Ma olen Põhja-Makedoonia võrku kukkunud Rauno Sappineni Hõbepalli vaadanud oma 30 korda. See on lihtsalt maailmaklass. Ootamatu nagu hea kunstiteos ikka. Ootamatu, sest esmapilgul pole õrna aimugi, et see pall võiks maestrolikult võrgus maanduda. Ootamatu, sest su vaim pole valmis, et Eesti koondis võiks kehval perioodil sellise soolopahvaka serveerida. Ja see kõik juhtus Todor Proeski rahvusareenil! Staadionil, mis ootamatult kannab muusiku mälestust.

Kust saavad staadionid oma nimed? Kui asukohad ja sponsorid unustada, siis on põhilisteks nimelaenajateks ikka suursugused riigimehed või ajalootegelased ning legendaarsed jalgpallurid või vutifunktsionäärid. Aga on ka erandeid.

Saksamaa autobahn'ide rägastikust võib leida nii Carl Benzi kui ka Gottlieb Daimleri staadioni. Meistrite liigaski mänginud Austria sats Grazi Sturm näitas mõnda aega vutimuskleid Arnold Schwarzeneggeri staadionil. Jah, võib ju öelda, et samuti sportlane, kuid siinse rahva ajju pugenud ikkagi näitlejana. Kus on Eestis Martin Padari staadion? PS! Kardan, et ma ei suuda vastu puigelda ning pakun artikli jooksul veel kõvasti variante, äkki isegi mõne ilma naljata.

Kui väiksemad staadionid võivad natukenegi loomingulisust lubada, siis rahvusstaadionite puhul kerkivad esile needsamused variandid, mis avalõigus mainitud. Silma torkab Tšiili, kus vutipühamu meenutab spordiajakirjanik Julio Martinez Pradanost. Priit Pulleritsu staadion Tartus? Antsla Vahur Kersna areen, anybody? Tõsiselt rääkides ja suunda Antslast 31 kilomeetrit põhja võttes: Otepää suusastaadion võiks küll Lembitu Kuuse nime kanda.

Eks see olegi tõsine teema. Kui staadion inimese järgi nimetada, siis võiks (ja peaks) see olema isik, kes kogu rahva ühe mütsi alla koondaks. Keegi, kes absoluutselt igasse mängijasse usku süstiks. Kardetavasti leiaks sotsiaaldemokraadist left wingeri tsenderdused Mart Helme Arenal meeskonnakaaslaste asemel üles tribüünil küüslauguleibasid näksiva pealtvaataja.

Põhja-Makedoonia Elvist ehk Toše Proeskit (just selline oli Todori esinejanimi) võib küll ühendajaks kutsuda. Elvise võrdlus sobib muidugi pigem kaliibrilt, muusikaliselt seistakse siiski lava eri otstes. Kujutate ette, kuidas kõlab südantlõhestav ja ballaadilik balkani folgimõjutustega koguperepop? Jah? See ei meenuta üldsegi Elvist, küll aga Proeskit.

Esiti tundub jabur, et rahvusstaadion on nimetatud muusiku järgi. Kas tõesti kedagi teist ei olnud võtta? Mõni iseseisvuse eest võitleja? Igihaljas jalgpallur Goran Pandevgi sobiks! Arubal või Haljalas ju ei ole Dave Bentoni ja Tanel Padari ja 2XL-i vutiväljakut! Samuti ei ole kuskil Eestis Koit Toome jalgpalliplatsi või Alo Mattiiseni staadionit.

Süvenedes selgub, et Proeski oli ja on põhja-makedoonlastele midagi rohkemat kui pelk eurovisioonilaulik (jah, selle artikli pealkiri on tugevalt lihtsustatud!).

Kui Proeski viimati nüüdseks tema nime kandval staadionil esines, oli aasta 2007 ning oma iidolit nautis ligi 50 000 rõõmurikast silmapaari. Heategevusliku kontserdiga (neid meeldis talle tihti korraldada) koguti priskem ports raha kohalike koolide renoveerimiseks, sageli toetas ta ka puuetega ning vanemateta lapsi.

Nädal ja mõni päev hiljem, 16. oktoobri varahommikul, hukkus muusik Horvaatias autoõnnetuses. Põhja-Makedoonias kuulutati välja lein ning korraldati riiklikud matused. Paljude hinnangul leinati Balkanil enne Proeskit kedagi nii võimsalt 1980. aastal, kui lahkus Jugoslaavia kommunistlik boss Tito.

Hiljuti Andrus Kiviräha "Mees, kes teadis ussisõnu" makedoonia keelde tõlkinud Põhja-Makedoonia kirjanik Julijana Velitškovska sõnul on Proeski kodumaal põhimõtteliselt pühaku staatuses.

"Tema pärand on hiiglaslik, ta on Makedoonia ajaloo suurim popstaar, mitmed ta lood on endises Jugoslaavias siiani ülipopulaarsed," räägib ta Soccernet.ee-le. "Oluline on ta seepärast, et ta oli suur heategija. Ta kasvas üles väikses linnas normaalses keskklassi perekonnas ning isegi suurimas kuulsusepaistes jäi tagasihoidlikuks ja käitus nagu tavainimene."

Õilsameelsest oreoolist hoolimata kannab staadion tema mälestust olude sunnil. Aastatel 2009-2019 müttasid makedoonlased Aleksander Suure isa Philip II ehk Philippos II staadionil, kuid Makedoonia ja Kreeka lõputuna tundunud vaidlus lõppes 2018. aastal sellega, et riigist sai Põhja-Makedoonia ning kreeklaste soovil määrati ka rahvusstaadionile uus nimi. Liisk langes Proeskile, kuna valitsuse sõnul jättis ta sealsesse ajalukku kustumatu jälje.

Üldiselt on makedoonlased nimetusega rahul. Pahurad on vaid Skopje Vardari fännid, kel ajas harja punaseks juba Philip II Arena. Nemad sooviksid, et nende lemmikud mängiksid Skopje linnastaadionil! Just selline oli väljaku nimi, kui kohalik suurklubi noppis kuulsusrikkaid võite.

Aga las nad mossitavad. Mina mõtlen, et kas pole metsik, et Rauno Sappineni parem jalg tõi Eesti jalgpallilukku Põhja-Makedoonia pühakmuusiku? Kas pole metsik, et suvel osaleb Euroopa meistrivõistlustel riik, kelle rahvusstaadion on saanud nime Eurovisioonil 14. koha saanud laulja järgi?