Eesti koondise poolkaitsja Markus Poom lõi Konverentsiliiga põhiturniiril värava Londoni Chelsea võrku. Stamford Bridge oli neil hetkedel tunnistajaks nii piiritule joovastusele kui ehmatusele, samas ka titetantsule ja vilekoorile, millele Poom ise reageeris õrritava muiatusega. "Neil hetkedel tead, et oled midagi erilist korda saatnud," meenutas ta pöörase nädala lõpetanud õhtut.

25-aastane Poom on sel sügisel olnud osaks Iirimaa kõrgliigaklubi Shamrock Roversi unustamatust euroteekonnast: nad jõudsid ka hooajal 2022/23 Konverentsiliiga põhiturniirile, ent nüüd on neil näppude vahel ka edasipääs kaheksandikfinaali suunas. Et sinna pärale jõuda, tuleb enne pidada play-off, mida olnud kuue mänguga kolm võitu, kaks viiki ja ühe kaotuse (justnimelt Chelsealt) teeninud iirlased pelgama ei peaks.

Eesti koondise poolkaitsja on kõigis kuues mängus kuulunud alustajate sekka ja värskelt on tal kirjas ka parim võimalik statistika - sest Stamford Bridge oli tunnistajaks Poomi 26. minuti väravale. Kusjuures nädala eest, kui Shamrock mängis Borac Banja Luka (Bosnia ja Hertsegoviina) üle tulemusega 3:0, andis Poom väravasöödu. Sealt saigi emotsionaalne teekond alguse.

"Mul on olnud täiesti pöörane nädal!" nõustus Soccernet.ee-ga vestelnud Poom hommikupoolikul pärast kohtumist Chelseaga. "Pidin pärast eelmist euromängu (12. detsembril Iirimaal - L. J.) minema dopingukontrolli, kuhu klubi arst tõi mulle mu telefoni. Vaatasin, et mul on naiselt neli vastamata kõnet. Teadsin juba, et see ei tähenda muud, kui et tuleb ruttu osta lennupiletid ära ja hakata Eesti poole sõitma, sest lähebki sünnitamiseks."

Pisitütre isaks saanud Poom jätkas: "Olin kolm päeva Eestis ja tulin tagasi Iirimaale. Tegin kaks trenni ja juba tuligi mäng. See oli täiesti pöörane, aga samas, isaks saamine annab tunde, nagu oled täielik kangelane! Isegi kui magamata öid saab palju, siis lähed lihtsalt selle uue energia pealt mängule. Nii võibki erilisi asju juhtuda."

Värav Stamford Bridge'il!

Ja nii jõudiski kätte mängupäev Inglismaa suurklubi Londoni Chelsea õuel. "See atmosfäär oli ikka vägev! Kui sa lähed sinna staadionile, saad kohe aru, et oled kuskil erilises kohas. Meie fänne oli kohal ka kuskil 3000 - kõik võõrsilfännide piletid olid välja müüdud. Juba soojendusel oli kihvt atmosfäär ja tõesti nautisin seda kõike," meenutas Poom. "Kui sa oled noor, siis unistad, et saaks selliste meeskondade vastu mängida. Teadsin, et põdeda pole midagi: proovisin kõike nautida ja olla hetkes nii palju kui võimalik."

Milline oli Chelsea fännide vastuvõtt? "Nad olid soojenduse ajal isegi üsna rahulikud, aga kui mäng algas, siis hakkasid Chelsea laulud pihta ja said kohe aru, kes on see kodumeeskond. Aga jah, see oli lahe küll, kui Chelsea lõi väravaid ja meie Iiri fännidelt tuli selliseid krõbedamaid sõnu ja vastupidi ka - kui meie lõime värava. Oli tunda seda Iiri-Inglise rivaliteeti. Tõesti, ülimalt kihvt atmosfäär."

See väravalööja "meie" oli aga teatavasti ei keegi muu kui Markus Poom ise, kes oli väravaolukorras algusest lõpuni. "Andsin hea söödu liini taha, meie ründaja Johnny Kenny läks terava nurga alt löögile ja saime nurgalöögi. Seal oli minu ülesandeks olla kasti taga varvastel valmis, et kui mingi pall kukub, siis löön peale. Ja kukkuski ideaalselt! Proovisin lihtsalt keha palli peale saada, et löök läheks raami - teadsin, et sealt võib ka iga väike rikošett väravavahi segadusse ajada. Õnnestus ideaalselt. See oli täielik joovastus. Jõudsin ka lapse tähistuse ära teha. Tõesti, see oli väga eriline hetk," rõõmustas ta, lisades, et on momenti kordusest vaadanud "ikka paar korda, jah".

Poomi sõnul polnud titetants juhuslik. "Jah, tead, mingi tunne oli sees, et mingi pall mulle kukub ja selline hea ärevus oli sees. Olin seda ise ette valmistanud ja olime abitreeneriga ka 2-3 päeva rääkinud, et see tähistus tuleb välja mõelda. Ehk see oli läbi räägitud ja ette valmistatud. Aga jah, väga tore, et kõik õnnestus - ega iga päev ei löö Stamford Bridge'il väravat. Olen väga uhke selle üle."

See avapoolaja värav sündis Chelsea fännide ees, kes said esireast nautida ka Poomi väikest narritamist. "Sellest oli tõesti natuke kahju, et ei saanud oma fännide poole tähistada. Aga kui ma värava lõin, siis oli korraks küll selline tunne, nagu oleksime kodus olnud - sain nende karjumiste peale väga hästi aru, mida ma olin just teinud. Aga kui nurka tähistama jooksin, tuli vilekoori ka," meenutas Eesti koondise poolkaitsja. "Keerasin tähistuse lõpus korraks ka ümber ja naeratasin! Need on need hetked, mida tuleb jalgpallurina väärtustada. Kui sa saad vilekoori, tead, et oled midagi erilist korda saatnud," oli tunda, kuidas Poom rahulolevalt muigas teisel pool toru.

Kuna Shamrocki jaoks jätkub euroteekond, ei tasu suurel kaotusel pikalt peatuda. "Kui meil oleks olnud rohkem kaalul, oleks kindlasti nukram meel. Ainsana jäävad kripeldama need kaks ära kingitud väravat (kahest lohakast tagasisöödust - L. J.). Samas saime fännidele pakkuda seda, mida nad tahtsid - väravat," analüüsis ta. "Igal juhul oli see väga hea kogemus mängida meeskonna vastu, kes on maailmas hetkel üks paremaid. Nad on saanud end uue peatreeneri käe all nii hästi käima. Samas näitasime, et suudame ise ka mingeid momente tekitada. Igati sümboolne lõpp sellele aastale."

Uhkete suveniiridega Eestisse "puhkama"

Usutavasti jääb Poomile 2024. aasta 19. detsember niikuinii hästi meelde, kuid kui teised võimsad mälestused võtavad üle, on tal Londonist kaks uhket suveniiri - kaks vormisärki. "Küsisin pärast mängu Jadon Sancho särki ja ta andis lahkelt. Olime noorena mõlemad Watfordi akadeemias, ta oli küll aasta noorem. Tuletasin talle meelde, et mängisime ja treenisime mingi hetk temaga koos! Mäletan, et juba kaheksa aastaselt teati, et temast tuleb mängumees," rääkis Poom lõbusalt. "Ta andis mulle enda särgi ja ma sain tegelikult ka enda särgi eilsest alles hoitud, kõik meeskonna mängijad panid veel oma allkirjad peale."

Esialgu sõidab ta nende suveniiridega Iirimaale ja siis Eestisse pere juurde. Mida toob tulevik, pole veel selge - praeguse seisuga lõppeb tema laenuleping Iirimaal tänavu 31. detsembriga. "Hetkel on asjad pigem jah lahtised. Paraku on hooaja lõpp läinud nii kiireks ka klubi poolelt, aga meil on kindlasti plaanis jutuajamisi pidada. Kindlasti oleneb, mis pakkumine lauale tuleb ja mis tingimused-asjad on, aga ega see saladus ei ole, et ma tõesti naudin siin jalgpalli mängimist. Tean ka, et siinne peatreener väärtustab mind ja usub minusse ning mulle väga meeldib tema käe all mängida. Loodetavasti leiame mingi lahenduse," kinnitas ta, et jätkaks Shamrock Roversis meelsasti.

"Aga eks ma peangi aru saama, mis oleks see kõige õigem samm - kas siin jätkamine või kuskile mujale minemine. Pean rahulikult oma variante kaaluma ja tegema selle õige otsuse. Kõik on veel lahtine, aga samas olen väga optimistlik," lisas Poom, kes veel ei tea, et Chelseale löödud värav oleks mõne uue ukse pauguga lahti löönud. "Noh, kui mingid pakkumised peaksid lauale tulema, siis kindlasti kaalun. Aga arvan, et praegu ei ole veel midagi tulnud. Vara veel!" naeris ta.

Ja on tunda, et ta ei kiirusta lahenduse leidmisega. "Reisime praegu meeskonnaga tagasi Iirimaale ja naasen homme hommikul Eestisse. Ootan väga, et saan mõned nädalad olla täiskohaga isa. Ja noh, naljaga öeldes - puhata ka!"