36-aastane Portugali juhendaja Victor Silva on Eesti jalgpalli viimaste aastate ühe vägevaima eduloo peaarhitekt. 2018. aastal Eestisse saabunud treeneril õnnestus viia Tallinna külje all tegutsev Harju Laagri III liigast kõrgseltskonda. Pärast teistkordset Premium liiga otsepääsme lunastamist otsustas Silva kõrvaltvaataja jaoks ootamatult Harju-perioodile joone alla tõmmata.

Tänavuse aasta 10. novembril tõstis Silva Tabasalu Arenal taeva poole karjääri teise Esiliiga esikohatrofee, kui viimases voorus saadi 3:1 jagu Tabasalust. 2009. aastal asutatud Harju liigub ajaloos teist korda Premium liigasse, aga seda ilma Silvata, kes teatas novembri alguses, et lahkub poolte kokkuleppel klubist.

Kaks nädalat pärast hooaja lõpetamist reisis Silva Šveitsi, kus toimusid viimased UEFA PRO kursuse loengud. "Hetkel kirjutan refleksiooni, kus vaatan tagasi lõppenud hooajale – trennid, mängu- ja videoanalüüsid. Lisaks osalen ühes Portugali töötoas, mis tõi kokku eritaseme ja -taustaga treenerid, näiteks üks töötas Cristiano Ronaldoga Al Nassris, teine tuli Brasiilias meistriks, kolmas on individuaaltreener Liverpoolis. Nad jagavad seal oma mõtteid ja kogemusi, mida proovin kõrva taha panna," rääkis Silva Soccernet.ee-le, mis teda praegusel hetkel rakkes hoiavad.

Nyonis toimunud UEFA üritusel jagasid tulevastele Eestis töötavatele PRO tasemega treeneritele näpunäiteid mitmed eksperdid. "See oli väga hea kogemus, nähes, mida tähendab meeskonna juhtimine neile. Tore oli kohata ka teiste riikide treenereid, kellelt kuulsime, mis toimub nende jalgpallis. Need kaks päeva olid minu jaoks väga inspireerivad. Saime teada, millised on väljakutsed tippjalgpallis, lisaks räägiti meile, kuidas tuleb oma emotsioonidega toime tulla ning meediaga suhelda. Samas oli õpitu Eesti reaalsusest väga kauge, kuna siinne jalgpall erineb muust maailmast. Igal juhul sain sealt motivatsiooni juurde, et oma tööd edasi teha," kinnitas ta.

Lisaks Eesti juhendajatele olid kohal ka Läti, Islandi, Armeenia ning Moldova kolleegid, kellega erinevaid mõtteid vahetati. "Ma ei oska öelda, miks see niiviisi organiseeriti. Kindlasti oleks Hispaania, Portugali või Prantsusmaa treenerite muljeid olnud põnev kuulata, aga Eesti võimalusi arvestades on mõistlik arutleda Läti kolleegiga, mitte Real Madridis töötava juhendajaga. Me ei saa tippriigi reaalsust Eestisse tuua, aga Lätist võib-olla saame, mistõttu oli naabrite ning samal tasemel tegutsevate treenerite lugusid kasulik kuulata. Me kõik tahame näha parimatest parimaid, ent see parimatest parim ei pruugi alati konteksti arvestades kasulik olla," leidis Silva.

Kui Eesti Jalgpalli Liidu korraldatavad treenerikursused on siit-sealt saanud palju kriitikat, siis Silva kinnitas, et matil pikutamise asemel käis kõva õppetöö. "See kursus oli parem kui ma oskasin oodata. Eesti Jalgpalli Liit pingutas palju, et pakkuda treeneritele kvaliteetset sisu. Olen kindel, et Eesti treenerid ei saa selle kursuse osas ühtegi halba sõna öelda. Meile anti väga kasulikud tööriistad, millega klubidesse tagasi minna ja arendada Eesti jalgpalli ning isegi konkureerida väljaspool selle riigi piire," sõnas Silva.

Ta lisas: "Alati on ruumi, et asju paremini teha, aga samal ajal tuleb mõista, kus sa parasjagu viibid. Kui räägiti asjadest, mida kasutavad Euroopa tippklubid, siis viidi need Eesti konteksti ümber. Päeva lõpuks on see vaid litsents ja õppimismoment treeneri pikal teekonnal."

"Number üks on töö klubi ja meeskonna juures. Teiseks oli meil iga teema kohta kodutöö, mis tuli ära teha. Olid ka erinevad ülesanded, näiteks meediasuhtluse puhul kutsuti pärisajakirjanikud, kellega tegime intervjuusid," tutvustas Silva põgusalt õppeprotsessi.

Detsembri keskpaigas saab Silva pidulikul tseremoonial kätte oma lõpudiplomi ning siis on ta ametlikult PRO tasemega treener. Vaatamata kõige kõrgemale astmele on portugallane aga hetkel töötu. "See on üks osa jalgpallitreeneriks olemisel, et ühel hetkel oled klubita," nentis ta.

"Ma otsin tööd ja ootan põnevusega, mis saab olema see järgmine samm minu karjääris. Rohkem pakuvad mulle huvi projektid, millega aidata klubil ja endal jõuda järgmisele tasemele. Ma ei otsi kohta, kus lihtsalt palka saada. Minu jaoks on oluline klubi struktuur, treeningprotsess ning mängijate arendamine. Kui klubi annab mulle 20 mängijat ja ütleb, et pean võitma kõik mängud ning pole vahet, kuidas ma seda teen, kuidas mängin või treenin, siis selline asi pole minule," kinnitas Silva.

Ta lisas: "Portugallasena mõistan, et minu jaoks on turg väljaspool Eestit natukene laiem. Kui Eestist tuleb minu jaoks huvitav pakkumine, siis jään hea meelega siia, sest olen juba kuus aastat siin riigis olnud ja tean, kuidas siinsetes tingimustes meeskonda arendada. Samal ajal hoian välismaa osas silma ja kõrvad lahti. Kuigi mu perekond elab Eestis, on ka nemad kolimiseks valmis."

Kuueaastase peatüki lõpp

Silva edutati Harju esindusmeeskonna etteotsa 2019. aastal, kui tiim pallis veel tugevuselt viiendal astmel ehk III liigas. Algas seiklus, mille jooksul ei vaadatud kordagi tagasi. 2020 oldi II liigas, 2021 Esiliiga B-s ning 2022 asetati auhinnakappi Esiliiga karikas, mis lubas Harjul liikuda 2023. aastaks Premium liigasse. Mängiti domineerivat jalgpalli, millega löödi vastaste võrgud igal aastal puruks.

Eesti tugevaimasse liigasse jõudes uskusid Harjusse vaid nende treenerid, mängijad ja fännid, kõik teised arvasid, et tegu on kindla väljakukkujaga. Harju võttis Premium liigasse kaasa lustaka jalgpalli, mis kõrgema kaliibriga meeskondade vastu ei toiminud.

"Oleksime võinud oma meeskonda natukene teistmoodi üles ehitada," tunnistas kõrgliiga hooaega meenutades Silva, kes valiti 2023. aasta septembris Premium liiga kuu parimaks peatreeneriks. "Meil olid osad leegionärid, kes ei kohanenud nii kiiresti kui me lootsime, mistõttu polnud neist väga palju kasu. Mõtlesime, et saame oma mängustiiliga Premium liigas hakkama, aga tuli välja, et ei saa, mistõttu tegime korrektiivid, et vastastega sammu pidada."

Kolmanda ringi järel oli Harju 15 punktiga naelutatud tabelipõhja, ent seejärel algas tõus. Neljandas ringis saadud kaks võitu ja kaks viiki tekitasid Laagri tiimile säärase olukorra, et võit viimases voorus Tartu Tammeka vastu võõrsil oleks tõstnud nad tartlaste asemel üheksandaks. Siiski võeti Tamme staadionil 1023 pealtvaataja ees vastu mõru 1:2 kaotus, misjärel naasti aastase vahe järel Esiliigasse.

Silva sõnul oli tänavune Esiliiga hooaeg raske, aga see-eest edukam kui kaks aastat tagasi. "Arvan, et inimestel on Esiliigast natukene vale ettekujutus. Selles liigas on palju kvaliteetseid võistkondi ja mängijaid, näiteks Viimsi oli meie jaoks väga vintske konkurent. Hooaja jooksul oli meeskond treeneritele palju abiks ning see oli läbi aegade parim aasta, kuna saime rohkem punkte, lõime rohkem väravaid ning lasime vähem väravaid kui tunamullu.

Iseseisvatest klubidest olime kõige noorema koosseisuga, Premium liigast naastes vahetasime välja enam kui poole oma satsist, mis on Eesti mõistes väga suur muutus, aga sellele kõigele vaatamata astusime tagasi kõrgseltskonda. See on väga suur saavutus nii mängijatele kui taustajõududele," rääkis Silva, kelle sõnul on Harju nüüd Premium liigaks rohkem valmis kui kaks aastat tagasi.

Mida peab Harju uuel aastal tegema, et nad sarnaselt 2023. aastale kõrgliigast välja ei kukuks? "Neil tuleb mänge võita. Kuidas nad seda teevad, see on uue pealiku ülesanne," vastas Silva kavalalt.

Harju järgmiseks peatreeneriks saab Silva endine abiline Lauri Nuuma. "Rääkisin tiimile, et elu läheb pärast minu lahkumist edasi. See on eriline kollektiiv, kes võitles minu eest ja mina nende eest. Ma olen kindel, et neil läheb hästi," on Silva veendunud.

Lahkumise koha pealt rääkis Silva, et ta langetas otsuse septembris ning koheselt rääkis sellest klubijuhtidele, et neil oleks rohkem aega talle asendaja leida. "Ütlesin, et praegu on õige hetk mul klubist lahkuda ja kellelgi teisel tuua värskeid mõtteid siia. Tahtsin minna mujale ja midagi muud proovida.

Töötasime edasi ja olime vahepeal pikalt teisel kohal. Palusin Harjul, et nad jagaksid minu lahkumisega seonduvat informatsiooni avalikkusega enne viimast mängu, et saaksin inimestele head aega öelda. Klubi otsustas teate avalikustada pärast karikamängu Narva Transiga (Harju kaotas selle mängu 0:3 – H. H.), mis võis kõrvaltvaatajate jaoks olla imeliku ajastusega," ütles Silva, kes ei kahetse oma lahkumisotsust. "See oli parim võimalik hetk klubi juurest ära minna, võites Esiliiga. Soovin meeskonnale palju edu uuel aastal Premium liigas."

Kuue aastaga liikus Harju Silva käe all mühinal jäämäe tippu. "Tõusime viiel korral, millest kolmel juhul lõpetasime vastava liiga esikohal. Paljud mängijad on lõpuks jõudnud Premium liigasse ja erinevatesse koondistesse – see on tulemus, millega saab enim rahule jääda," võttis Silva oma valitsusaja lühidalt kokku.

Ta lisas: "Tekitasime klubis nõudliku keskkonna, kus oli inimestel võimalik areneda, lisaks teha seeläbi vigu ning neist õppida. Kõik tahtsid iga päev olla paremad kui varem. Platsil olime organiseeritud ja heas mõttes emotsionaalsed. Viljelesime alati sellist mängu, mis tõi mängijate tugevamad küljed esile. Esiliiga ja Esiliiga B kohtumistes tahtsime kogu aeg olla palliga vastase väljakupoolel, Premium liigas me ei saanud seda teha. Meie idenditeedi osa oli palliga mängimine, aga vahepeal tuli tunnistada vastase paremust."

Parem infrastruktuur + tugevam skauting = konkurentsivõimelisem Eesti jalgpall

Kuus aastat Eestis töötanud Silvale läheb kohalik jalgpall väga korda. Tema sõnul on tingimused siin veedetud aastate jooksul muutunud paremaks, ent arenguruumi jagub veel kamaluga. "Mulle meeldib öelda, et kui treeningkeskuses on tipptasemel muruväljak, mis on piisavalt märg ja kiire, siis see aitab mängijaid arendada. Eestis on selline asi peaaegu võimatu. Mida kvaliteetsemal muru- või kunstmuruplatsil mängitakse või treenitakse, seda parem.

Kas katteks on naturaal- või kunstmuru, selles pole küsimus, vaid kas need väljakud on Eestis piisavalt head, et mängijaid paremaks muuta. Minu arvates peaksid klubid ja alaliit selle osas koostööd tegema, et kohalikud väljakud soosiksid kiire tempoga jalgpalli mängimist. Lisaks tuleb meeles pidada, et kehvemal kattel on vigastusoht suurem," jagas Silva oma mõtteid.

Lisaks pakkus ta välja kolm viisi, kuidas Eesti jalgpalli arengut kiirendada: "Esiteks, parimad mängijad peavad mängima teineteise vastu. See tähendab, et skautingu tulemusel peaksid riigi parimad mängijad jõudma parimatesse klubidesse ja liigadesse. Teiseks, treenerite arendamine. Minu hinnangul on Eestis kvaliteetseid treenereid, aga enamik peavad end veel harima ning lisaks seadma omale väljakutse, et muutuda pidevalt paremaks. Kolmandaks, väljakud. Kui sul on tugevad ja andekad mängijad ning treenerid, aga platsid pole piisavalt head, siis mäng on aeglane ning seeläbi jäädakse Euroopas kiiremal platsil tempoga hätta."