Inimõiguste eest võitlev Amnesty International on mures tulevate MM-ide pärast, sest nii korraldusõiguse saanud riikides (Hispaania, Portugal ja Maroko) kui ka ainukandidaadi (Saudi Araabia) juures põleb mitu hoiatustuld. Näiteks pole osades riikides tagatud sõnavabadust, mure tekitavad ka tööõigused, diskrimineerimine ja politseitöö.

2022. aastal Kataris peetud maailmameistrivõistlustele jäi negatiivne maik külge just inimõiguste tõttu. Enne turniiri toimunud ehitustööde käigus hukkus mitmeid tuhandeid töötajaid, on The Guardian välja uurinud ja kirjutanud. Peost ei saanud täit rõõmu tunda ka naisterahvad, LGBTI jalgpallisõbrad ning mõnedel juhtudel ajakirjanikudki.

Enamik võõrtöölistest tulid Bangladeshist, Indiast, Nepaalist ja Filipiinidelt, kellel tuli hakkama saada ebainimlikes oludes. Alustades viletsatest elamistingimustest ning puudulikust paberimajandusest, mis ei andnud töötajatele vajalikku kaitset, lõpetades lubatust tunduvalt madalamate või koguni olematute töötasude ning pidevate ähvardustega tööandjatelt, kirjutas Amnesty International 2016. aasta raportis.

It has been 6 months since the World Cup ended in Qatar, and hundreds of migrant workers are still being denied justice for the abuses they suffered.

FIFA and Qatar should offer immediate and meaningful remediation for the human rights abuses suffered by workers. pic.twitter.com/KCetzBYR99 — Amnesty International USA (@amnestyusa) June 16, 2023

Amnesty International on uute suurturniiride eel taas südant valutamas ja häält tõstmas. Nende hinnangul peab FIFA tegema kõike, et 2030. ja 2034. aasta MM-id mööduksid inimõigusi kaitstes. Kui korraldajad seda teha ei suuda, tuleks neilt korraldusõigus ära võtta, näeb organisatsioon.

Kuigi enim tekitab muret 2034. aasta turniir, mida soovib korraldada vaid Saudi Araabia, on neli aastat varem toimuv MM samuti rambivalguses. Selle, et mängud toimuvad peamiselt Hispaanias, Portugalis ja Marokos (avamängud peetakse Uruguays, Argentinas ja Paraguays), kinnitas FIFA juba eelmisel aastal. Nende riikide puhul näeb Amnesty puudujääke tööõiguste, diskrimineerimise, sõnavabaduse, politseitöö, privaatsuse ja elamistingimuste osas.

Näiteks Hispaanias on ülilimiteeritud ühiskonnatajuga "jalgpallisõprade" hambus sagedasti just Real Madridi brasiillasest superstaar Vinicius Junior. Noore ääreründaja kaitseks on korduvalt välja astunud mitmed tippmängijad, ka on solvajatele määratud (rahalisi) karistusi, kuid probleem püsib. Maroko ja Portugali puhul on Amnesty välja toonud vajaduse suurendada tööinspektorite arvu enam kui 50% võrra.

Vinicius Jr cries after racism question in press conference 💔 pic.twitter.com/M4FHW5td4f — GOAL (@goal) March 25, 2024

"Aina sagedam on see, et turniiri korraldamiseks tehakse vaid üks pakkumine MM-i kohta. See seab küsimärgi alla FIFA valmisoleku jälgida hiljutisi lubadusi ja reforme ning lükata vajaduse korral tagasi inimõiguste nõuetele mittevastav pakkumine," kommenteeris Amnesty Internationali tööõiguste ja spordi valdkonna juht Steve Cockburn organisatsiooni kodulehel.

"Ajalugu on näidanud, et MM võib olla kaasamise või diskrimineerimise, vabaduse või repressioonide allikas. See, et 2030. ja 2034. aasta turniiride korraldusõigused antakse sellisel moel, on üks FIFA aegade mõjukam otsus," lisas ta.

FIFA on varasemalt toonitanud, et keskendub täielikult sellele, et iga turniir järgiks inimõiguste ja jätkusuutlikkuse standardeid. Nende lubaduse põhjal vähendatakse süsihappegaasi heitkoguseid 2030. aastaks poole võrra ning kümme aastat hiljem proovitakse viia see nulli. Amnesty on kriitiline ka nende lubaduste suhtes - peetakse ülejärgmine MM ju kolmel erineval mandril.

Kui 2030. aasta MM-i korraldusõigus on välja jagatud, siis sellest järgneva turniiri osas on uks veel lahti. Kuigi 2034. aasta MM-i soovib korraldada vaid Saudi Araabia, kinnitatakse korraldaja alles käimasoleva aasta lõpus. 2026. aasta turniir toimub Kanadas, Mehhikos ja USA-s.