A-koondise ääreründaja Liisa Merisalu läks ühel juulikuu päeval Tallinnasse liigamängule, kust naasis väravaga ja esialgu mitte millegi muuga. Pisut hiljem selgus aga, et mängu olid vaatamas FC Thy-Thistedi treenerid, kes tegid noorele mängijale pakkumise kolida profina Taani. Tänaseks on Merisalul all kolm mängu ning väravgi – täpselt selline, mida temalt ootaks!

Merisalu kerkis Eesti naiste A-koondise ridadesse 2018. aasta lõpus. Siis, kui ta mängis veel Soomes. Seal õnnestus tal mõneks mänguks ära käia kõrgliigas, ent kehalise kasvatuse ja spordi õpingud tõid andeka ääreründaja Tartusse. Oli loogiline samm liituda Tartu JK Tammekaga, kes mängis end mullu ajaloolistele pronksmedalitele. Merisalu oleks jahti jätkanud tänavugi, ent lauale pandi pakkumine, millest ei olnud võimalik ära öelda.

"Tegelikult oli mul ainult üks aasta kooli jäänud ehk ma ei otsinud parasjagu midagi. Kavatsesin aasta pärast kooli lõpetada," alustas 22-aastane Merisalu selgitustööd Soccernet.ee-le. "Juhtus juhuslikult aga niimoodi, et käisime Tallinnas FC Flora vastu mängimas – kaotasime 1:6, lõin selle ühe värava – ning mängul olid kohal minu praegused treenerid. Minuga võeti peale mängu ühendust ja siin ma siis olen!"

"See mäng polnud resultaadi poolest muljetavaldav, ütleme niimoodi, aga minu jaoks oli see väga hea õppetund ja lugu, mida teistelegi jagada: alati pole kõige tähtsam tulemus, aga see, mida sa platsil teed! See, kui palju sa teed mingisuguseid väikseid avanemisi. Kõik sellised näiliselt pisikesed detailid võivad lugeda," toonitas ta. "Ja sa ei tea kunagi, kes sellel mängul kohal võib olla. Ehk tuleb keskenduda oma tegemistele, anda endast parim ja olla lihtsalt sina ise."

See kõik õnnestus Merisalu hinnangul tegelikult kogu tiimil hästi, lihtsalt tulemus jäi vastasele. "See mäng oli väga raske – Flora vastu ju. Me mängisime hästi küll, aga resultaat polnud eriti ilus. Ja ma olingi väga üllatunud, et nad märkasid mind ja minu tugevaid külgi kõigele vaatamata," rõõmustas endine Tammeka pallur. "Sa ei pea mängima Floras selleks, et jõuda välismaale. Eks natuke peab õnne ka olema. Olen mõelnud küll, et kes mind Eestist ikka leiab. Aga näed!"

Merisalu sõnul olid treenerid Taanist mängul juhuslikult ning ilma konkreetse plaanita. "Ega jah, ei teagi, kas nad olid päriselt skautimas või mitte. Nad ise ütlesid küll, et olid niisama Eestis reisil. Aga nad olid väga positiivselt üllatunud Eesti tasemest. Neile väga meeldis, mida nägid," lisas Merisalu, kelle puhul olla kohe aru saadud, et ta sobib tiimi kui valatult.

Kokkuhoidev tiim on kõige võti? Merisalu on selles kindel!

Taanis esiliigas mängiv Thistedi naiskond on üsna noor – Merisalu kalkulatsioonide järgi jääb mängijate keskmine vanus 22 juurde – ning koosneb peamiselt kohalikest poolprofessionaalsetest mängijatest. Sel suvel toodi võistkonda kaks täiskohaga pallurit – lisaks Merisalule ka tipuründaja Šveitsist. "Meil on väga tugev rünne. Konkurentsi on kõvasti – see on muidugi väga positiivne," tõi tänaseks kahes vastasseisus põhikoosseisu kuulunud eestlanna välja.

"Meil on väga-väga ühtne võistkond. Kui ma siia tulin, teadsin kohe, et see saab olema mu jaoks üht tähtsamaid omadusi – just see, kuidas tiim omavahel klapib. Sest kokkuhoidev võistkond mängib päeva lõpuks ka platsil hästi kokku. Tundsin testimisele tulles kohe, et omavaheline klapp on siin tõesti väga hea. Nad on väga noored, enam-vähem samast vanusegrupist – ehk see aitab ka kaasa. Ja see koht ise on ka üsna väike. Eks seegi selgitab, miks inimesed üldse on siin hästi kokkuhoidvad," iseloomustas ta.

"Jalgpall tundub Taanis olevat päris populaarne, just ka tüdrukute seas. Ma võrdleks seda kohati Soomega, sest seal on ka tavapärane, et tüdrukud käivad jalkatrennis," jätkas Thistedi vasakäär Merisalu. "Näiteks on neil siin komme, et alati, kui lapsed tulevad suvevaheajalt tagasi, siis esimeses trennis osalevad esindusmeeskonna ja –naiskonna mängijad. Ehk selle esimese trenni läbiviimine ongi nende ülesanne. Ja seal laste trennis olid isegi 3-aastased tüdrukud!"

Samal ajal hoitakse klubis väga professionaalset joont. "Me räägime küll esiliigast, aga kuna nad on tulnud kõrgliigast, siis on kõik süsteemid jäänud samaks. Kõik sellised väiksed professionaalsed detailid – alustades sellest, et peale trenni pestakse riided ära, ning lõpetades sellega, et alati on võimalus võtta mingeid snäkke või süüa võileibu ja puuvilju. See on mu enda jaoks päris uus – sellises klubis pole ma varem olnud. Tingimused on väga-väga head," tõi esimese profilepingu teeninud Merisalu välja.

Thistedi naiskond treenib võistkonnaga neli kordas nädalas, millele lisanduvad kaks hommikutrenni ja mäng. "Kuna mängijad ikkagi õpivad või töötavad mingil määral, siis treenime õhtuti. Hommikul ja päeval saab midagi ise juurde teha – näiteks jõudu. Aga muidu on rutiin üpriski sama nagu Eestis," kirjeldas noor koondislane.

Kõige selle najal – milline siht alanud hooajaks on seatud? "See liiga on päris tugev. Me peame ikka kõvasti ette valmistuma ja vaeva nägema, et neid mänge võita. Aga praegu oleme ära pidanud kolm mängu ja oleme liidrid. Plaan on tõusta tagasi kõrgliigasse," rääkis eestlanna, lisades, et esimene samm on kaheksa tiimi seas esinelikusse jõuda, sest poole hooaja pealt hakkavad parimad heitlema osaga kõrgliigast. "Et me sinna top nelja pääseme – ma ei kahtle. Meil on väga-väga hästi läinud senised mängud ja tunne on üpris hea."

Ta jätkas: "Me tahame vastaseid surve alla panna, panna neid jooksma, rünnata kiiruse peale liini taha ja mängida üleüldse targalt. Tunnen, et selline plaan sobib mu mängijaprofiiliga väga hästi. Ja tunnengi, et täna mängime omavahel juba päris hästi kokku."

Aga edasi? Ikka üks samm korraga!

Mullu lõi Merisalu Tammekas 20 väravat, jagades üleliigalise väravaküttide edetabeli kolmandat kohta. Sel hooajal jõudis ta üheksa matšiga viie tabamuseni. "Kindlasti tahan siingi väravaid lüüa, aga ma ei ole kindlat eesmärki veel paika pannud. Tahtsingi, et tulen ja elan sisse ning siis, kui liigast on korralikum pilt ees, mõtlen edasi. Kuna meil on tiimisiseselt suur konkurents, siis tuleb keskenduda ka sellele, et saaks algkoosseisu ning teeniks korralikult mänguminuteid. See, et ma mänge alustan, pole siin iseenesestmõistetav," märkis Eesti üks tugevamaid ääreründajaid.

Algust on igatahes tehtud: eelmisel nädalavahetusel lõi ta mitme vastase vahelt läbi pugemise järel tõelise iluvärava. Kas seda osati oodata? "Kusjuures, ega liiga palju pole trennides selliseid väravaid näidanud! Aga nad olid väga õnnelikud mu üle. Ütlesid, et see on meie Estonian power. Ja nüüd ütlevadki seda mulle! Mul on hea meel, et nad nägid, milleks ma suuteline olen," rõõmustas Merisalu.

View this post on Instagram

A post shared by Liisa Merisalu (@liisamerisalu)

Sellele, milline võiks olla tulevik, Merisalu veel mõtlema ei rutta. Jäi ju ülikoolgi praegu pooleli. "Ma võtan pigem üks samm korraga, sest kunagi ei tea, mis võib ees oodata. Põhjus, miks ma selle pakkumise üldse vastu võtsin, seisneski selles, et Taani tundub olevat hea koht, kust ühel hetkel edasi liikuda. Siin on väga head võimalused end proovile panna ning areneda. Tunnen, et saan siin oma tasemel mängida ja samal ajal oma tugevusi ära kasutada," arvas ta. "Eks ma unistan ikka, mitte vaid seda – töötan ka –, aga hoian seda veel endale."

Ka riik oma olemuselt tundub Merisalule sobivat. "Mulle on alati meeldinud Skandinaavia ja kogu selline piirkond. Olen unistanud, et saaksin sellises kohas mängida. Siin on päris kodune, soomelik," naeris ta. "Mul tõesti ei ole midagi halba öelda. Sain kohe aru, et siin on minu koht. Kasvõi see, kuidas mind väikse Eesti lipukesega trennis vastu võeti. Nii soe tunne oli!"

Ning ka selle õige koduse toetuse pärast ei pea muretsema. "Pere ja elukaaslane on olnud nii-nii toetavad. Ka kogu jalgpallipere, kes on mu ümber. Mind on hästi palju aidanud just need koondislased, kes on ise ka välismaal olnud. Kui mul poleks neid kõrval olnud, võib-olla poleks ma täna siin. Tahan tõesti tänada kõiki, kes on mind aidanud!" rõõmustas ülitänulik Merisalu lõpetuseks.