Eesti jalgpallikoondis kohtub täna õhtul MM-valiksarjas võõrsil maailma edetabeli liidri Belgiaga. Kui Eesti edasipääsušansid kadusid oktoobris kodus Walesilt saadud 0:1 kaotusega ja on mängus ainult au, siis Belgiat motiveerib suur auhind. Kui täna Eestist jagu saadakse, tagatakse koht järgmise aasta MM-finaalturniiril.

Suvel ja sügisel poolehoidjatele mitmeid ilusaid hetki (Balti turniiri võit, 0:0 viik Walesiga, 2:0 võit Valgevene üle) pakkunud Eesti meeskond on seega silmitsi väljakutsega, mis käimasolevas MM-valiksarjas kohe kindlasti kõige keerulisem. Marjaks kulub ära igasugune abi. Ning miks mitte vaadata inspiratsiooni teiste spordialade kolleegide suunas? Hokimehed näiteks seda tegid ja õnnestunult.

"Anett Kontaveidi võidust ammutasime kõvasti motivatsiooni," sõnas Eesti jäähokikoondise väravavaht Villem-Henrik Koitmaa neljapäeva õhtul, kui koos kaaslastega oldi Läti alistamise näol saadud hakkama ajaloolise saavutusega. Puurivahi loodud seoses pole midagi üllatavat, sest mida väiksem riik, seda enam erinevate alade tipud teineteisele kaasa elavad.

See ei tähenda, et suurriikides seda ei näeks. Prantsusmaa jalgpallikoondislane Antoine Griezmann'i suvised sotsiaalmeediapostitused sellest, kuidas ta ennast unustavalt Tokyo suveolümpiamängudel võistelnud Prantsusmaa atleetidele kaasa elas, ületasid globaalse uudiskünnise ning näitasid tippsporti kaunist küljest.

Ilusaid hetki on Eesti sportlased viimase nädala jooksul pakkunud rohkesti. 14-aastase ujuja Eneli Jefimova hõbemedal lühiraja EM-il. Käsipallikoondise vägev ja võidukas lõpuspurt MM-valikmängus Gruusiaga, kui 20:24 kaotusseis 31:27 võiduks pöörati. Jäähokikoondise järjestikused võidud Läti ja Leedu üle. Ning muidugi läbinisti võrratu Anett Kontavõit Kontaveit.

Ei tea, kas Eesti jalgpallikoondise mängijatel oli reede õhtul mahti vaadata, kuidas Kontaveit WTA aastalõputurniiril Karolina Pliškova pihuks ja põrmuks tagus, aga loodetavasti oli. Kontaveidi viimaste nädalate imeline seeria on positiivse jonnakuse, järje- ja sihikindluse, tarkade valikute, eneseusu ning tohutu tahte triumf.

Belgia on peo valmis pannud ja kavatseb täna õhtul tähistada

Neid kõiki omadusi on vaja iga viimasel kui ühel Eesti koondise mängijal, kes täna õhtul King Baudouini staadioni murule astub. Enda hüvanguks tuleb ära kasutada iga viimanegi motivatsiooni- ja inspiratsioonikübe, mis kuskilt leida õnnestub, sest silmitsi seistakse ju maailma jalgpalli kõige keerulisema väljakutsega, kuna vastas on maailma edetabeli liider ja väljak võõras.

No hüva, tegelikult nii sirgjooneliselt need asjad ei käi. Võõrsil-mäng Brasiilia või Argentinaga oleks kindlasti raskem. Ning Euroopastki leiab vastaseid (näiteks Saksamaa ja Hispaania), kellega kohtumise eel võib juhtuda nii, et vastase võidule ei paku kihlveokontorid isegi mitte koefitsienti 1,01 (tänase Türgi – Gibraltar matši puhul säärast olukorda näeb).

Aga vaata, kust otsast tahad – Belgia on väga tugev vastane. Lisaks haistavad Punased Kuradid verd, sest kui nad täna Eestist jagu saavad, on teekond järgmise aasta MM-finaalturniirile valla. King Baudouini staadionile on oodata 36 000 pealtvaatajat, kellel pole mingit kavatsust minna õhtul koju ilma, et lemmikute MM-ile pääsemist pole nähtud ja tähistatud. Pidu on valmis pandud.

Belgia meeskond saab neil lasuvast ootuskoormast aru. Ning tšempionitel on kombeks ootustega toime tulla. Sellepärast nad tšempionid ongi. Lisaks on Belgial kindlasti kange tahtmine asendada oktoobris peetud Rahvuste liiga finaalturniiril saadud kahe kaotusega tekkinud pettumus hoopis rõõmsamate emotsioonidega. Parim palsam on jalgpallis teatavasti võit. Mida suurem, seda parem.

Belgia 8- või enamaväravaline võit tõenäolisem Eesti võidust?

Belgia peatreener Roberto Martinez kohaliku meedia andmetel Eestile mingit hinnaalandust teha ei kavatse, vaid saadab platsile nii tugeva rivistuse kui võimalik. Jah, septembris A. le Coq Arenal Eesti meeskonna ära lammutanud Romelu Lukakut seekord valikus pole, aga Thibault Courtois, Eden Hazard ja Kevin de Bruyne on kõik kenasti platsis ning tahtmist täis.

Nad saavad väga hästi aru, et järgmise aasta MM on nende põlvkonna ilmselt viimane suur võimalus end ajalukku kirjutada. 2014. aasta MM-il ja 2016. aasta EM-il jõuti veerandfinaali, 2018. aasta MM-il poolfinaali, aga tänavu EM-il jäi taas laeks veerandfinaal. Need pole halvad tulemused, aga Belgia ambitsioonid on kõrgemad. Talendisülem on piisav, et jõuda finaali ja mängida esikohale.

Et see järgmine aasta Kataris võimalik oleks, tuleb sinna kõigepealt jõuda (see on võimalik ära teha täna), aga väga tähtis on ka maksimaalse harmoonia saavutamine. Isegi kui tuumik on aastate jooksul kokku mänginud, on alati võimalik sooritust parandada. Iga üheskoos väljakul õnnestunult mängitud minut on Belgia meeskonna jaoks väärtuslik, sest suurendab nende šansse MM-il, kuhu nad jõuavad suure tõenäosusega ka siis, kui nad Eesti vastu täna komistama peaks.

On see siis üldse võimalik? Kihlveokontorid Belgiale võidukoefitsienti igatahes pakuvad. Tõsi, see on kõigest 1,04 kandis ehk tohutult madal. Kui lugeja koefitsiendimaailmaga väga täpselt kursis pole, siis piltlikustamiseks olgu öeldud, et kihlveokontorid peavad Belgia kaheksa- või enamaväravalist võitu märgatavalt tõenäolisemaks kui Eesti võitu…

Eesti koosseisu peamine mõttekoht puudutab ääremängijaid

Mida Eesti meeskond selles olukorras siis tegema peaks? FC Flora kasuks tänavu eurosarjades 11 väravat löönud 2020. aasta Eesti parim jalgpallur, ründaja Rauno Sappinen sõnastas selle tabavalt: "Iga päev ei ole võimalik panna end proovile maailma ühe parema meeskonna vastu. See on meie jaoks väga hea võimalus, peame sellest kümne küünega kinni haarama."

Peatreener Thomas Häberli sekundeeris, kui rõhutas: "Kui mängija pole motiveeritud siin mängima, siis on midagi valesti. Jalgpalli tuleb nautida. Eriti siis, kui saad võõrsil Belgiaga mängida. /…/ Vajame perfektset esitust. Kõik jalgpallis tähtsad asjad peavad meil homme väljakul õnnestume."

Belgia kehastatavat väljakutset, harukordset võimalust, iseenda individuaalseid ja kollektiivseid jalgpallioskusi nautides ongi kõige suurem šanss lahkuda täna õhtul platsilt sirge selja ja rahuliku meelega. Nautida tuleb jalgpallimängu kõiki aspekte. Ka koledaid ja tülpimust tekitavaid. Ainult nii on võimalik kokku panna väärikas esitus. Ja säilitada väike variant teenida näiteks viigipunkt.

Häberli peamised koosseisuvalikud puudutavad ääremängijaid, ülejäänud pusletükid sobituvad paika üpriski loogiliselt ja iseenesest (väravas Matvei Igonen, keskkaitses Karol Mets, Joonas Tamm ja Maksim Paskotši, poolkaitses Markus Poom, Vladislav Kreida ja Konstantin Vassiljev, edurivis Henri Anier ja Rauno Sappinen).

Kas Häberli teeb äärtele kaks kaitsvat valikut või läheb platsile enda lemmikuima variandi ehk balansist väljas äärtega? Pigem tagumine variant, sest arvestades Vlasi Sinjavski ja Henrik Ojamaa head vormi oleks ebaloogiline nad mõlemad pingile jätta. Paremkaitses on variantideks Sander Puri, Taijo Teniste ja Michael Lilander. Häberli armastab kogemust, seega ilmselt alustab Puri või Teniste.

Eesti peatreener Thomas Häberli: "Tegelikult pole mõtet Belgia nõrkustest rääkida, sest nad on nii tugevad. Peame keskenduma oma esitusele ja platsil endast kõik andma. Eks siis lõpuks ole näha, mis kahte meeskonda lahutab. /.../ Tahame esineda paremini kui kodus ja kasvatada usaldust oma võimete suhtes. Samas tuleb möönda, et jalgpallis juhtub vahel nii, et tulemus ei vastas esitusele."

Eesti ründaja Rauno Sappinen: "Viis treeningpäeva on väga harukordsed. Oli väga hea nädal, saime töötada kõige kallal, millega oli vaja töötada. Meeskond sai koos olla ja laager Hollandis läks väga hästi. Tavalised jalgpallilised asjad – vaatasime üle kaitsemängu, ründemängu, üleminekud, standardid. Põhimõtteliselt jõudsime tegeleda kõigega."

Belgia peatreener Roberto Martinez: "Eesti on uue peatreeneri käe all väga selge käekirja leidnud – olete organiseeritud ja kaitses kindlad. Meil tuleb olla valmis kiireteks vasturünnakuteks. Sappinen ja Anier on ohtlikud, Vassiljev on alati võimeline hea sööduga rünnakut algatama. Mulle meeldib väga teie lähenemine. Vahet pole, kas kodus või võõrsil, Eesti on ikka ohtlik – lõite ju meile Tallinnas kaks väravat. Panete meid kindlasti proovile, sest oskate kaitsta ja oskate ka rünnakule tõusta."

Belgia poolkaitsja Kevin de Bruyne: "Olime Venemaal peetud MM-il kolmandad, aga alati saab paremini. Peame tegema hea mängu ja võitma. Kui õnnestuks edasipääs kodus kindlustada, oleks see muidugi kirss tordil."

* * *

Eesti senised kohtumised Belgiaga:

* * *

13. novembril kell 21.45 King Baudouini staadionil

Belgia - Eesti
Peakohtunik: Halil Umut Meler
Abikohtunikud: Mustafa Emre Eyisoy, Ibrahim Caglar Uyarcan
Neljas kohtunik: Ümit Öztürk
VAR: Mete Kalkavan
AVAR: Abdulkadir Bitigen (kõik Türgi)

Meeskondade eeldatavad algkoosseisud:

Statistika:

(k) - kodus; (v) - võõrsil; (n) - neutraalsel pinnal; võ - võidud; vi - viigid; ka - kaotused; vv - väravate vahe; * - sõprusmäng, ** - Rahvuste liiga finaalturniir

Coolbeti koefitsiendid:

Eesti võit - 56,00
Viik - 17,00
Belgia võit - 1,04

Tabeliseis:

* * *

Eesti koondise koosseis:

Eesti koondise koosseis:

Väravavahid

Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Paide Linnameeskond 46/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 8/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0

Kaitsjad

Sander Puri (07.05.1988) – Tallinna JK Legion 87/4
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 87/0
Karol Mets (16.05.1993) – Sofia CSKA (BUL) 73/0
Artur Pikk (05.03.1993) – FK RFS (LVA) 47/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Vorskla Poltava (UKR) 44/3
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 16/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 13/0
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 9/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 7/0
Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 2/0

Poolkaitsjad ja ründajad

Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 135/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 91/14
Henri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 75/17
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 48/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 41/8
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Helsingborgs IF (SWE) 16/0
Erik Sorga (08.07.1999) – VVV-Venlo (NED) 13/3
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 13/1
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – MFK Karvina (CZE) 13/0
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 10/0
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 7/0
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 4/0

Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Siret Kalbus
Mänedžer: Miko Pupart