Aina isiklikumaid tuure võtvad sõnavahetused La Liga presidendi Javier Tebase ja Barcelona presidendi Joan Laporta vahel. Järjest õhemaks kuluv rahakott, kuhu tuleviku arvelt jõuga sisu juurde pumbatakse. Oht kaotada oma silmapaistvaim noormängija, sest paberimajandust ei saadud ajapikendusest hoolimata õigeks ajaks korda. Ning tagatipuks kahtlasel ettekäändel üle kantud miljonid, millest võib vormuda kõigi aegade üks suuremaid altkäemaksuskandaale. Ei, elu "Enama kui klubi" võimukabinettides pole kaugeltki lihtne.

Väljakul võib Barcelona olla ju endiselt silmapaistev, millest annab aimu La Liga tabeli liidrikoht. Aga kuluaarides järgneb üks jama teisele ning särava fassaadi tagant paistavad aina selgemini välja mädanevad tugipalgid, kirjeldab The Athletic.

Sügisel Meistrite liigast teist aastat järjest alagrupiturniiri järel välja kukkunud Barcelona oli eelarvet plaanides seadnud eesmärgiks vähemalt veerandfinaali jõudmise. Tulurealt ära kukkunud 20 miljonit eurot saanuks siiski kompenseerida, kui Euroopa liigas oleks finaali jõutud. Aga ka seal jäädi kohe alla Manchester Unitedile, mis tähendas, et Barcelona teenis sellestki sarjast kõigest 500 000 eurot.

Veebruaris avaldas La Liga värskeimad piirangud, millele kõigi kõrgliigaklubide palgaeelarve peab vastama. Need arvutatakse välja klubide sissetulekute ja tegutsemiskulude alusel. Kuigi Barcelona müüs Memphis Depay jaanuaris Atletico Madridile ja Gerard Pique novembrikuine loobumisteade oli palgafondi veelgi kahandanud, tohivad nad suvel välja kuulutatud 656 miljoni euro asemel palkadele nüüd kulutada veel vähem, vaid 648 miljonit eurot.

Ning kui hooaja lõpus uued piirangud avaldatakse, on see summa veelgi märkimisväärselt vähenenud – The Athleticuga vestelnud allikate hinnangutel juba 450 ja 500 miljoni euro vahemikku. Sellest tulenevad ka Tebase avalikud väljaütlemised, kus ta manitseb Barcelonat palgafondi paarisaja miljoni euro võrra kärpima. Ent miks nii, kui klubi tegi mullu suuri pingutusi, et rahavooge kasvatada?

FC Barcelona have announced a second special edition shirt for El Clasico, with Catalan pop star Rosalia set to feature on their kit at Camp Nou. The shirt itself will be sold as a special edition, with the price set at a remarkable €400 for the shirt #SportsBiz #Spotify https://t.co/BTRlWiKYsT — Łukasz Bączek (@Lu_Class_) March 15, 2023

Eelmise hooaja lõpus oli seis samasugune – Barcelona palgafond ületas ettenähtud piiri 144 miljoni euroga ning klubil tuli kas palgakulu kõvasti vähendada või sissetulekuid märkimisväärselt suurendada. Valiti teine tee, mille käigus müüdi näiteks 25% järgmise 25 aasta teleõigustest, samuti 49-protsendiline osalus klubi multimeediaharus Barca Studios. Müük jagunes toona eri ostjate vahel neljaks tehinguks.

Niisuguste käikudega teenitud 737,5 miljonit eurot lahendas hoobilt suisa kaks probleemi, sest esiteks saadi palgad limiidi piiresse ja teiseks toodi 140 miljoni euro eest klubisse uusi mehi – Robert Lewandowski Müncheni Bayernist, Raphinha Leeds Unitedist ja Jules Kounde Sevillast. Tasuta hangiti turult ka Andreas Christensen ja Franck Kessie.

Reeglid kärpisid võimalusi

Ent La Liga on sestpeale lähenemist muutnud ja eelkirjeldatud hoobade abil sissetulekute kasvatamine pole enam niivõrd ahvatlev samm. Detsembris kehtima hakanud reeglite järgi ei saa nimelt sedasorti müükidega enam palgapiiranguid nii palju mõjutada kui varem. Nende arvutamisel lähevad arvesse vaid sellised müügisummad, mis ulatuvad klubi kogusissetulekust viie protsendini, ei enamat. Reaalsuses nullib see palgalimiidi eesmärgil varade müügi mõttekuse täielikult.

Üks nüanss võib Barcelonat siiski aidata – eelkirjeldatu ei kehti klubi nende tegevusharude kohta, mis kasumit ei teeni. Barcelona puhul on selleks näiteks nende ametlik telekanal Barca TV, mis töötab aruandluse põhjal kahjumiga, ning mille müüki ongi raadiojaama SER Catalunya andmetel juba plaanitud. Tõsi, The Athleticuga vestelnud Barcelona juhtkonna liikmed lükkasid sellise väite kindlalt ümber, kuid teoorias on see siiski võimalik.

Samade allikate kinnitusel on Barcelonal plaanis "kasvatada sissetulekuid täiendava turunduse ja sponsorluse abil, suurendada mängupäeva sissetulekuid ja klubi muuseumi rahavooge", samuti üritatakse "võimalikult palju kulusid kärpida". Juba veebruari seisuga eeldati, et eelarvesse planeeritud 189 miljoni euro asemel suudetakse värskete sponsorlepingute abil teenida enamgi, üle 210 miljoni euro.

President Laporta viitas ühes mulluses intervjuus veel ühele täiendavale tuluallikale. Nimelt oleks Barcelonal suvel võimalik mängida hulk sõprusmänge. "Oleme saanud palju pakkumisi, sest Barcelona on institutsioonilises ja sportlikus plaanis oma maine taastanud. Paljud investorid tunnevad meie vastu huvi," kiitis ta toona.

Jutt õige – on ju tegu ikkagi taas koduse meistritiitli suunas liikuva meeskonnaga. Ent maine mõttes tuleb klubi jaoks väga halval ajal värske skandaal seoses Hispaania kohtunikekogu endise aseesimehe Jose Maria Enriquez Negreiraga, kellele Barcelona maksis segastel asjaoludel aastaid suuri "konsultatsioonitasusid". Kui paljud toetajad tahaksid end siduda klubiga, mille vastu Hispaania prokuratuur on algatanud korruptsioonijuurdluse?

Nõustamine või "õiglane" altkäemaks?

Meeldetuletuseks – selgus, et Barcelona on aastatel 2001-18 maksnud Negreirale ja tema ettevõtetele DASNIL 95 ja NILSAT kokku 8,4 miljonit eurot. Süüdistus esitati nii Barcelonale, Negreirale kui ka Barca endistele presidentidele Josep Maria Bartomeule ja Sandro Rosellile. Laporta kinnitas seepeale veendunult, et klubi pole mitte kunagi kohtunikke ära ostnud ja neil pole olnud kunagi ka sellist kavatsust.

Barcelona on selgitanud, et kasutas Negreirat kui "välist konsultanti", kes nõustas neid raportitega, mis käsitlesid "professionaalseid vilepartiisid". Prokuratuur usub, et selle varjus mõjutas Negreira aga kohtunikke tegema Barcelona jaoks soodsaid otsuseid. Kahtlustele lisab vürtsi asjaolu, et kui Negreiralt küsiti konsultatsioonide kinnituseks paberil tõendeid, väitis ta raadiojaamale Cadena Ser, et selliseid tõendeid ei eksisteeri, sest konsultatsioonid viidi läbi vestluse teel.

Ekspresident Bartomeu esines aga veebruaris väitega, et polnud Negreira-seeniori osalusest üleüldse teadlik, suheldes vaid tema poja Javieriga. Just Javierilt olevat Barcelona saanud "ülima professionaalsusega koostatud raporteid".

Los pagos a Negreira. Football Leaks #BarcaGate Caso Barcelona pic.twitter.com/BNXqeaXde8 — Rafa RNMJ Real Madrid (@RafaRNMJ) March 17, 2023

Endisel juhtkonnal on vaiba jalge alt tõmmanud ka Barcelona eelmised peatreenerid Ernesto Valverde ja Pep Guardiola, kes on mõlemad kinnitanud, et neil pole õrna aimugi, millistest raportitest jutt käib, kuna pole oma ametiajal midagi sellist näinud. Hispaania meedia on vahendanud ka Negreira selgitusi Hispaania maksuametile, kelle kaudu skandaal üldse päevavalgele tuli. Neile olevat ta rääkinud, et Barcelona tegi talle ülekandeid “kindlustamaks, et nende vastu ei tehtaks otsuseid ehk kõik oleks neutraalne”.

Tasub märkida, et kohtunike tegutsemine klubide huvides pole midagi keelatut ega ebatavalist. Näiteks pikaaegne tippkohtunik Manuel Mejuto Gonzalez, kes vilistas La Ligas 262 kohtumist, töötab nüüd täiesti seaduslikult Getafe klubi nõustajana. Real Madrid kasutab samal moel Carlos Megia Davila, kõrgliigas samuti üle 200 mängu vilistanud mehe teeneid. Ent mõlemad asusid uude ametisse pärast karjääri lõppu, samas kui Negreira töötas jätkuvalt Hispaania alaliidus kõrgel ja mõjuvõimsal kohal.

Samas leidub neidki - nagu näiteks endine tippkohtunik Eduardo Iturralde Gonzalez -, kes kinnitavad, et Negreiral polnud kohtuniku üle mingit mõjuvõimu ja seega ei saanud ta ka langetada otsuseid, mis oleksid võinud Barcelonat mingil moel aidata. 

Selge on vaid see, et La Liga poolseid sanktsioone Barcelona siinkohal kartma ei pea, sest kuna väidetavatest rikkumistest on möödas juba üle kolme aasta, pole vastavalt liiga reeglitele võimalik enam karistusi määrata. Küll saaks teoorias Barcelonat karistada UEFA, kelle reeglistikus selline ajaline piirang puudub.

Ent olgu kohtunike ja neile maksmise või mittemaksmisega kuidas on, mure peidab end ka mängijate nimekirjas. Mullu suvel vabaneti müükide ja laenude abil paljudest ebavajalikest meestest. See aga tähendab, et niisugust hooba tänavu enam kasutada ei saa. Müügiks võivad teoorias minna Ansu Fati ja Franck Kessie, saabujate puhul tuleb aga pigem silma peal hoida meestel, kes on suvel vabaagendi rollis.

Siinkohal mängib oma rolli ka see, et mullusuvised saabujad eesotsas Lewandowskiga sõlmisid toona lepingud, mis näevad neile enne uue hooaja algust ette palgatõusu. Piilutud on Manchester Citys varumehe rolli langenud Ilkay Gündogani ja suvel praegusest lepingust vabaneva Athletic Bilbao kaitsja Inigo Martinezi poole, kuid pigem peab Barcelona lootma, et Alejandro Balde ja Gavi kombel suudaksid esile kerkida järgmised noorteakadeemia La Masia kasvandikud.

18-aastase Gaviga seoses on Barcelonal ja La Ligal klaarida üks päris tummine tüli, mille lõpplahendus ei pruugi veel kaugeltki käes olla. Kui Gavi sõlmis septembris klubiga uue lepingu, mis kehtib 2026. aastani, registreeriti ta esindusmeeskonna asemel endiselt akadeemia mängijana. Miks on see tähtis? Sest lepingus sisaldus klausel, et kui 2023. aasta 30. juuniks ei ole Barcelona teda esindusmeeskonna nimekirja kandnud, võib poolkaitsja klubist vabaagendina lahkuda.

Mängija staatust saab muuta vaid ajal, mil üleminekuaken on avatud. Jaanuari lõpuks ei olnud Barcelona suutnud seda jätkuvalt teha, sest La Liga ei lubanud – põhjuseks ikka eelmainitud palgalimiidi ületamine. Seetõttu otsis klubi liigat teavitamata akna sulgumise eel abi kohtust, väites hagiavalduse põhjal, et liiga keeldumine on osa klubi vastu suunatud "kiusamiskampaaniast".

Barcelonat saatiski edu, sest akna viimasel päeval, 31. jaanuaril, saadi kohtust esialgse õiguskaitse korras luba Gavi esindusmeeskonda registreerida. Küll aga tehti seda klausliga, et klubi peab 20 tööpäeva jooksul esitama uue avalduse, mille alusel jõutakse mängija staatuse osas püsiva lahenduseni.

Katalaanid esitasid vastavad dokumendid 2. märtsil, aga see ei meeldinud La Ligale, kes väitis, et avaldusega on päeva jagu hiljaks jäädud. Sel esmaspäeval jättis kohus ametlikult õiguse liigale – Barcelona jäi tõesti paberimajandusega hiljaks ja ületas tähtaja. Küll aga anti klubile jälle viis päeva ajapikendust, et seejärel lõplikult otsustada, kas Gavist tuleks teha ametlikult uuesti akadeemia mängija.

Saagu Gavist mis saab, aga liiga ja klubi suhetele see episood kahtlemata kasuks ei tulnud. Niigi on Tebas juba Barcelonat Negreira-skandaali valguses õrritanud, märkides, et Laporta peaks juhtunu eest vastututama. "Kui ta ei suuda juhtunut vähegi mõistlikul moel õigustada ega selgitada, oleks tal minu meelest aeg tagasi astuda," kommenteeris Tebas veel enne ametliku süüdistuse esitamist.

Paar päeva hiljem andis Laporta klubiüritusel vastulöögi: "Meid on teavitatud, et Tebas teeb Barcelona ja minu kui presidendi vastast kampaaniat. Nüüd on ta küll oma tõelist palet näidanud. Barcelona on tema jaoks kinnisidee ja tal on meie suhtes mingi foobia. Ta ei suuda meile andeks anda, et tema teleõiguste lepingu CVC-ga tagasi lükkasime. Ta ei suuda leppida ka sellega, et toetame Superliiga loomist. Tema eesmärk on Barcelonat distantsilt kontrollida, aga kuniks mina ametis olen, seda ei juhtu!”"põrutas Laporta.

Sestap ei ole näha, et Barcelona ja La Liga konflikt niipea vaibuks. Üks leiab, et talle on palgalimiidi osas liiga tehtud, teine on aga veendunud, et esimene peab end finantsreeglite suhtes ülemaks. Kui Negreira-skandaal peaks veel kaua käärima või kui Barcelona tõesti kohtus süüdi jääb, annaks see trumbid kahtlemata Tebase kätte, aga sama selge on seegi, et Laporta ei taandu võitluseta.