Eesti koondise ja Helsingborgi poolkaitsja Vladislav Kreida andis enne Rootsi esiliiga algust kohalikule meediale intervjuu, kus rääkis eesmärgist, oma iidolist ja ajast Tallinna Floras.

"Kõige tähtsam on see, et meeskond tõuseks kõrgliigasse. Ma ei sea kunagi endale eraldi eesmärke, näiteks väravate või resultatiivsete söötude arvu. Tahan meeskonda aidata ja oma paremaid omadusi näidata. Tahan kuuluda algkoosseisu," sõnas Kreida väljaandele Fotbollskanalen. Helsingborg mängis hooaja avamängus 2:2 viiki Sundsvalliga.

21-aastane Kreida usub, et on meeskonda hästi sulandunud. "See on esimene kord, kui kuulun teise riigi meeskonda, aga tundsin ennast juba esimesel nädalal mugavalt. Meeskonnakaaslased ja treener võtsid mind hästi vastu. Ma sain kiiresti oma rollist aru. Ma olin viimased kaks aastat Eestis kaitsev poolkaitsja, see pole minu jaoks uus positsioon."

Kahel eelmisel aastal Tallinna Flora ridades Eesti meistriks kroonitud Kreida arvab, et talle tuleb Eestis saadud võiduharjumus Helsingborgis kasuks. "See võib mind siin aidata. Ma mängisin Eesti parimas meeskonnas ja mängisime igas mängus võidu peale. Koroonaviiruse tõttu mängisime eelmisel hooajal ainult 29 mängu ja võitsime 26."

Kreida tegi debüüdi rahvuskoondises 2019. aastal, kui Eesti kaotas võõrsil Saksamaale 0:8. Ta kohtus seal oma iidoliga. "Ma olen Müncheni Bayerni fänn ja mulle väga meeldib [Joshua] Kimmich. Ma läksin 82. minutil mängu ja sain pärast Kimmichi särgi. Minu arvates tal puuduvad nõrgad kohad. Ta on kaitses hea, söötmises hea, oskab lüüa ja suudab mängida kõikjal. Ma pean teda üheks paremaks poolkaitsjaks maailmas," kommenteeris Kreida.

Lõpetuseks rääkis Tallinna Legionist sirgunud Kreida, et sai eesti keele selgeks alles Floras. "Kui ma 16-aastaselt Florasse läksin, siis ma ei rääkinud eesti keelt. Muidugi oli meil koolis eesti keele tunnid, aga ma ei õppinud. See oli igav. Ma ei arvanud, et mul oleks sellest kasu. Floras mõistsin, et kui tahan suhelda ja koondisesse jõuda, siis pean õppima eesti keelt. Juba aasta hiljem sain intervjuusid anda ja meeskonnakaaslastega rääkida, aga kui Florasse läksin, siis teadsin umbes 15-20 sõna eesti keeles. Õnneks oli meeskonnas nii vene kui eesti keelt rääkivaid mängijaid."