Premium liiga väravakuninga troon seisab tänavu madalamal kui kunagi varem. Kaheksal mehel kuuest klubist on realistlik võimalus kroon viimase kuue vooruga endale haarata.

Hooaja parima väravaküti tiitel on üks ihaldusväärsemaid individuaalseid saavutusi. Kuigi see ei tähenda automaatselt ka parima mängija tiitlit, on väravastatistika jalgpallimaailmas kõva valuuta.

Pilk eelnevate aastate väravakuningate nimekirjale kinnitab, et Eesti kõrgliiga parim väravakütt teenib suure tõenäosusega uueks hooajaks välislepingu. Nii pole ka midagi imestada, et mitte ükski vana kuningas ei ole tänavu trooni pärast võitlemas, vaid kõik nõudlejad on uued näod.

Käesoleva hooaja tasavägisusest ja väravatevaesusest on palju räägitud ning kahtlemata on need omavahel seotud. Iseasi, kumb on selles seoses munaks ja kumb kanaks. Kas Premium liiga on nii tasavägine, kuna headest ründajatest valitseb puudus? Või lüüakse vähe väravaid, kuna Premium liiga on nii tasavägine?

Igal juhul on parimad väravakütid suutnud lüüa 30 vooruga vaid 12 väravat, mis tähistab tõesti harukordselt kasinat väravasaaki. Sel aastatuhandel on väravakuninga tiitel nõudnud alati üle 20 tabamuse, aga kui keegi nüüd viimase kuue vooruga just imelist väravahoogu ei leia, jääb selle hind tänavu palju madalamaks.

Hetkeseisuga on parimatel väravaküttidel kirjas isegi vähem tabamusi kui 1998. aasta hooaja väravakuningal, olgugi et toona oli tegemist üleminekuhooajaga kevad-sügis kalendrile, mistõttu peeti kõigest 14 mängudevooru. Ka ainult 10 vooruga 1992. aasta hooajal lõi parim väravakütt rohkem väravaid.

Eriti ilmekalt ilmneb tänavune väravapõud, kui jagame väravakuninga väravasaagi vastava hooaja mänguvoorude arvuga.

Kes saab Zakaria Beglarišvili poolt maha jäetud mantli enda õlule? Suvel Levadiast välismaale siirdunud Ernest Agyiri püsis 11 tabamusega pikalt väravaküttide tabeli liidrina, aga lõpuks on Tristan Koskor (Trans) ja Sergei Zenjov (Flora) temast mööda pääsenud. Raske on näha võimalusi ka Bourama Fombal, kes on löönud Levadia kasuks küll väga olulisi väravaid, aga keskkaitsjal oleks keeruline kuue vooruga viieväravalist vahet tasa teha.

Niisiis jäävad väravaküttide tabeli esikümnest pinnale kaheksa nime, kel kõigil peaks olema realistlik võimalus end esimeseks upitada. Koskor on tänavu pikalt tippude seas figureerinud, kuid viimase viie vooruga on tal kirjas vaid üks tabamus, mis on lubanud Zenjovil tema kõrvale tõusta. Harilik paremäär Zenjov on saanud viimasel ajal toimetada ka tipuründes ning tema väravate ja mänguminutite suhe on trooninõudlejatest kõige parem.

Kõige paremas väravavormis on aga hetkel hoopis Kevin Mätas (Tammeka) ja Mollo Bessala (Levadia), kes on mõlemad saanud viimase viie vooruga kirja neli tabamust. Mõlemad jäävad Koskorist ja Zenjovist vaid kahe värava kaugusele, nagu ka Flora penaltilööjana väravaid koguv Konstantin Vassiljev.

Sten Reinkort (Kuressaare), Kevin Kauber (Vaprus) ja Mattias Männilaan (Kuressaare) oleksid põnevad variandid, sest mitte kunagi varem ei ole väravakuningas nendest klubidest tulnud. Ka Tammekasse pole see tiitel kunagi rännanud. Küll aga on koguni kuus korda varem tulnud kuningas Narvast.

Kui võrdleme hooaja lõpusirge graafikuid, siis näeme, et nii Levadial, Floral kui ka Transil on viimase kuue vooru jooksul vaja kolm korda traditsioonilise esineliku klubidega vastamisi minna.

Kuressaarel ja Vaprusel on mõlemal ees kaks duelli Levadia/Flora/Paide/Kalju nelikuga, Tammekal aga vaid üks. Samas näeme, et Kevin Mätast ei ole tipptiimid heidutanud, vaid nende vastu on sündinud tema kümnest tabamusest koguni neli.