Venemaa spordiportaal Sports.ru meenutas, kuidas Moskva CSKA sundis 1980ndate lõpul nendega liituma legendaarse poolkaitsja Valeri Karpini.

Juba Tallinna Spordis hiilgava talendina silma paistnud Karpinit ootas 1988. aastal ees ajateenistus ning jalgpallurikarjääri jätkas ta toona Tallinna Spordis.

Karpini ema, kes kartis poja saatmist Afghanistani sõtta, meenutas hiljem: "Küsisin treenerilt, kas mu Valeri ei treeni hästi. Ta vastas: "Ta treenib hästi. Aga kui ta järsku hakkab kehvasti treenima, siis me saadame ta Afghanistani.". Nad karistasid armees mu poega vaid korra, kui ta saadeti mingi valesti käitumise tõttu ühel päeval sütt ahju viskama."

1988. aastal sõitis Karpin koos Balti regiooni ühismeeskonnaga armeejõudude meistrivõistlustele. Pärast seal heade esituste tegemist tuli tema juurde Moskva CSKA juhtfiguur, kolonel Marjan Plahetko. 

"Ma seisin silmitsi valikuga: kas ma lähen CSKA-sse või mind saadetakse Siberisse, et valvata kõige ekstreemsemaid vange," meenutas Karpin 1999. aastal Sport-Expressile. Karpin üritas edutult neile selgitada, et ta ei taha oma ema juurest lahkuda ning üks sõjaväeülem vaigistas Karpini põhjendused lihtsa vastufraasiga: "Noormees, sa ütlesid midagi valesti."

Karpinit Moskva Lokomotivi suurkuju Juri Sjominiga võrrelnud Plahetko ise pakkus juhtunust välja oluliselt pehmema versooni. "Ma tõin ta otse armeest Moskvasse. Oli tõsi, et pidin temaga rääkima, kuna Karpin ei tahtnud CSKA-sse tulla. Valeri ütles mulle, et ta ema jääb üksinda Narva ning ta ei saa lahkuda. Ütlesin Karpinile: "Sul kas on jalgpalluri elu CSKA-s või mitte. Kui tuled Moskvasse, pääsed sa tippjalgpalli. Tuleviku tarbeks on parem tulla ja kui sa avaldad vastupanu, siis algavad probleemid.""

Karpini jaoks, kellele ei võimaldatud isegi kodustega näost näkku hüvasti jätmist, oli periood Moskvas keeruline nii väljakul kui ka väljaspool seda. Esindusmeeskonna eest käis ta platsil vaid kolmes liigamängus, enne kui ta duubelmeeskonda kupatati. Karpinit Tallinna Spordis juhendanud ning hiljem Tallinna Levadia asepresidendi ametit pidanud Valeri Ovtšinnikovi sõnul saadeti ta duubelmeeskonda, kuna Karpin keeldus sõlmimast pikaajalist lepingut.

Kolonel Plahetko sõnul jooksis aga Karpin lihtsalt klubi treeningbaasist minema, et kohalike tüdrukutega aega veeta. Seda versiooni on aga teised toonased asjaosalised ja treenerid pidanud pehmelt öeldes kahtlaseks, sest Karpini suhtumisele ja distsipliinile kellegil etteheiteid ei olnud.

Pärast lühikest perioodi Voroneži Fakelis tegi ta lõpliku läbimurde Moskva Spartakis, millele järgnes enam kui kümnendi pikkune aeg Hispaanias, kus ta esindas Real Sociedadi, Valenciat ja Celta Vigot. CSKA vihaseima rivaali Spartaki juures töötas 2003. aastal Eesti kodakondsuse saanud Karpin hiljem ka tegevdirektori ja peatreenerina.

Praegu Rostovit juhendavalt 51-aastaselt Karpinilt küsiti 2019. aastal, millist klubi ei suudaks ta kunagi juhendada. 72-kordse Venemaa koondislase vastuseks oli loomulikult CSKA.