Levadia noor keskkaitsja Marko Lipp: otsustasin tippjalgpalli kasuks ega kahetse (18)
Marko Lipp on kõigest 19-aastane, aga praeguseks juba põline keskkaitsja, sest muud positsiooni ta pärast kuue-aastasena trenniminekut mänginud pole. Ja ei mingit kurtmist, vaid sügav rahulolu. "Mulle meeldib keskkaitses, sest tahan vastutust võtta ja kanda," sõnab hooaja hakul Levadia põhirivistusse tõusmisega Premium liiga ühe märkimisväärsema läbimurde teinud Lipp.
Noormees ei salga, et tema eesmärgid on kõrged - Eesti koondis ja karjäär välismaal. "Olen üpris kindel, et täidan need sihid. Kui teha õigeid asju, siis tuleb lõpuks ka tulemus. Raskema trenni järel puhkan, mitte ei taha välja minna. Tuleb säilitada külm pea ja hoida distsipliini. Minu jaoks pole see keeruline, vaid nauding!" lausub Lipp, kasutades enese- ja sihikindlat kõneviisi.
2018. aasta hooaja teises pooles pääses Lipp küll kolm korda Levadia põhikoosseisu, ent oli keskkaitses peatreener Aleksandar Rogici jaoks selgelt kolmas valik pärast Maksim Podholjuzinit ja Igor Dudarevi. Talvel täiendas Levadia rivistust kogenud 32-aastase venelase Jevgeni Ossipoviga, ent hooaja kahes esimeses mängus (2:3 kaotus superkarikafinaalis Nõmme Kaljule ja 5:1 võit Tallinna Kalevi üle) oli tema partneriks just Lipp.
Talvega oli 19-aastane jalgpallur suutnud seega Levadia keskkaitsjate hierarhiat korralikult raputada, sest oli mööda saanud Dudarevist (tõsi, ta taastus õlavigastusest, ent vahetuspingile määramine viitas, et see poleks takistanud mängimist) ja Podholjuzinist, kes oli nihutatud paremkaitsja positsioonile, kust oli pingile kukkunud kogenud Markus Jürgenson. Jah, laupäeval FC Kuressaare vastu oli Lipu kord vahetusmees olla, aga talvega tehtud kõva arengut see ei varjuta.
Lipu edutamine on Levadia ajaloolises kontekstis pigem tavapäratu. Ning Rogici poolt julge käik, sest Levadia peatreeneril lasub alanud hooajal vastuvaidlematu kohustus tuua meistritiitel viie-aastase pausi järel Maarjamäele. "Ilmselt tegin trennides seda, mida Rogic tahtis. Ilmselt treener nägi, et olen suuteline arenema, sest iga trenniga tuli mu mängu mingi detail juurde," selgitab Lipp põhikoosseisu tõusmist.
Julge otsus tippjalgpalli kasuks
Esimese põhikoosseisumaigu sai Lipp huultele mullu sügisel. "Kui sain teada, et olen esimest korda algkoosseisus, siis käis peast läbi mõte: pean selle võimaluse ära kasutama! Need kolm mängu mõjusid emotsionaalselt väga hästi. Nägin, et treener usaldab mind. Kindlasti soovis ta näha, kas olen põhirivistuse materjal. Arvan, et ta jäi rahule, sest nii halliturniiril, Küprosel kui ka hooaja esimestes mängudes olen olnud platsil," räägib Lipp.
Lipp kogeb praegu julgete otsuste vilju. 2016. aastal Levadia duublisse edutatud jalgpallur vaatas pärast 11. klassi olukorrale realisti pilguga otsa ning leidis, et abituuriumi läbib Saue Gümnaasiumi asemel Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, sest teisiti polnud hommikusi treeninguid kätkenud tippjalgpalli ja keskhariduse kombineerimine võimalik, kuna 2017. aasta keskel hakkas toonane Levadia peatreener Igor Prins teda esindusmeeskonna treeningutele kaasama.
"Juba keskkooli alguses oli vaja teha kompromisse. Kui oli vaja, andsin kooli poolt järele ja läksin trenni. Perekond toetas mu valikuid, aga tahtis, et kooli kindlasti ära lõpetasin. Tavalises koolis edasi käies oleksid edasised haridustee võimalused ilmselt avaramad, aga ilma tippjalgpalli kasuks tehtud otsuseta poleks ma ka nii kiiresti nii kaugele jõudnud. Ma poleks siin, kus praegu olen." Levadia põhirivistuses? (rahulikult ja rahulolevalt) "Jah."
2018 oli Lipu sõnul karjääris pöördeline, sest ta tegi Levadia esindusmeeskonna hooaja igas mõttes täismahus kaasa. "Elasin ja tegutsesin esimest korda täisprofina. See oli tehtud töö ja nähtud vaeva eest hea tasu," sõnab kunagi vanema venna eeskujul Kotkas-Juuniori klubisse Aivar Priideli käe alla jalkatrenni läinud Lipp. "Trenni pandi mind eesmärgiga, et poleks üleliigset aega. Kas kohe alguses meeldis? Pigem ikka jah, sest trenni läksin hea meelega, aga oli hetki, kus pärast platsil tehtud viga läksin nurga taha ja nutsin natuke. Olen jalgpalli kogu aeg hingega võtnud, muudmoodi ei oska."
Otsuse, et ta tahab saada tippjalgpalluriks, langetas Lipp mõned aastad tagasi U17 Eliitliigas mängides. "Mõistus hakkas pähe tulema ja mõtlesin selgeks, et tahan jõuda Eesti koondisesse ja välisklubisse. Nüüd on Rogici poolt mulle antud nende sihtide täitmiseks hea võimalus. Kõige tähtsam on säilitada koht põhikoosseisus. Kõik on mu enda teha," sõnab Lipp.
Tehnikaga tuleb näha vaeva, kuniks võimalik
Keskkaitsjate roll on sel aastatuhandel kõvasti muutunud, sest FC Barcelona tiki-taka esiletõus 2000-ndate keskel esitas selle positsiooni jalgpalluritele uued nõudmised – üha enam tuli võtta vastutus mängu alustamise ja edendamise eest, mis nõudis kõrge(ma)t tehnilist taset.
"Mängu tagant alustamine muutus minu jaoks tavapäraseks 2016. aastal, kui liitusin Levadia duubliga, sest treenerid Argo Arbeiter ja Vladimir Vassiljev eelistasid palli valdamisel põhinenud stiili. Noorteklassides oli seda kah, aga tagantjärele mõeldes võinuks rohkem olla. Rogic nõuab samuti enesekindlat mängu alustamist, mitte pika palli umbropsu ette uhamist," räägib Lipp.
Tehnika arendamisega näeb noor keskkaitsja jätkuvalt vaeva, tehes meeskonna treeningute järel individuaalset tööd. Enim tähelepanu pöörab Lipp pikkadele diagonaalsöötudele, mis peavad tänapäeval keskkaitsja arsenalis raudselt olema ja mida ootab sellel positsioonil tegutsejatelt ka Rogic. "Praegu on tehnika veel arendatav, aga võib-olla viie aasta pärast enam mitte, vaid on see, mis on," märgib Lipp.
Oma suure eeskujuna toob Lipp välja rahvusmeeskonna kapteni Ragnar Klavani. "Mulle imponeerib tema rahulikkus platsi peal. Pabistamist välja ei paista, isegi mitte maailma tippmeeskonna Liverpooli eest mängides!"
Aleksandar Rogic: erinevalt Ossipovist, Dudarevist ja Podholjuzinist on Marko jaoks eksimused lubatud
Kui Soccernet.ee eelmisel reedel enne mängu FC Kuressaarega toimunud FCI Levadia pressikonverentsil klubi peatreenerilt Aleksandar Rogicilt Lipu kohta kommentaari küsis, polnud täpsustavaid küsimusi vaja, sest serblase vastus kestis kaheksa minutit ja 22 sekundit:
"2018. aastal nägin Marko puhul jaanuarist novembrini väga head ja kiiret arengut. Selle aja jooksul nägin tema tugevat iseloomu, mis on minu jaoks noormängijate puhul järelduste tegemisel võtmetähtsusega omadus.
Marko tööeetika on eeskujulik, ambitsioonid suured ja armastus jalgpalli vastu sügav. Samuti meeldis mulle tema reaktsioon pärast eksimusi, mis keskkaitsja puhul sageli suurte tagajärgedega. Ta ei hakka kartma, vaid jätkab oma mänguga. See on väga tähtis omadus.
Tugevat iseloomu näitas ka see, kui ta eelmise hooaja karikamängus FC Soccerneti vastu ninaluu murdis. Vaatepilt oli kole, vaja oli operatsiooni. Nii mõnedki temavanused mängijad, kelle iseloom pehmem, naasevad säärasest vigastusest alles kolm kuud hiljem. Marko oli kümme päeva hiljem trennis tagasi.
Samuti toon välja tema tähelepanelikkuse. Treenerid ei pea talle asju lõputult üle kordama. Keskkaitsja on positsioon, kus tuleb alati hinnata ka füüsilisi eeldusi, mis Markol igati head. Ta on tugev, kiirust jagub, hüppevõimet samuti. Kokkuvõttes on ta minu kui peatreeneri jaoks väga hea materjal, millega tööd teha.
Muidugi pole Lipp veel kaugeltki küps jalgpallur. Muidugi tuleb paljude asjade kallal kõvasti vaeva näha, sealhulgas tehnikaga individuaalset tööd teha, et söötude kvaliteet tõuseks. Veebruaris Küprosel toimunud treeningturniiril mängis Lipp Venemaa kõrgliigast korralikke kogemusi omavate tugevate ja pikkade ründajate vastu, aga ei kartnud mitte midagi.
Arvestades kõike öeldut, mu isiklikku treenerieetikat, meie klubi ja Eesti jalgpalli tulevikku, oli Markole võimaluse andmine lihtne otsus. Muidugi arvestan, et mõned mängud lähevad aia taha ja ta teeb eksimusi, aga ma ei karda anda võimalusi noortele, kellel on perspektiiv saada väga headeks jalgpalluriteks. Marko ei pea stressama, sest isegi kui ta eksib, saab ta ikkagi mänguaega. Noortel peab olema õigus eksida, sest iga noor eksib. Mul on Marko suhtes kõrged ootused.
Ükski meie kaitsja ei mängi sel hooajal 46-48 mängu, vaid peame koormuse laiali jaotama. Kõik saavad võimaluse, aga ma ei hinda ühtegi mängijat ühe-kahe mängu, vaid pikema perioodi põhjal. Ning kui Podholjuzin, Dudarev ja Ossipov on kogenud mängijad, kellelt ootan koheselt kvaliteetset esitust ja kellel pole õigus eksida, siis Lipul on see õigus olemas. See on minu põhimõte."
P.S. Kui sinu jaoks on tase stepoverid ja lahedad liigutused siis palju õnne!
Tere, minu nimi on Kevin Rääbis.
Mul on äärmiselt hea meel tervitada Sind siin kommentaariumis. Alustasin KR brändi loomise ja esimeste toodetega aastal 2016. Kevin Rääbise bränd on minu kirg stiilist väljaspool jalgpalli väljakut. Tuginedes enda isiksusele ja hinnates kõrgelt kvaliteeti, soovin Sinuni tuua parima kvaliteediga tooted.
Bränd pakub mitmesuguseid tooteid neile, kes hindavad kvaliteetset viimistlust ja unikaalset esteetikat. Pakkudes elegantsi ja klassikalist puhtust, mis eristab Sind teistest ja annab stiilse välimuse ning julgust väljanägemisele igaks olukorraks. Usun, et igaühe teekond on unikaalne ning minu tooted aitavad seda väljendada.
“Mul on väga hea meel, et brändi kollektsioon on konstantselt arenev ja inimesed usuvad sellesse, mida teen. Hindan seda, et inimesed kannavad ja ostavad minu tooteid. Minu visioon on tuua välja inimeses parim, kõndides seda teed koos Sinuga.”
Aega on. Kõnnime koos!
Kev
