Koondisepaus annab sobiva võimaluse, et heita pilk peale, mis on toimunud nende seas, kes sammuvad Euroopa kõige tipmisemate liigade tuules. Kõrge lennuga uus tulija? Hätta sattunud vanameistrid? Ootamatud skoorimasinad? Õnneks leidub Eredivisies, Primeira Ligas ja Süper Ligis kandidaate kõikidesse nimetatud kategooriatesse!

Soccernet.ee välismaa jalgpalli rubriik "Mujal maailmas" annab ülevaate sellest, kuidas on uus hooaeg käima läinud Hollandi, Portugali ja Türgi kõrgliigades. 

Ajaxi võidumarss? Mitte päris. Eelmisel hooajal 16-punktilise eduga meistriks tulnud ja tänavugi Meistrite liigas särav Amsterdami klubi juhib küll Hollandi kõrgliiga tabelit, aga esinelik ehk peale nende veel PSV, Feyenoord ja Utrecht mahuvad vaid nelja punkti sisse. Seejuures on Rotterdami klubil üks mäng konkurentidest vähem peetud.

Tiitlikaitsja tugevust näitavad hoolimata kahes viimases voorus tehtud viikidest siiski päris mitu asjaolu. Esiteks on nende kaitseliin ülivõimsalt liiga parim – endale on lastud 12 mänguga lüüa vaid kaks väravat! Teiseks on ise vastaste võrku pommitatud juba 37 palli ehk liigutakse taas enam kui saja värava kursil. Kolmandaks pandi lähim jälitaja PSV hiljuti paika koguni 5:0 paremusega.

Vaid väikesed libastumised nagu äsjased järjestikused 0:0 viigid tabeli teise poolde kuuluvate Almelo Heraclese ja Go Ahead Eaglesiga pole lubanud Ajaxil veel tabelitipus järgnevate klubidega vahet sisse teha. Samas ollakse heal päeval jätkuvalt võimelised ka sellisteks tulemusteks nagu muidu tubli tabelikeskmiku Cambuuri 9:0 tümitamine.

Kui esiviisikus mullusega võrreldes üllatajaid pole, siis suuri pudenejaid leidub küll. Juba talvel sai selgeks, et Arne Slot siirdub kahe hooaja vahel AZ Alkmaari tüüri juurest Feyenoordi juhendajaks. AZ andis Slotile seepeale hundipassi ja lõpetas hooaja küll pronksikohal, ent tänavune start läks täiesti aia taha. Viiest esimesest mängust kaotati neli, ent seejärel võeti ajutisest peatreenerist püsivaks saanud Pascal Jenseni käe all järgmisest viiest mängust neli võitu ja roniti tagasi tabeli keskpaika.

Kuidagi ei saa mängu käima aga kevadel veel eurokohtade pärast võidelnud teine Rotterdami klubi Sparta. 12 mängust on võidetud ainult kaks ja see ei anna enamat tagantpoolt kolmandast kohast. Hiljuti kaotati Rotterdami derbis üleminutite väravast väga valusal kombel Feyenoordile, ehkki seejärel suudeti üllata tabeli keskel olevat Willem II. Äkki peaks peatreener Henk Fraser küsima näpunäiteid Louis van Gaalilt, kes võttis suvel Hollandi koondise tüüri juurde naastes ta enda kõrvale abitreeneriks?

• Ehkki Ajax on löönud kõige rohkem väravaid, leiab väravaküttide tabeli esikümnest vaid kaks nende mängijat. Seitse korda skoorinud Sebastien Hallerile sekundeerib tipus Feyenoordi poolkaitsja Guus Til, kuid erinevalt Eredivisies võrgud puruks löönud ja suvel Glasgow Celticusse kolinud Giorgos Giakoumakise mullusest vägitükist pole keegi veel teistel eest läinud. Küll on väravasöötude edetabelis liidriohjad haaranud Ajaxi mängumootor Dušan Tadic, kes on juba aidanud eeltöö teha üheksale väravale.
• Omamoodi rekordit näib jahtivat Vitesse keskväljamees Matuš Bero. Slovakk on platsil käinud üheksas liigamängus ja korjanud juba seitse kollast kaarti, millest kaks andsid Feyenoordi vastu kokku punase. Aga neljandat hooaega Eredivisies mängiva Bero agressiivsus toimib, sest Vitesse on tabelis viies ning näiteks mängus, kust slovakk pääses üsna erandlikult "puhaste paberitega", jäädi Ajaxile 0:5 alla ...
• Kolmest uustulnukast on numbriliselt parima stardi teinud kõige viimasena ehk üleminekumängude kaudu kõrgliigasse murdnud Nijmegeni NEC. Aga Go Ahead Eagles jääb neist maha vaid ühe punktiga ning tabeli ülitihedas keskosas hoitakse vastavalt seitsmendat ja kümnendat kohta. Esiliiga võitja Cambuur ei saa samuti millegi üle nuriseda, sest Ajaxilt saadud 0:9 saun on neile hooaja ainus suur altminek ja tabelis pressiti end viimase vooruga Eaglesist möödagi, kaheksandale kohale.

Tabeliseis:

Läänerindel muutuseta! Et Portugali liigat valitseb taas eelmise hooaja esikolmik, kolmel viimasel hooajal tiitlid vennalikult omavahel ära jaganud trio Sporting-Porto-Benfica, ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Vaid järjekord on hetkel võrreldes maikuuga pisut teine, aga seegi muutus on vaid kosmeetiline, kuna Portol ja Sportingul on punkte võrdselt ning Benfical ainult üks vähem.

Meistrite liiga surmagrupis võitlemise kõrvalt koduliigas liidrikohta hoidev Porto on seni punkte loovutanud vaid kaks korda, lastes hooaja algul end üllatada Maritimol ning tehes seejärel viigi ka Sportinguga. Luis Diaze ja Mehdi Taremi väravate toel ollakse ka liiga suurimad skooritegijad.

Sportingul on see-eest vastu panna liiga parim kaitseliin, sest üheteistkümne mänguga on enda võrku lubatud vaid neli palli. Tiitlikaitsja üheksast võidust koguni kuus on olnud üheväravalised, lisaks eelmainitud viigile Portoga on korra vääratatud tabeli tagaotsas oleva Famalicao vastu.

Vahepeal neljal järjestikusel aastal meistriks kroonitud, ent järgmisest neljast viimasest tiitlist kolm konkurentidele loovutanud Benfica murdis samuti Meistrite liiga alagrupiturniirile, nii et selleski plaanis on kolm kanget võrdsed. Koduliigas liiguti pikalt vääramatuna ja hoiti täiseduga liidrikohta, ent neljast viimasest mängust on võetud vaid seitse punkti – esmalt saadi kodus lüüa Portimonenselt, seejärel lepiti viigiga Estorili vastu.

Suure kolmiku järel hoidis pikalt sarnaselt mullusele neljandat kohta Braga, kes langes kevadel tiitlikonkurentsist alles hooaja lõpusirgel. Tosinast viimasest liigamängust toona vaid kolm võitnud, kuid end vähemalt koduse karika võitmisega lohutanud Braga suutis siiski liigas lõpetada lihtsurelikest parimana, ent seda sihti on hakanud aina enam segama üks suurüllataja.

🎨 Existem murais bonitos 👍, depois existe o novo mural do 🏟️ António Coimbra da Mota 👏. Impossível não estar apaixonado 😍 por esta parede mágica 🪄✨…#AlinhadeAmarelo, sempre #JuntosPeloMágico Estoril Praia 💛💙#EstorilPraia #AquiNaoEsMaisUm pic.twitter.com/U7UOxh7juj — Estoril Praia SAD (@estorilpraiasad) November 4, 2021

Ootamatuks konkurendiks on Bragale kerkinud Estoril, kes mängis alles mullu esiliigas. Lissabonist mõnekümne kilomeetri kaugusel riigi ühes rikkamas piirkonnas asuv klubi on suutnud ligi tõmmata ameeriklasest omanikud, kellel muuhulgas osalus kodumaistes profispordisarjades ning samuti näiteks McLareni vormel-1 võistkonnas.

Tegu on omamoodi sümboolse faktiga, sest aastaid hoopis linna lähedal asuva ringraja järgi tuntud Estorili üritatakse nüüd jalgpallikaardile tõsta noore meeskonna – vaid mõni selle hooaja põhimees on üle 25 aasat vana – ja pikalt Kataris tulevasi mängijapõlvkondi koolitanud peatreeneri Bruno Pinheira vedamisel. Hooaega alustati lausa suurepäraselt, seejärel lipsasid sisse ka järjestikused viigid ja napp kaotus Sportingule, ent Benficalt võetud viigipunkt lubab aimata, et viimase vooruga Bragastki mööda neljandale tabelireale trüginud Estoril ei ole oma viimast sõna veel öelnud.

Üllatajate kilda võib kahtlemata lugeda ka Portimonense, kes võitles veel kevadel hambad ristis püsimajäämise eest ja tagas selle lõpuks napi ühepunktilise paremusega. Nüüd ollakse tabelis kuuendad, aga vahed on väikesed ning viimasel real olevat Santa Claratki lahutab Portimonensest tegelikult vaid kaheksa punkti.

• Väravalööjate tabelis võitlevad esikoha pärast eeskätt Porto ründajad Luis Diaz ja Mehdi Taremi. Kui eelmisel hooajal 16 väravat löönud ning sellega vaid Pedro Goncalvesele ja Haris Seferovicile alla jäänud iraanlase Taremi nime kõrgelt kohalt leidmine on ootuspärane, siis 24-aastane kolumblane Diaz näib alles tänavu olevat lõplikult Primeira Ligaga kohanenud. Mõlemal eelmisel hooajal Porto särgis vaid kuus tabamust kirja saanud Diaz on tänavu palli võrku kõmmutanud üheksal korral ja äratanud juba huvi jalgpallimaailma uusima uusrikka Newcastle Unitedi omanikes. Saudid on väidetavalt nõus talvel Diaze eest lauale käima väljaostuklauslis küsitava summa ehk 80 miljonit eurot.
• Eelmise hooaja ühe suurema eduloo kirjutas mandri-Portugalist enam kui tuhande kilomeetri kaugusel Assooridel asuv Santa Clara meeskond, lõpetades kõrgliiga kuuenda kohaga ja tagades klubi ajaloos teistkordselt pääsu eurosarja. Seal oldi seejuures väga lähedal, et ka Eesti meistrile FC Florale tänavu pikk lennureis tekitada, ent Konverentsiliiga otsustavates mängudes jäädi siiski Belgradi Partizanile napilt alla ja alagruppi ei jõudnud. Lõivu makstakse paraku koduliigas, sest kümne vooru järel ollakse sootuks viimased ja Belenensese kõrval on just Santa Clara ühena kahest meeskonnast juba ka peatreenerit vahetanud, kui Saudi Araabiasse kolinud Daniel Ramose asemele edutati varem muuhulgas Portos, Bragas, Donetski Šahtaris ja Romas abitreeneri tööd teinud Nuno Campos. Samas on sarnaselt Santa Clarale veel koguni neljal meeskonnal tabelis üksainus võit, nii et Assooride uhkuse jaoks ei ole miski kindlasti kadunud.
• Omamoodi tuhkatriinulugu etendab Arouca, kes tõusis eelmiseks hooajaks esiliigasse ja sealt nüüd tänu üleminekumängude võitmisele kohe ka kõrgseltskonda. Porto äärelinnas asuv ja aastaid linna kuulsaima klubi farmmeeskonna rolli täitnud klubi, keda jõudis 2000ndate aastate alguses mõne kuu jooksul juhendada kohalik telesaatejuht (!) Jorge Gabriel, on alles viimastel aastatel oma identiteedi leidnud ja püramiidis kerkima hakanud. Meeskonna peatreener Armando Evangelista võis kevadel tunda lausa topeltrõõmu, sest 36-aastase vahe järel tõusis lisaks Aroucale taas kõrgliigasse ka tema esimene tööandja Vizela. Meistriliiga tase on seni nii Arouca kui ka Vizela jaoks osutunud üsna keeruliseks, kuid mitte kontimurdvaks – näiteks Vizelal on kirjas küll vaid üks võit, aga ka juba seitse viiki, mis lubavad neil praegu pinnal püsida.

Tabeliseis:

Besiktas? Kuues. Galatasaray? Neljas. Fenerbahce? Seitsmes. Kui Portugalis on kõik etteaimatav, siis Türgi liiga "teeb Türgit" ehk rõõmustab ootamatusega.

Aga kes siis tabelit juhib, kui kogu eelmise hooaja esikolmik on eelnimetatud kohtadel ja jääb liidrist maha juba kümnekonna punktiga? Loomulikult naerev neljas ehk Trabzonspor. Kevadel tippudest ise kümnekonna punkti kaugusele jäänud kuuekordne Türgi meister, kelle viimane tiitel pärineb siiski juba 1984. aastast, tõi suvel enda ridadesse paar kuulsat nime eesotsas Marek Hamšiku, Gervinho ja Bruno Peresega ning püsib 12 vooru järel endiselt ja ainsana löömatuna.

Tiitlikaitsja Besiktas sai soodsat "tühjendusmüüki" teinud Barcelonast endale Miralem Pjanici, Hiinast toodi tagasi Euroopa jalgpalli kunagine Donetski Šahtari täht Alex Teixeira ja Chelsealt laenati igavene rännumees Michy Batshuayi, kuid mootorile pole see lisakäiku andnud. Neljast viimasest mängust on kaotatud kolm, sealhulgas viimati 1:2 tabelijuhile Trabzonsporile, ning klubi legendist peatreener Sergen Yalcin jõudis juba korralda kriisikoosoleku, kus kõik meeskonnaliikmed said sõna sekka öelda. Kas see Besiktast päästab, näitavad mõistagi järgmised mängud, aga samas on Türgi klubijuhtide süütenöör olnud alati nii lühike, et ka Yalcin ise ei pruugi kevadisest tiitlist hoolimata varsti enam puutumatu olla.

Türklaste ebajumala Fatih Terimi tüüritav Galatasaray lõpetas sügisel lepingu küll väravaid löönud, ent ka pidevalt arstide hoole all viibinud Radamel Falcaoga, keda peaks sel hooajal asendama teist aastat klubis mängiv noor egiptlane Mostafa Mohamed. Nagu ka Terim pärast äsjast 1:1 viiki Fatih Karamgürükiga märkis, on Cimbombom seni olnud pisut hädas kahel rindel võitlemisega – suure osa oma punktidest on nad kaotanud mängudes, mis leiavad aset pärast kohtumisi Euroopa liigas.

Suvel Emre Belözoglu asemel peatreeneriks portugallase Vitor Pereira palganud Fenerbahce hoidis kaheksanda vooru järel korraks isegi liidrikohta, ent neljast viimasest mängust on võetud vaid üks punkt. Enim heidetakse Pereirale aga ette kummalisi koosseisuvalikuid. Näiteks suvel Bursasporist toodud Türgi jalgpalli üks suuremaid tulevikutalente Burak Kapacak, kes ütles Fenerbahcega liitumise nimel viimasel hetkel ära lepingust Prantsusmaa kõrgliigaklubi Bordeaux’ga, ei ole portugallase käe all sel hooajal veel minutikski kõrgliigas väljakule pääsenud.

Lisaks Trabzonsporile mahuvad praegu esikolmikusse veel Hatayspor ja Konyaspor, kuid mõlemad jäävad liidrist maha juba seitsme punktiga. Türgi liiga üldist tasavägisust ja ettearvamatust iseloomustab seegi, et eelmisel hooajal esmakordselt kõrgliigas mänginud ja seda arvestades suurepärasel kuuendal kohal lõpetanud Hatayspor on seni jagu saanud küll Besiktasest, ent kaotanud nii Galatasarayle kui ka Fenerbahcele. Mullune keskmik Konyaspor on seevastu Fenerbahcet võitnud, kuid Galatasarayle alla jäänud.

Suurim langeja on seni olnud Sivasspor, kes sai kevadel viienda koha ja pääses tänu Besiktase karikaedule eurosarjagi. Konverentsiliiga alagrupiturniirist jäi siiski samm puudu, aga ka koduliigas pole seni edu saavutatud – tosinast mängust vaid kaks võitnud meeskond paikneb väljalangemistsoonist vaid kolme punkti kaugusel.

View this post on Instagram

A post shared by Mario Balotelli Barwuah 🇮🇹🇬🇭⚽️ (@mb459)

• Süper Ligi väravaküttide edetabeli tipust leiab kolmikjuhtimise, sest seitse väravat on kirjas nii kreeklasel Anastasios Bakasetasel (Trabzonspor) kui ka itaallastel Andrea Bertolaccil (Fatih Karagümrük) ja Stefano Okakal (Basaksehir). Viie väravaga jagab igati viisakat kuuendat kohta oma eksirännakutel nüüdseks Türki jõudnud Mario Balotelli, kelle jaoks liigatabelis 10. kohta hoidev Adana Demirspor on viimase nelja hooaja jooksul juba viies klubi, mille särki kanda. Tasapisi kustuva Itaalia staari jõudmine Demirspori ridadesse pole iseenesest üllatav, kuna meeskonda juhendab sel hooajal Vincenzo Montella, kelle CV-s on varasem treeneritöö nii Milanis, Sevillas kui ka Fiorentinas.
• Demirspor on ühtlasi üks kolmest selle hooaja uustulnukast ning kõrgliigas kenasti kanda kinnitanud. Nii Demirspor kui ka Giresunspor ja Altay olid tippseltskonnast kaua eemal – vastavalt 26, 44 ja 18 aastat. Neist kolmest on seni suurimas hädas keskmine, sest Musta mere äärses Giresuni linnas asuv klubi on praegu liigatabelis tagantpoolt neljas, olles võitnud vaid kaks kohtumist. Tasapisi on hakatud siiski jalgu alla saama, sest kui esimesest seitsmest mängust tuli punkte vaid kaks, siis järgmisest viiest on lisandunud juba kaheksa.
• Türgi treeneritrall on alati võimas ja ka sel hooajal on juhendajat vahetanud juba 9 klubi 20st, neist Kasimpasa koguni kahel korral. Seejuures usaldatakse meeleldi eksmängijaid ja seda sõltumata "pisiasjast", kas neil on ka olemas kõrgliigaklubi juhendamiseks vajalik treenerilitsents või -kogemused. Kevadel ajutiselt Fenerbahcet tüürinud Emre Belözoglu palgati Aykut Kocamani taandumise järel oktoobris juba üle-eelmise hooaja üllatusmeistri Basaksehiri peatreeneriks. Hoopis põneva käigu kasuks otsustas aga eestlastelegi meelepärase kuurortlinna klubi Antalyaspor, kes otsustas kuu aja eest, et vallandatud Ersun Yanali sobib kõige paremini asendama Nuri Sahin. Alles 33-aastane ehk täies mängumehe eas Sahin, kes sai klubijuhtidelt loa jätkata soovi korral mängiva treenerina, teatas siiski uudise avalikustamise järel, et riputab saapad varna. Mõistagi pole karjääri jooksul Dortmundi Borussia, Real Madridi ja Liverpooli särki kandnud Sahinil veel vajalikke treeneripabereid, mistõttu ametlikult on Alanyaspori juhendajana protokollides kirjas hoopis kogenud hollandlasest abitreener Alfons Groenendijk.

👌🏻 Futbol Sorumlumuz @nurisahin#FraportTAVAntalyaspor pic.twitter.com/cJpJSEoCqD — Fraport TAV Antalyaspor (@Antalyaspor) November 11, 2021

Tabeliseis: