüüd vaid Kalevi dressi kandev Klavan nõustus, et varasematel aastatel oli raske kahes klubis töötada. "Alati on olnud see mõttekoht. Tallinna Kalev on mu südameasi, millega soovin ka teistmoodi jälje Eesti jalgpalli jätta. Paides on mul väga lähedased suhted sealsete inimestega," on mõlemad klubid südames oma koha leidnud. "Tolles ajahetkes soovisin Eestis võimalikult kõrgel tasemel jalgpalli mängida. Jätsime Paidega oma jälje maha nii Euroopasse kui ka Eesti jalgpallimaastikule. Kuna Veiko Veskimäe (Paide Linnameeskonna president - L. J.) on mu üks parimaid sõpru, siis mul oli hea meel selles võtmes aidata."
Klavani õlul on täna palju. Ka sellised asjad, mille peale esimese hooga ei tulekski - Klavani nägu on Kalevi nägu ja vastupidi. "Eks sellel on kindlasti omad plussid. Ma saan sellest aru. Samas me ei saa seda klubiga niimoodi üles ehitada, et Ragnar Klavanile jääb see ilus nägu ka järgmiseks kümneks aastaks. Paari aasta pärast võib-olla kukub ära, siis ei saa seda müüa," rääkis ta.
"Sellest on tekkinud omaette missioon, mille peame klubis tekitama - jätkusuutlikkuse ilma minu ja ilma ka Joeli [Lindpere] persoonita. Praegu see võib-olla annab mingisuguse eelise, aga aeg läheb edasi. Peame klubina astuma ka selliseid samme."
Kas Klavani üks järgmine samm võiks olla ka treeneriameti suunas? Neid mõtteid mõlgutab mees küll, kindla suunaga. "Leian, et kui ma olen treener, siis rohkem noorte poolel. Küllaltki lihtsal põhjusel: lihtsam on noort puud painutada kui vana. Aga vaadates kui noor esindusmeeskond on, ka seal on päris palju noormängijaid," mõtiskles ta. "Aga ma olen seda tüüpi, kes sooviks rohkem noortega koostööd teha."
