Ründav poolkaitsja Kenlou Laasner (26) veetis Tallinna Kalevis 14 hooaega ehk rohkem kui poole oma senisest elust. Pikalt Kalevile lojaalne olnud Laasner kolis aga koormava aasta järel Tartu Welcosse ning kiidab nüüd uut koduklubi ja -linna taevani. Mängimise kõrvalt on tal suured ambitsioonid treenerina.

Laasner oli Kalevi duubelmeeskonnas tähtsas rollis - ta kandis seal pikalt kaptenipaela ja tegutses alates 2022. aasta algusest mängiva abitreenerina.

Hooajal 2024 teenis ta Esiliiga resultatiivseima mängija auhinna, kogudes 28 tabamuse ja 15 väravasööduga kokku 43 resultatiivsuspunkti. Ühtekokku kõmmutas ta Kalevisse kuuludes Esiliigas 44 ja Esiliiga B-s 76 väravat.

Kõige eredamalt jäävad Laasnerile Kalevi jalgpallurina meelde hooajad 2023 ja 2024. Neist esimesel tõusis Kalevi duubel Esiliigasse ning teisel pääses tänu kapteni enda viimase vooru kübaratrikile napilt üleminekumängudele langemisest.

Esinduses mittemängimise põhjused polnud mängulised

Hooajal 2024 edestas Laasner Esiliiga resultatiivseimate mängijate edetabeli tipus Gregor Lehtmetsa (39 resultatiivsuspunkti) ning praeguseks end Premium liigas tõestanud mängijaid: Kristjan Kriisi (35), Kirill Nesterovi (35), Karel Eermet (30), Tristan Pajot (26).

Laasnerile endale Premium liigas Kalevi esindusmeeskonna särgis palju tõestamisvõimalusi ei antud. Kõikide aastate peale kokku pääses ta kõrgliigas platsile 13 ja põhikoosseisu ainult 3 korda, neist kolmest korrast kaks tulid mulluse hooaja viimastes voorudes, kui meeskonna väljalangemine oli juba kindel. Tema saagiks kõrgseltskonnas jäi kaks resultatiivset söötu.

"Minu ambitsioon oli lapsest saadik jõuda Kalevi esindusmeeskonda. Mind ei huvitanud, kas ma saan selle eest raha või mitte, tahtsin seal lihtsalt mängida. Paraku mingite asjaolude tõttu ei läinud soovitult," räägib Laasner Soccernet.ee-le.

"Ma arvan, et seal olid mingid muud põhjused, miks ma ei mänginud - mitte mängulised põhjused. Tekkisid võib-olla ebakõlad osade treenerite või klubiinimestega, kes ei näinud mind oma plaanides. Kui leiti, et mind ei ole sinna vaja, siis ma olin õnnelik ka duubelvõistkonda aidates. Tahtsin lihtsalt võimalikult kõrgel tasemel mängida ja andsin omaltpoolt alati maksimumi, et klubi ja võistkond oleksid edukad."

Paralleelselt treeneritööga tegelemine Laasneri sõnul teda mängijana ei takistanud: "Ma olen alati võtnud endale treeneritööd täpselt nii palju, et jõuaksin teha mõlemat asja sajaprotsendiliselt. Võib-olla viimasel aastal korra läks paljuks, kui olin natuke ka Kalevi akadeemia juures. Aga kui olla mängija ja võtta üks treeninggrupp, siis saad täpselt sada protsenti pühenduda. Kõik kattuvad mängud saad varakult ümber tõsta, nii et sul on terve aastagraafik selge. Selle rütmiga harjud ära. Kui see on midagi, mida sa tahad teha, siis on tegelikult päris lihtne."

Hea koostöö Purje ja Litmaneniga

Laasner mäletab, et 2022. aasta alguses sai ta Kalevi duubli mängivaks abitreeneriks peatreener Ats Purje initsiatiivil: "Ma olin duublis juba aastaid olnud ja Ats Purjel oli sellist abilist vaja. Kui klubi mulle sellist varianti pakkus, siis võtsin selle loomulikult hea meelega vastu. Meil Atsiga töötas dünaamika väga hästi: tema oli konkreetne treener, mina olin side tema ja mängijate vahel."

Viimased kolm hooaega (2023-2025) töötas Laasner ka Kalevi kolmanda meeskonna ehk Tallinna Kalev Juuniori peatreenerina. Tema hoolealused võitsid 2024. aastal III liiga lääne tsooni ning said mullu II liiga B põhja/lääne piirkonnas viienda koha.

"Kalev Juuniori projekt, mida kolm aastat vedasin, jääb mulle igavesti meelde. Seal oli ülimalt kihvt õhkkond! Lapsevanemad olid suurepärasteks toetajateks ja mängijad olid küll harrastajad, aga töötasid igapäevaselt nagu täielikud professionaalid," kiidab Laasner.

Kalev Juunioris mängis mullu tema käe all ka endine Amsterdami Ajaxi, Barcelona ja Liverpooli kuulsus, Meistrite liiga võitja Jari Litmanen (54).

"Ma arvan, et tema kui mängija kohta ei pea midagi ütlemagi - see on reaalne maailmatase! Aga inimesena oli ta ka nii lahe ja pooldav, aitas mind paljude organisatoorsete asjadega ja treeningprotsessi vedamisega. Olen talle ülimalt tänulik," jagub Laasneril Soome legendi kohta ainult kiidusõnu.

Treeneritööst Laasner enam loobuda ei kavatse: "Töö käigus ja treenerikoolitusi läbides tunnen, et see on elus kindlasti minu kutsumus. Mul on treenerina suured ambitsioonid - kui kunagi mängimise lõpetan, siis tahan kindlasti sellele edasi keskenduda."

Millised on tema pikaajalised unistused treenerina? "Mulle väga meeldib just noortega töötamine. Usun, et olen selles väga hea. Ma ei oska kohe öelda, kuhu ma treenerina jõuda tahan ... Näiteks kunagi Eesti U17 või U21 koondise treeneritetiimi jõuda oleks kihvt."

Uuesti parima treeneri käe all

Hooaeg 2025 oli Kalevile pettumustvalmistav - esindusmeeskond jäi Premium liigas selgelt viimaseks ja langes Esiliigasse, kust duubelsats kukkus omakorda eelviimase kohaga Esiliiga B-sse.

Sel talvel Welcoga liitudes kommenteeris Laasner uue koduklubi sotsiaalmeedia vahendusel, et kõige tähtsam oli see, kuidas Tartu klubi kohtles teda inimesena. Kas see oli mingi vihje, et Kalevis ei koheldud teda inimesena hästi? "Ei, kindlasti ei ole mul mingeid etteheiteid Kalevile ega sealsetele inimestele," pareerib Laasner. Pikaaegsest koduklubist lahkumist selgitab ta nii: "Vaadates, kui kehvasti üleüldiselt eelmine aasta läks ja millist negatiivset mõju Kalevile tuli ka väljastpoolt, siis oli see aasta lihtsalt koormav. Kuna klubis toimusid ka muutused, siis oli minulgi 14 pika hooaja järel sobiv moment mujale vaadata."

Aastate jooksul olid Laasneri sõnul tema vastu huvi tundnud teisedki klubid, kelle nimesid ta avaldada ei soovi. Aga kosilasi oli olnud nii Esiliiga-siseselt kui ka Premium liigast.

"Olin alati olnud Kalevile lojaalne, polnud tahtnud sealt kunagi ära minna. Aga nüüd oli õige hetk. Peamine on see, et lahkuminek toimus sõbralikult, mingeid sildu ei põletatud," kinnitab ründav poolkaitsja.

Ka Welco huvi oli Laasner tundnud juba varasematelgi aastatel. Läinud detsembri alguses võttis klubi tegevjuht Edgar Leht temaga taas ühendust ning kokkuleppeni jõuti sujuvalt ja kiiresti.

"Welco projekt ja kogu melu nende ümber on jätnud nii kihvti mulje, et otsus oli lõpuks lihtne. Igapäevane elu- ja töökeskkond on siin hästi rahulik ja toetav. Samas on mängijatel selged ambitsioonid ja tahe meeskonna nimel panustada. Tiimis on väga kihvtid kutid. Kuna ma olen nende vastu nii palju mänginud ka, siis tundsin juba kõiki ja kohanemine on olnud väga lihtne. Tunnen, nagu oleksin siin olnud juba aastaid!" rõõmustab käesoleva artikli peategelane.

Lisaks mängijatele teadis Laasner varasemast ka sel talvel Welco uueks peatreeneriks saanud Alo Bärengrubi, kes oli teda varasemalt juhendanud Kalevi duubel- ja esindusmeeskonnas.

"Võin väga julgelt öelda, et Alo on olnud kindlasti minu karjääri kõige parem treener! Olen ülimalt õnnelik, et ka Alo siia tuli," märgib 26-aastane keskväljamees.

Tartus töötab Laasner nüüd paralleelselt mängimisega Welco Jalgpallikool Santose noortetreenerina - koos Eric Pärnaga juhendab ta sealset U17 võistkonda.

"Elukeskkond siin Tartus on väga minulik - hästi rahulik. Ei ole närvilisust ega kiirustamist. Vahemaad on hästi väikesed. Mulle meeldib palju jalgsi liikuda ja sisuliselt kõik kohad on siin maksimaalselt 30 minuti kaugusel. Ja kevadepoole võtan ratta välja. Paari nädalaga on Tartu mulle juba nii südamelähedaseks muutunud, et meeldib võib-olla isegi rohkem kui Tallinn," kiidab Laasner Eesti suuruselt teise elanikkonnaga linna.

Ta kinnitab, et Welco esindusmeeskonnal on selge ambitsioon mängida Esiliigas kõrgetele kohtadele ja võidelda Premium liiga otsepääsme nimel.

Millise tundega hakkab ta aga mängima omavahelisi kohtumisi Kalevi vastu? "Klišee oleks öelda, et mängija valmistub samamoodi igaks mänguks, sõltumata vastasest. Aga eks Kalev on mul südames alatiseks, see ei muutu. Nüüd olen ma Welcos ja annan endast absoluutselt kõik, et meie võidaksime. Mängu ajal annan endast alati maksimumi, pärast mängu võime vanade sõpradega natuke juttu rääkida," vastab Laasner.