Jalgpallis muutuvad asjad väga kiirelt. Piisab ühest õnnestumisest või põrumisest, mis pöörab pea peale kõik senised loogikad ja väljakujunenud mustrid. Märtsiga võib totaalselt uue näo saada ka Eesti koondise keskväli.

Keskväli on jalgpallimängu süda. Mootor, mis määrab töötakti. Keskväljast sõltub, kuidas jookseb rünnak, sest selle ülesanne on edurivi toita ja voolu suunata. Ning tsentris määratakse ka peamine kaitse tasakaal, sest keskpoolkaitsjad saavad neutraliseerida vastaste mängujuhte ja pidurdada rünnakuid veel enne konkurentide enda kaitsekolmandikule lubamist.

Keskväljal mängib alati võistkonna kõige targem pallur. Üldiselt ka kõige osavam. Samas vajab tiim platsi südamikku ka rammu, liikuvust ja vastupidavust. Kui näiteks tehnilisel ääreründajal tuleb üldiselt silmitsi seista ühest suunast saabuva vastasega, sest seljatagust turvab küljejoon, siis keskpoolkaitsjat ohustatakse kogu aeg 360 kraadi iga nurga alt. Tegemist on äärmiselt nõudliku positsiooniga.

Et ühe vutisatsi mäng sujuks, vajab keskväli ka harmooniat. Piltikult öeldes on dirigendil (mängujuhil) tarvis nii orkestrit (kaaslaseid) kui ka noodipulti (partnerit), mille peal helilooja (treeneri) partituuri (juhiseid) järgida. Kui puudub mõni osis, on tulemuseks kakofoonia (kole mäng ja kehv tulemus).

Minevikust

Aastaid mehitasid Eesti koondise keskvälja kälimehed Konstantin Vassiljev ja Aleksandr Dmitrijev, kes tundsid üksteist ja üksteise mõtteid läbi ja lõhki. Tegemist oli duoga, mis hingas ühes rütmis. Dmitrijevi tunnetus, töökus ja tarkus lubas Vassiljevil särada. Nad täiendasid teineteist. Kõige selle tulemuseks oli 2011. aastal EM-valiksarja sõelmängudele jõudmine - Eesti jalgpalli seni vägevaim saavutus.

Dmitrijev oli Eesti koondise vankumatu põhimees 2005. aastast kuni 2014. aastani, mil rahvusesinduse peatreeneriks sai rootslane Magnus Pehrsson. Tema liigutas Dmitrijevi kohale tavapärase keskkaitsja Karol Metsa ning muutis poolkaitse dünaamikat sellega, et pani äärele mängima Ilja Antonovi, kes sealt siis keskele liikus. 2015. aastal ennistas Pehrsson Dmitrijevi tagasi põhikoosseisu, mängitades teda keskel koos Metsaga. Ühes sellega hakkas äärepoolkaitses nägema regulaarselt üht tavapärast äärekaitsjat.

Martin Reim tõi oma perioodil keskväljale uue näona Mattias Käidi ning õigepea mindi üle ka viiemehelisele kaitseliinile. Lisaks läks Dmitrijev mängima Norra kolmandasse liigasse ja kuigi Florasse naastes jõudis ta veel ka korra Sinisärki, lõpetas Dmitrijev esimest korda karjääri ja koondist ootas uus ajajärk.

Üleminekuperioodil nägi Eesti keskväljal Vassiljevi ja Käidi kõrval nii Artjom Dmitrijevit, Mihkel Ainsalu kui ka Antonovit. Kui koroonast tingitud esimene vutipaus mööda sai, tõusis 2020. aastal Karel Voolaidi käe all pilti Vladislav Kreida, kes oli eelneval sügisel Valgevene ja Ukraina vastu südikad partiid teinud.

Kreida haaras number kuue ehk kaitva/kontrolliva poolkaitsja koha endale kindlusega, mis tõi mälusoppi helged meenutused Dmitrijevi aegadest ja pani naerma vahepeal lausa paanilisena tundunud mure üle, mis saab Eestist Dmitrijevi karjääri lõpetamise järel.

Kui Thomas Häberli 2021. aastal Voolaidilt töö üle võttis ja neljamehelise kaitseliini kolmese vastu vahetas, jättis ta alles kolmest mehest koosneva keskväljatrio: Kreida kaitsvas, Käit liikuvas ja Vassiljev loovas rollis. Sedasi mängis Eesti möödunud suveni.

Olevikust

2022. aasta 2. juunil muutus aga kõik. Häberli vahetas Rahvuste liiga mängus San Marinoga 2:0 võidetud avapoolaja järel Vladislav Kreida välja, asendades ta Martin Milleriga. "Me tahtsime tuua Milleri sisse, et saada lisakäik, aga Kreida jääb meie jaoks oluliseks mängijaks," selgitas Häberli siinkirjutajale.

Järgmistes mängudes Argentina, Malta ja Albaaniaga jäi Kreida pingile. Sealt alates ei ole Kreida teeninud koondisekutset ei septembris, novembris, jaanuaris ega märtsis. Oluline on märkida, et paljuski on kutseteta jäämine seotud Kreidat paralleelselt tabanud keeruliste aegadega klubirindel, kui ta on võistkondi vahetanud või olnud hädas mänguajaga, ent asi pole pelgalt selles.

Erinevad koondisetreenerid on läbi aastate näidanud, et olulisi mängijaid, kelleks šveitslane nimetas ka Kreidat, on toetatud ka perioodidel, mil palluritel on klubides olnud raskemad seisud. Koondise siseringist on olnud kuulda, et Häberli pole olnud rahul Kreida suhtumise ja pingutusega. Sinisärki naasmiseks peab mees lihtsalt juurde panema, sest šveitslane on oma töös väga nõudlik.

Kuigi tolles San Marino mängus vahetas Kreida välja ründavama suunitlusega Miller, siis Argentina vastu alustas kuue peal Markus Soomets. Soomets jäi põhikoosseisu ka Rahvuste liiga kohtumiseks Maltaga ja sealt edasigi. Kreida-Käit-Vassiljev triost sai Soomets-Käit-Vassiljev.

Konkurentsist kadunud Kreida tähendas seda, et Miller, kes seni istus pingil, hakkas saama regulaarselt minuteid. Kogu see hierarhia võiks tänagi olla samasugune ja jääda selliseks veel mõneks ajaks. Ent praegu on avanenud võimalus uueks revolutsiooniks.

Tulevikust

Täpselt nii nagu Markus Soomets kasutas ära endale sülle kukkunud võimaluse, haarates kaitsva poolkaitsja koha endale ja jäädes sellest kinni hoidma, saab nüüd talitada ka keegi teine.

Soomets jäi märtsikuiselt kogunemiselt eemale tagareievigastuse tõttu. Häberlil ei ole ei teda ega Kreidat, kes on kahe peale number kuue positsiooni viimased kolm aastat hõivatuna hoidnud. Kuna Eesti alustab esmaspäeval Austria vastu uut EM-valiktsüklit, siis kui seda tehakse edukalt ja hästi, võibki Häberli edasistes plaanides olla uus trio.

Kui peatreenerilt enne neljapäevast maavõistlust Ungariga kaitsva poolkaitsja positsiooni mehitamise kohta pärisin, vastas ta: "Soome vastu kasutasime [Martin] Millerit seal. Mattias [Käit] on olemas. Rocco [Robert Shein] saab seal mängida. Kostja [Vassiljev] mängib Floras vahel number kuuena. Meil on seitse keskpoolikut. Nikita [Vassiljev] saab ka seal mängida. Seega meil on viis valikut," välistas loots vaid Georgi Tunjovi ja Bogdan Vaštšuki alustamise alumise poolkaitsjana.

Ungari vastu tegutses kuue peal Käit. Tema ja Vassiljevi kõrval alustas Shein, vahetusest said minuteid nii Miller kui ka Tunjov. Häberlil jagus 0:1 kaotatud mängu järel Käidile vaid kiidusõnu: "Tema roll oli tähtis ja ta sai selle täitmisega hästi hakkama. Tean tema tugevaid omadusi, kiirust ja tehnikat. Keskväljal tuleb leida hea tasakaal ja kõik mehed peavad kõigeks valmis olema. Mattias on ka hea number kaheksa, aga seekord oli ta number kuuena tõesti tasemel."

Kõik see viitab, et Austria vastu näeme kontrolliva poolkaitsja rollis taas igapäevaselt Rumeenia kõrgliigas Bukaresti Rapidis pallivat Käiti. Tema individuaalne kvaliteet on täna nii kõrge, et kui ta on terve, on tal koht algkoosseisus sisuliselt garanteeritud.

Puutumatus rollis on Eesti koondises kapten Konstantin Vassiljev, kelle usaldab Häberli põhikoosseisu igal hetkel ilma ühegi kahtluseta. Šveitslane lihtsalt väärtustab Vassiljevi liidriomadusi, tarkust, töökust ning võimet muuta ja mõjutada kohtumisi sedavõrd kõrgelt, et kuniks Vassiljevil jalad kannavad (ja koondise füüsiliste testide põhjal on ta üks Sinisärkide võimekamaid sportlaseid), mängib ta igal juhul.

Nii ongi kolmest keskvälja kohast täidetud kaks. Ühele vabale kohale pretendeerivad hetkel seega Miller, Shein, Tunjov, Vaštšuk ja Nikita Vassiljev. Just nende teha on see, kas seni väljakujunenud trio muutub ja kui, siis milliseks. Igaühel on väheke erinevad kvaliteedid.

Et Käit mängis neljapäeval 90 minutit kuue peal ja Häberli ei proovinud seal kedagi teist, viitab vabale kohale kastist kastini toimetava keskpooliku kohal. Ülaltoodud meestel on kohtumistevaheliste treeningute ja kitsamal ringil esmaspäevase matšiga võimalik kehtestada Eesti koondise keskväljal uus kord.

Kui Eesti mängiks väga hea kohtumise sedasi, et Käit toimetab alumise mehena, võib ta vabalt sellesse rolli jääda ka edaspidiseks. Lõpuks on ju jalgpall tasakaalu küsimus. Vaja on leida hea balanss ning ühine hingamine. Kui see on olemas, pole tarvis uisapäisa asju muuta. Vaadake kasvõi Igor Prinsi Pärnu Vaprust, mis on koduses Premium liigas kolm matši järjepanu sama algkoosseisuga alustanud, sest kuni tulemused tulevad, pole tarvis toimivat süsteemi lõhkuda.

Seega esmaspäeva õhtul Eesti aja järgi kell 21.45 võib Linzis toimuda revolutsioon. Aga see võib ka täpselt samamoodi ära jääda. Kui asjassepuutuvad murrangut ei too, siis tervenev Soomets tahab oma kohta tagasi ning Kreidagi ei ole loobunud eesmärgist kehtestada Eesti jalgpallis varasemalt kehtinud hierarhia. Jalgpallis, nagu ikka, on kõik meeste enda teha.