"... edu saavutamisel on üha määravam ka meeskonnas ja klubis valitsev õhkkond, mille muudavad meeldivaks säärased asjad nagu usaldus ja siirus."

See loominguline puhkus ei olnud vist piisavalt pikk.

Hooaeg oli küll väga põnev aga lõpp paraku väga kurb ja masendav. Miks see minu jaoks nii on, siis kirjutan ka natuke lahti.

Meistriks tuli Flora. Mul ei ole mitte midagi Flora mängijate ja peatreeneri vastu. Palju õnne! Küll aga teeb rängalt kurvaks, et rahalises mõttes sai suurelt premeeritud jällegi Flora ärimudel, kus meeskonna tugevdamise ja oma noortertöö arendamise asemel eelistatakse rahavooge garanteerida vastaseid nõrgendades ja üldist konkurentsi takistades. Ühelt poolt ostetakse teistelt klubidelt andekaimad noored üles, samal ajal takistatakse ülirangete ETM ja KTM reeglitega takistusi konkurentidel teisiti tiitleid võita (jah, ei tohiks kellelegi üllatus olla, et Flora omanikering ja jalkaliidu otsustajad on samad). Sellega nõrgendatakse liiga taset ja lõpuks ka oma meeskonna taset ning noorte võimalust välisklubides läbi lüüa (hüpe igapäevase taseme muutuses tuleb liiga suur). Ehk lähiajal mingit edu rahvusvahelises klubijalpallis või ka meeste rahvuskoondise tasemel ei tasu oodata. Lisaks sellele veel ebavõrdsest seisust jalgpalli liidu ees tulenev eelis treeninbaaside kasutamisel (vt kas või A Le Coq Arena Florale nihveramist ja samal ajal Kaljule staadioniga seoses mütsi pähe tõmbamist). Lisaks veel võimalus alati noori enda juurde meelitada koondisekutsete abil. Selline lõpptulemus ainult süvendab sellise ebaõigluse õitsengud ja ühtlasi üldise jalgpalli taseme jätkuvat mandumist. Kurb. Kui ei ole aru saada, et sellised süsteemsed vead tingivadki meie klubide ja koondise ülinõrga taseme rahvusvahelisel tasandil, siis on mõnet kurb ka jalgpalliajakirjanike üle.

Teiseks on väga kurb, et Harju välja langes. Jällegi, mul pole midagi selle vastu, et Tartus meistriliiga tasemel jalgpall säilib, samuti ei soovi Tammekale halba. Aga pärast sellist võitluslikku debüüthooaega esiliigasse minna on kurb, eriti kui arvestada, et kõvasti nõrgemaid hooaegu teinud klubid on varem kellegi ära langemist tõttu püsima jäänud. Lisaks ka isiklik pool asjas, oli väga äge, kui sai kodukandis, jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel käia ja ägedas õhkkonnas kohaliku liiga tasemele kaasa elada. Järgmine hooaeg peab esiliigaga leppima ja ehk jälgin ka meistriliigat vähem ja jääb ka vähem aega mõelda siinse ebaõiglase floorastunud süsteemi peale. Aga küllap Harju tuleb esiliigast veel tugevamana meistriliigasse tagasi. Samas, võib olla Tartu jalgpallile oleks sellist äratust rohkemgi vaja olnud, et ka sealne potentsiaal avaneks.

1. See, et Flora endale noori teistest klubidest juurde toob, on ikkagi n-ö koduklubide tegemata töö. Ok, saan aru, et tabeli teise poole klubidest tulles, on tegu järgmise sammuga karjääris, ent mängijad on liikunud päris korralikult ka suurte vahel. See on tõenäoliselt suhtumise, suhtlemise ning mõistagi ka tingimuste taga kinni. Aga et kedagi saaks koondisekutsega üle meelitada - Lilander, Mihhailov, Nõmm jt tõmmati normaalselt tillist siis? Pigem on suur tõmbenumber just välismaale minek ehk klubi aitab reaalselt mängijad välismaale.

2. Seda sama mudelit tutvustas jalkaliit tegelikult juba ammu-ammu kõigile klubidele. See läheb ju ETM ja KTM reeglina väga hästi kokku. Mis sa arvad, et kuskilt x kohast 3000-eurose kuupalga peale välismaalasi tuua on kuidagi odavam kui nt Narvast endale noormängijaid osta? Narvas saavad nad kogemust, on tegelikult väga andekad ka. Miks Kalju või Leva ei tegele? Ei oska öelda. Mudel on ju tegelikult kasutusel ka Paidel, kes lisaks eesti nooretele võtab ka aafrika noori.

3. Harju on küll tore sats, aga sellest, et võitlust pakud, ei piisa. Tammeka vastu viimases mängus oli nii hullult puudu ründajast - tegelikult palle läks kasti väga häid ning üldse mitte vähe, aga keegi ära ei löönud. Selles osas olen küll väga nõus, et Tartu jalgpall vajab äratuskella või uusi juhte - ei ole võimalik, et jätkab juhatus, kelle all on okeilt rahvast tribüünidel ainult mõnel mängul hooaja jooksul, sest väljaspool platsi loodetakse, et piisab ühe influenceri palkamisest ning kõik on jonksus. Õnneks on tulemused samuti nüüd alla käinud, võiks peeglisse vaadata küll.

Olen seisukohal ning seega nõus, et muudatust vajab ka jalkaliit, ent liiga palju seletatakse kohtunike ''mõjutamisest'', ETM/KTM reeglist, noorte üle meelitamisest jt asjadest. Üleüldiselt on kohtunike tase Eestis väga hea, paraku on toimumas lihtsalt väike verevahetus ning uute pealekasv - kuskil nad peavad kooliraha maksma. Sama on ju mängijatega ka. Samas seni, kuni pole reaalset mingit uut kandidaati Pohlaku vastu, ei ole meil üldse mõtet muudatustest rääkida. Kedagi, kes selle tee ette võtaks, lihtsalt pole.

PS! Nii palju kui mina aru saan, oli Kalju Hiiu staadioni jama taga suuremas osas ikkagi linn ning mittesoosivad seadused. Korraks visake pilk peale kinnisvara ja ehituse maailma, rääkige mõne arendajaga ning küsige, kas Tallinna linnas on ehituslubade jms ehitustegevuse osas suhtlus ok või mitte. Saate endale uue seisukoha juurde.

Jah loomulikult ei saa mängijale midagi ette heita, kui ta läheb Florasse. Kindlasti kõige paremad treeningtingimused, kõige parem võimalus jääda silma koondise treeneritele, kõige paremad võimalused saada pakkumisi välisklubidesse. Aga see, et Flora sellesse situatsiooni on jõudnud, et ta saab pakkuda kõige paremaid tingimusi on paljuski seotud sellega, et klubi ja jalkaliitu juhib sama klann ning taoline eelis on Florale loodud ebaaausalt. Kui see ebaausus oleks kõik Eesti jalgpalli kasuks, siis palun väga. Aga ei ole ju. Kuna Floral on oma mudeli jaoks hädasti vaja eurorahasid ja ühelgi hooajal oma jäigast ainult eestlased konseptsioonist ei loobuta, siis on eraldi eesmärk teha kõiki vahendeid valides konkurentide seis nõrgemaks. Sinu vaade on see, et teistes klubides on rumalad, saamatud ja nõrgad eestvedajad, kes on selles ainult ise süüdi. Mina seda ei usu, jalgpall on nii suur ala, et talendi ja ambitsiooni ja raha eemale hoidmiseks peab ikkagi kõvasti ja süsteemselt kõige kõrgemal tasemel sellele vastu töötama. Flora enda rahakotile on selline lähenemine hea aga jalgpalli üldisele tasemele halb. Lõpuks ka neile andekamatele noortele, kes Florasse lähevad on halb see, kui kodune konkurents on nõrk. Välisklubidesse minnes nad ei suuda hakkama enam saada, nad ei ole enam priviligeeritud seisus, nad peavad kohanema hoopis teise konkurentsi, tempo ja intensiivsusega. Ja siis on juba jälle kiire tee tagasi või ühe klubi pingilt teise klubi pingile nõrkades liigades. Muidugi ei ole lahendus see, kui oma mängijate asemel nüüd kõik klubid ennast odavaid välismaalasi täis ostaksid. Seda on ju proovitud ja see ei toimi. Pigem võiks ikkagi kasvada klubi või paar, kes läbi arengu ja heade mängijate kasvatamise ning ilma piiranguteta vastavalt võimalustele soetamise areneks pidevalt, sh ka rahaliselt, parandaks oma tulemusi eurosarjades ja tänu sellele kasvataks ka eelarvet piisavalt, et soetada kvaliteetseid mängijaid. Praegu loodetakse, et mudel "mängime ainult eestlastega, ükskõik milline klubi on selle kasvatanud ning valemiga, kus kõik paremad krahmab endale Flora" toob üldise arengu. Mina usun, et paremini võiks töötada mudel, kus "teeme meeskonna, kus 50% on päriselt oma noortesüsteemi kasvandikke ja ülejäänud 50% meeskonnast on parimad mängijad, keda me suudame hankida, sõltumata nende sünnikohast, passist, emakeelest ja nahavärvist" ja ühtlasi tagada ka parema konkurentsi. Ma ei arva, et üldse mingeid ETM ja KTM piiranguid ei peaks olema aga tänases olemuses nad ei tööta mitte jalgpalli arengu toetajatena vaid Flora eelisseisundi püsimise garantidena.

Ja selle uus kandidaat Pohlaku vastu jutule ma olen mõelnud. Minu arust see on laias laastus bullshit. Me lähtume sellest, et jalgpallielu on võimalik arendada ainutl nii, et on üks selge suur liider, visionäär ja diktaator. Kes otsustab, keelab, käseb poob ja laseb. Tegelikult on maailmas hoopis rohkem erinevaid juhtimismudeleid, sh kollektiivsemaid. Kus jalgpalliliidu juht ongi rohkem admnistraator, valdkondasid veavad eest selle asjatundjad ja asju otsustatakse klubidega ühiselt näiteks. Või siis tellitakse mingi osa juhtimisest sisse jne. Selleks, et Pohlakut välja vahetada ei ole vaja uut Pohlakut, võib piisata hoopis teistsugusest juhtimismudelist. Ja tõenäoliselt, kui ühel hetkel mingi revolutsioon tuleb, siis mingiteks aastateks lähebki asi segasemaks, hullemaks ja võivad esile kerkida väga kahtlased isikud. Aga see tee tuleb ette võtta, sest pikas perspektiivis tasub see ära.

Harju osas ma olen tegelikult nõus, et nad langesid välja ausalt ja selle pärast, et nende pakutav tase mängudes oligi kõige ebaühtlasem. Samas nad näitasid ikkagi esimesel hooajal päris head arengut ja jalgpalli. Ma ei mäletagi millal liiga viimane oli sama hästi konkurentsis. Ja kindlasti on klubil korralik arengupotentsiaal. Tehakse noortetööd, on palju noorte treeningrühmasid ja oma noori koosseisu juures ka. Kui meeskond mängis 2019 alles III liigas kust siis iga aasta tõusti ülespoole ning siis ei saagi kohe ühe hooajaga meistriliigaks valmis olla aga potentsiaali on. Ma ei tea, kuidas mõjub I liigasse tagasi langemine, kindlasti ei visata püssi põõsasse aga ehk liigasse jäämine aitaks seda üldist taset paremini tõsta. Pärnu on hea võrdlus, neil kestis see küpsemine ikka päris mitu aastat, ma ei mäleta, kas oli üks või mitu korda, kus nad oleksid pidanud liigast viimasena välja kukkuma aga säilitasid siiski koha (kuna keegi loobus vms) ja sellel hooajal oldi juba korralikul tasemel. Aga õnneks tuleb nüüd esiliigast väga potentsiaalikas tiim asemele ka. Lihtsalt loodetavasti keegi praegustest ära ei kuku. Näiteks Elva jõudis eelmisel aastal üleminekumängule ja oli mingi hetkeni ka võidukonkurentsis aga sellel hooajal on pigem ära langenud. Samuti ma näen, et näiteks Viimsi, Tabasalu jne on ka täiesti potentsiaalikad omaette klubid, ehk võib-olla ei olegi Harjule aasta esiliigas halb.

Mul on Levadiast väga kahju, sest Floral on alati vedanud ja mul on Kalevi üle väga hea meel.

Juhtimise osas veel - ma usun, et jalkaliitu on võimalik juhtida nii, et jalgpalliliit/selle juht ütleb klubidele konkreetselt ette, kuidas nad arenema peavad ja millise tee valimine on eelistatud. Ja siis on võimalik, et jalgpalliliit lihtsalt toetab nii palju kui võimalik seda, et iga klubi saaks areneda selle mudeli ja filosoofia järgi, nagu nad õigeks peavad. Minu arust seni on see väga seda suunda läinud, et kusagil on visionäär ja filosoof, kes teab, kuidas asja peab arendama ja suunab kõik ühte sammu käima. Mina sellisesse arengusse ei usu, seal on väga palju riske:
1) Mis saab siis, kui see visioon ei osutugi õigeks? Üldjuhul ei saada parimat tulemust mitte kinnisilmi mingit valitud rada minnes vaid katsetadest ja proovides täiesti erinevaid lahendusi. Just selle pärast on vaja mitmekesisust ja võrdsete võimaluste pakkumist ka neile, kes teevad asju hoopis teisiti, kui sa ise õigeks pead.
2) kul klubisid liigselt raamistada siis kaob neil endal ära motivatsioon, julgus ja vastutus. muututaksegi liiga mugavaks ja vaadatakse ainult jalgpalliliidu otsa, et mis palakesed sealt siis nüüd meile kukuvad ja ei nähta ennast ise millegi eest vastutajana. samuti peletab selline süsteem ja ülevalt-alla juhtimine talente eemale, eriti veel olukorras, kus mõtlemine on ainuisikuliselt juhi töö ning teiste puhul premeeritakse üksnes lojaalsust. Seega nõustudes sellega, et paljudes klubides ongi asjad ligadi-logadi siis taolises hierarhilises süsteemis ei ole see tingitud mitte niivõrd sellest, et klubid on rumalad vaid süsteem ja juhtimismudel soodustabki sellist taandarengut
3) eriti halvast on siis, kui juhil on veel selles asjas mingid isiklikud huvid mängus. Kui tugeva juhi all on teiste kõrval ka üks tema enda laps, tema enda filosoofia sünnitis ja näidismajand. Siis ei pea isegi reeglite piires sellele lemmiklapsele mingeid erandeid tegema, piisab üksnes sellest, kui luua sellised reeglid, mis seda konkreetset mudelit kõige enam soodustavad ja teevad alternatiivsete mudelite arendamise keeruliseks.

Hiiu staadion kuulub küll linnale, aga isegi selle remondi taga paistavad Vesti kõrvad. Kui lisada sellele Vesti ja Tehva omavahelised suhted, siis ongi tulemiseks projekti venimine ja venitamine. 2020. aasta suvel sõlmisid Tallinna linn ja EJL kokkuleppe, et aastakümneid varem Lilleküla staadioni ehitamisest FC Floral linna ees tekkinud võla tasub hoopis alaliit ja seda taristuinvesteeringute näol. 650 000 eurot eraldati amortiseerunud Hiiu staadioni renoveerimiseks.