Siilike turjal sosistamas, kuhu panna pass, ning siksakid esindamas rukkilillede nurgelisust. Eesti koondisel identiteedikriisi selle pilgu poolest pole. Euroopas aga ... tundus, et viimati lõi Saksamaa koondis omaenda Manuel Neuerile kaks ära.

Jalgpall ja mood on loodud käima ühte jalga. Enamasti ärilistel põhjustel, sest mida ilusam on särk, seda suurema tõenäosusega soetab selle endale ka tagasihoidlikum fänn. Või siis kuna särke toodetakse igale pallurile enamasti paarikaupa - juhuks, kui ühega mängu jooksul midagi juhtub (rebeneb või määrdub verega) või on soov lihtsalt kuivem riie selga tõmmata - pöördub küsimus jätkusuutlikkuse poole. Tahaks loota, et tänasel päeval toodetakse suurem ports vorme taaskasutatud materjalidest - nii vähemalt suured tegijad Nike ja Adidas on väitnud.

Viimase neist kavatsengi ette võtta. Sakslaste oma au ja uhkuse - Adidase - kellega kusjuures rahvuskoondis 2026. aastaga enam kui 70 aastat kestnud koostöö lõpetab. Juttude järgi raha tõttu: BBC teatel maksab ameeriklaste Nike diili eest aastas 100 miljonit eurot, samal ajal kui Saksamaa gigant avab rahakotiraudu poole kitsamalt. Saabumas on identiteedikriis?

Kuigi eks Nike ja täna tema sponsoreeritavad koondised "eksivad" ka, on jäänud Adidas selgemalt silma. Mille poolest ikkagi? Need paganama kollase ja oranži kirjud väravavahivormid, mis on justkui kõigil seljas!

Esiteks Manuel Neueril, kes kaitseb väravat Müncheni Bayernis ja Saksamaa koondises. Olenevalt vastasest, on tal see sama kollane vorm olnud seljas põhimõtteliselt aasta otsa! Sest Adidas riietab nii Bayernit kui koondist ja nende mõlema garderoobis on sama mudel, lihtsalt erinevate logode ja kirjadega.

Ja siis, kolmapäeva õhtul, oli täpipealt sama (mõistagi, kirjad erinesid) kolla-oranž seljas ka Saksamaa koondisele vastu astunud Ungari esiväravavahil Peter Gulacsil. Õnneks on jalkaväljakud nõnda pikad, et loodetavasti ei ajanud Neuer (kes oli seekord tumedas rüüs) end ungarlasega sassi ... 

See pole veel kõik, teavad Šotimaa (ka A-alagrupp koos Saksamaa ja Ungariga), Hispaania (B-alagrupp) ja Belgia (E-alagrupp) mänge näinud jalgpallisõbrad - ka seal on see sama kollane vorm juba esindatud olnud. Rääkimata veel sellest, et klubijalgpallis võiks selle sama rüü selga tõmmata ka Arsenali eestlasest väravavaht Karl Jakob Hein ja mitmete teiste klubide kindamehed. Ning see silmapaistev muster tuleb ka mustal, rohelisel, sinisel ja punasel taustal, oleme nende seitsme mängupäeva jooksul märganud.

Ma saan aru, et ühest küljest on see täiesti jabur asi, millele üldse tähelepanu pöörata. Olulisem on ju mäng ise. Aga see on lihtsalt kuidagi nii ... hale. Eriti olukorras, kus väljakumängijad kannavad detailideni läbimõeldud värvikombinatsioonide ja mustritega selgelt eristatavaid vorme, mis kannavad edasi kõike seda, mis on sellele riigile ja koondisele tähtis. Olgu nendeks rahvuslikud tunnused - mõni lind või taim - või ühiskondlikud väärtused - näiteks mitmekesisus. Aga väravavahid? Ah võtke te siit see ...

Jälgisin Ungari ja Saksamaa mängu kolmapäeva õhtul tulenevalt muust elust telefoniekraanilt, mitte päris silmad punnis ja avavilest alates. Seetõttu ei saanud ma alguses kohe üldse aru, miks Jamal Musiala, Ilkay Gündogan ja teised omaenda Manuel Neuerit ründavad ...