Luup peale | Lahinal maganud Levadia ärkas mängu lõpuks. Seis pole hea, aga ka mitte lootusetu (15)
Meistrite liiga eel-eelringist islandlaste Vikingurilt saadud 1:6 kaotusega välja lennanud Tallinna FCI Levadia start Konverentsiliiga teises eelringis võõrsil Malta meistri Hiberniansi vastu oli hirmuäratav. Lõpuks lepiti 2:3 kaotusega, mis jätab uuel nädalal toimuvaks korduskohtumiseks kõik otsad lahtiseks.
Levadia alustas Maltal 31-kraadises leitsakus rahulikult. Liigseid riske ei võetud, ent mänguline initsiatiiv kingiti võõrustajatele. Sellest julgust haaranud Hibernians läks 17. minutil juhtima, kui nurgalöök mängiti äärele lahti, mille järel jäid külalised kahel korral hätta. Esmalt lasi Artur Pikk kukkuda tsenderdusel üle enda pea Jurgen Degabrielele, kelle tsenderduse koksas peaga võrku Brent Lepistu poolt vabaks jäetud Ferdinando Apap - 1:0.
23. minutil tulistas kasti tagant Dunstan Vella, kuid pall maandus postis. Suluseisu piiril olnud Tereence Groothuseni pealöök ebaõnnestus küll totaalselt, ent sellest avanes võimalus Degabrielele, kes Maximiliano Ugge ja Rasmus Peetsoni vahelt peaga palli Karl Andre Vallneri selja taha lõi - 2:0.
Avapoolajast oli möödas üle poole, kui Levadia esimest korda tõsisemalt rünnakule pääses. Zakaria Beglarišvili 26. minuti pealelöök aga endas ohtu ei kujutanud. Nagu ei kujutanud ka Levadia ülejäänud esimese poolaja mängupilt. Hibernians otsis kolmandat ja lõi nii posti kõrvalt mööda kui ka lasi Vallneril külalisi tassida.
Kui esimese poolaja järel oli Levadial kolm pealelööki, millest üks läks raami, üks mööda ja üks blokeeriti, siis Hibernians oli väravale tuld andnud kümme korda. Ka pallivaldamine kuulus kodutiimile.
Nii võis oodata, et värskelt Marko Savicilt ja Vladimir Vassiljevilt ohjad üle võtnud Ivan Stojkovic ei luba meestel teist kolmveerandtundi sedavõrd passiivselt alustada. Levadia oligi vähe särtsakam ja umbes tunni täitudes sai paremini mängu sisse.
Rasmus Peetson sai nurgalöögi järel proovida, Ernest Agyiri tulistas kaugelt ning oma võimalust noolis ka Beglarišvili. Lõpuks sai värava kätte hoopis keskkaitsja Ugge, kes suunas jalad maas oma otsaesisega võrku Agyiri antud tsenderduse - 1:2 Levadia poolt vaadatuna!
90. minutil saatis Hiberniansi vahetusmees Yunusa Muritala aga Milan Mitrovici kohalike vaatamisväärsustega tutvuma, mille järel lõi Lepistu rikošeti kaudu palli üle Vallneri - Hibernians taastas kiirelt oma kaheväravalise eduseisu - 3:1.
Ugge tabamusega aga kõvasti eneseusku juurde saanud Levadia asus maruliselt ründama ning neljandal üleminutil rammis Agyiri palli võrku! Eelnevalt olid Hiberniansi kaitsjad joonelt välja toonud Robert Kirsi ürituse. Seega lõpuvile kõlades olid tablool Levadia 2:3 kaotusnumbrid. Korduskohtumine peetakse 28. juulil Tallinnas. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
1. Isutu ja unine algus
Iga eestlane teab, mis seis oli Palamuse koolimajas, kui Arno oma isaga lõpuks kohale jõudis. Algus oli maha magatud. Täpselt nagu magas teisipäeva õhtul Maltal kogu esimese poolaja lahinal ka FCI Levadia.
Valitseva meistri mäng oli tuim, uimane ja isutu. Puudus nahaalsus, kirglikkus ja tahe. Kaheväravalises kaotusseisus mehed lonkisid nagu oleksid juba 110 minutit tööd rüganud ega ilmutanud endas vähimatki märki sellest, et neile ei meeldinud valitsenud seis.
Kõik see on Levadia puhul ülimalt ebatavaline. Ometi sai Hibernians vabalt toimetada ja Premium liiga tšempion oli justkui krambis, mis saadi möödunud kuul Islandil.
Teisel poolajal rohevalgete etteaste aga aegamisi paranes. Tunni täitudes oli Levadia lõpuks väljakul kohal. Lõpuminutitel mängis aga juba põlemisega, mida oleme harjunud nägema. Jääb vaid üks küsimus: miks nii hilja? Levadia kehv algus pani nad täbarasse seisu ja kui kodus ei peaks suudetama üheväravalist kaotusseisu ümber pöörata, tuleb vaid endal peeglisse vaadata.
2. Üksiku ründaja dilemma
Levadia alustas tipuründes brasiillase Liliuga, kes oli nädalavahetusel Tartu Tammeka vastu kahvatu ning ei esinenud oluliselt paremini nüüd Hiberniansi vastu. 32-aastane ründaja küll oli väljakul ja tegi ka musta tööd, kuid ei leidnud kaaslased teda ega tema kaaslaseid.
Muidugi oli Levadia mäng tervikuna avapoolajal kohutav, aga mängu tuli muutus ja rünnakule elu hetkest, mil Robert Kirss 53. minutil eelnevalt natuke viga saanud Liliu välja vahetas.
Kirss aitas mullu Levadia oma tähtsate väravatega nii karika- kui liigavõiduni. Ta tõusis Eesti koondislaseks. Ometi on tänavu rohevalgete ridades kuulunud soosing talvisele täiendusele Liliule, kes on sähvatanud mõnes üksikus mängus.
Levadia pink on suvega väga palju hõredamaks muutunud ja kui juba Savici eelistatud 3-4-2-1 asetuses mahutati Liliu ja Kirss samal ajal väljakule pigem üksikutel kordadel, siis raske on muutust näha ka nüüd Stojkovici poolt (ja ka varem Savic-Vassiljevi ajal aeg-ajalt) kasutatud 4-2-3-1 asetuses. Kirsi pingil hoidmine tundub tänases seisus aga puhas raiskamine.
3. Puuduv elu (ehk Vaštšuk) keskväljal
Levadia viimase aja konarustes võib näha üht väga selget põhjust. Pallivaldamist armastava võistkonna mängus on olnud ideetust ja künklikkust alates ajast, kui nende keskväljalt on puudunud Bogdan Vaštšuk.
Lepistu on patrullija tüüpi, Beglarišvili on kunstnik ja nende vahel olev Marko Putincanin töörügaja. Kui aga eurosarjas on vastased Zaka kinni võtnud, ei jõua pall keskringist enam vastase kolmandikule ohtlikutesse tsoonidesse. Varasem Levadia raudkindel põhimees Bogdan Vaštšuk oli just see lüli poolkaitses, kes sidus mängu tervikuks. Ta on palliga enesekindel, armastab ette võtta ja pakub ekstrat. Lisaks on ta füüsiliselt piisavalt võimekas.
Putincanin ei suutnud Hiberniansi vastu ründefaasi sisuliselt ei kuidagi panustada. Isegi Lepistu tegi temast rohkem palliga tõuse. Vaštšukile omast kvaliteeti võiksid suuta pakkuda Mark Oliver Roosnupp ja Ernest Agyiri, ent kui nende peamine roll on tegutseda äärel, jääb see nägemata. Liikuvama keskpoolikuna ootab oma võimalust kahtlemata Ilja Antonov.
Seega Levadia jaoks on see tõsine mõttekoht, kuidas asendada Bogdan Vaštšuk. Kuigi tema mängupaus algas vigastusest, siis see on tänaseks juba mõnda aega möödanik. Vaštšuk on klubist lahkumas ja pole juba nädalaid tiimiga koos treeninud. Levadia registreeris ta juba ka eurosarjas võistkonna nimekirjast maha ehk jääb vaid oodata uudiseid.
4. Levadia parim - Karl Andre Vallner
Võib-olla tundub pentsik rääkida väravahist kui võistkonna parimast mängijast kolme sisselastud värava järel, ent reaalsuses hoidis Vallner Levadiat vee peal. Mõnel kehvemal päeval oleks seis võinud juba vaheajaks olla oluliselt suurem kui 2:0.
Väravates Vallneril süüd ei olnud, vaid tegemist oli kaitsjate üsna selgete prohmakatega. Olulistel hetkedel tõrjetööga hiilanud kollkipper aitas aga Levadiat hoida mängus hetkeni, kui end väljakul üles leiti.
Platsil käinud meestest pea kõik jooksid lati alt läbi ning mängu lõpus näidatud spurt ei tee seda olematuks. Küll aga annab vähemalt usu ja lootuse, et kui Tallinnas 90 minutit korralikku jalgpalli mängida, on võimalik püüda edasipääsu Konverentsiliiga kolmandasse eelringi Riia FS-iga madistama. Ja ehk ei tule siis kordusmängu parimaks enam tituleerida väravavahti, vaid saab aunimetusega pärjata mõnda ründavamat meest. Sest tõele au andes tuleb A. Le Coq Arenal Malta võistkonda ikkagi võita ning selle tegemiseks on vaja lüüa väravaid.
Protokoll:
19. juulil kell 21.00 Centenary staadionil Ta' Qalis
Hibernians FC - Tallinna FCI Levadia 3:2 (2:0)
17. Ferdinando Apap, 24. Jurgen Degabriele, 90. Yunusa Muritala - 87. Maximiliano Ugge, 90+4. Ernest Agyiri
Hoiatused: 55. Zachary Grech, 72. Rodolfo Soares - 55. Brent Lepistu
Mänguolud: +31, päikesepaisteline ilm, kunstmuruväljak suurepärases seisukorras
Peakohtunik: Volen Tšinkov
Abikohtunikud: Deniz Sokolov, Martin Venev
Neljas kohtunik: Vasimir El-Hatib (kõik Bulgaaria)
Hibernians: Ibrahim Kone, Ferdinando Apap, Rodolfo Soares, Gonzalo Llerna, Zachary Grech, Gabri, Ali Diakite, Jake Grech (77. Ayrton Attard), Dunstan Vella, Tereence Groothusen (77. Yunusa Muritala), Jurgen Degabriele (90+1. Gabriel Mensah).
Varus: Justin Haber, Isiah Chukunyere, Lorenzo Fonseca, Ayrton Attard, Gabriel Mensah, Thaylor, Joseph Zerafa, Yunusa Muritala, Jayden Ohaka, Andreas Baekskov Laursen.
Levadia: Karl Andre Vallner, Artur Pikk, Milan Mitrovic, Maximiliano Ugge, Rasmus Peetson (77. Ilja Antonov), Brent Lepistu, Marko Putincanin, Mark Oliver Roosnupp, Zakaria Beglarišvili (77. Murad Velijev), Ernest Agyiri, Liliu (53. Robert Kirss).
Varus: Artur Kotenko, Markus Jürgenson, Robert Kirss, Murad Velijev, Maksim Podholjuzin, Andres Järve, Artur Sakarias, Karl Rudolf Õigus, Ilja Antonov.
Veljiev ja Kirss kõige positiivsemad selles mängus.
Paide puhul oli ka Dinamo mängust näha, et nad on madalal, ootavad oma võimalust kiirelt üleminekult. See sobib meie klubidele paremini Euroopas, kui loota seda et ollakse palliga mängimisel vastasest üle. Põhjus miks see sobib, sellise mänguga on lihtsam ise tempot esiteks kontrollida ja teiseks ka tempot kõrgemaks kruvida. Mis paneb vastaseid rohkem eksima ja tekitab seeläbi rohkem võimalusi. Loodan siiralt et Leva õpib ja üritab lihtsamini mängida kordusmängus.
