Eesti meistritiitlit jahtiv FCI Levadia oli kolmandat korda järjest Premium liiga punase laterna Harju JK Laagri murdmisega raskustes, aga erinevalt eelmisest kahest duellist said nad seekord raske võidu kätte. 1:0 võit Laagris hoiab nad liidrikohal 29. vooru lõpuni.

• Vaata Katariina Peetsoni galeriid mängust siit või artikli alt!

Levadia võimas üleolek pallivaldamisel ei toonud neile avapoolajal kuigi palju väravavõimalusi. Üks parimaid šansse avanes 21. minutil hoopis Harjul, kui Jako Kariste nurgalöögijärgses olukorras peaga löögile sai, aga palli otse Karl Andre Vallneri suunas saatis. Levadia poolelt oli mõlemal ründajal üks lubav variant, aga Mollo Bessala löök jäi vastasesse kinni ja Felipe Felicio ürituse tõrjus Ivans Baturins.

Teise poolaja alguses saatis Mollo Bessala ootamatust kohast löögi esimese ristnurga suunas, aga Baturins tõrjus üle otsajoone. 56. minutil sai Ioan Yakovlev palli võrku, ent abikohtunik Lauri Salei määras suluseisu ning kuigi videokohtunikud uurisid seda olukorda tükk aega, ei leitud kindlat alust kohtuniku otsust ümber lükata.

Seejärel sai Harju mängu natuke paremini enda kontrolli alla ning Levadia ei suutnud jälle pikka aega midagi ohtlikku korraldada. Väravani jõudsid külalised aga 74. minutil ootamatust olukorrast, kui Mollo Bessala läks Rasmus Peetsoni läbisöödu järel terava nurga alt optimistlikult löögile ning Baturinsi tõrjest põrkas pall posti ja sealt võrku - 0:1!

Harju aktiviseerus, tegi ründavaid vahetusi ning surus mängu Levadia väljakupoolele, ent häid viigivõimalusi neil siiski ei tekkinud. Hoopis Mihkel Ainsalu oli 83. minutil ülilähedal vahe suurendamisele, aga Levadia keskväljamehe võimas kauglöök põrkas ühte posti, sealt teise posti ja siis värava eest läbi!

68. minutil väljakule vahetatud Levadia äärepoolkaitsja Ilja Markovskõi teenis lisaminutitel lahtimängu takistamise eest kaks kaarti järjest ning saadeti duši alla, aga isegi seejärel pidas Levadia vastu. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Jalgpallietendus nõudlikule maitsele

Mäng Laagri Arenal ei olnud kuigi lahtine ega võimalusterohke, füüsilist võitlust ja kokkupõrkeid esines palju rohkem kui ilusaid tehnilisi sooritusi. Ometi ei olnud seda igav vaadata, sest panused olid kõrgel, pinged haripunktis ning motivatsioon maksimumis.

Väljakul olid kaks väga erineva lähenemisega, kuid samavõrd keskendunud ja sihikindlat meeskonda. Levadia kruttis tempot, aga Harju mehed ei andnud grammigi järele. Harju kaitsjad olid pidevalt agressiivselt kontaktis, aga Levadia ründajad ei heitunud peaga vastu seina jooksmisest. Võimalust haistes tormasid Harju mehed innukalt vasturünnakule, aga Levadiagi ei viilinud tagasitöötamisel.

Kaalul oli mõlema jaoks tohutult palju ning see väljendus järeleandmatus pingutuses ja kõrges mängutempos, aga ka emotsioonides ja protestis kohtuniku otsuste suhtes. Üheks avapoolaja meeldejäävaimaks seigaks oli see, kui Harju kaitsja Andres Järve jooksis äärel Ioan Yakovlevi kinni ning tähistas teda rusikaviibutusega tribüüni suunas, justkui ta oleks just värava löönud.  

Mõlemad meeskonnad pigistasid endast kõik välja ega lubanud vähimatki peataolekut, kui miski parasjagu ei õnnestunud. Suur küsimus rippus kaua õhus: kumb väsib esimesena - kas Harju füüsiliselt või Levadia vaimselt? Kumbki variant ei osutunud õigeks, sest Levadia surus oma tahtmise küll lõpuks peale, aga seda läbi pigem juhuslikku laadi värava.

Harju ei olnud sellega murtud, vaid sinnani palli järel jooksnud autsaider leidis endas veel isegi jõudu tabeliliider surve alla panna. Levadia närvid pandi tõsiselt proovile, mille tunnistuseks on neli lõpuminutitel teenitud kollast kaarti, millest kaks läksid ühele ja samale mehele. Ent lõpuks pidasid ka Levadia närvid ikkagi vastu, lubamata Harjule ühtegi korralikku viigivõimalust.

2. Sentimeetrid võinuks kalliks maksma minna

Et Levadia sai võiduvärava lõpuks kätte, võtab tähelepanu vähemaks 56. minuti olukorralt, kus Ioan Yakovlevi värav ülinapi suluseisu tõttu tühistamisele läks. Yakovlev pääses Nikita Vassiljevi söödust kaitseliini seljataha ning kohtunikud lasid olukorra korrektselt lõpuni mängida, enne kui Lauri Salei suluseisulipp kerkis.

VAR uuris olukorda peaaegu kaks minutit, enne kui peakohtunik mängul 0:0 seisult jätkuda lasi. Nagu juuresolevalt kuvatõmmiselt näha, oli olukord äärmiselt piiripealne ning vähemalt selle nurga alt ja selle pildikvaliteediga on võimatu lõplikku tõde välja selgitada. Nagu teada on, siis Eestis kasutusel olev VAR-süsteem ei võimaldagi suluseisu määramisel igat sentimeetrit välja selgitada, nii et kui kohtuniku eksimus ei ole just ilmselge, siis puudub ka põhjus sekkumiseks.

Antud juhul see seda ei olnud, nii et suluseisu jõusse jätmine oli ootuspärane otsus. Ent kui äärekohtunik ei oleks lippu tõstnud, siis kõigi eelduste kohaselt oleks tema otsus ka siis jõusse jäänud. Niisiis sõltus Levadia liidrikoht tol hetkel loetud sentimeetritest ja äärekohtuniku silmamõõdust.

Võidupunktid Levadia taskus, ei ole siiski vajadust oleksitel pikemalt peatuda. Levadia jätkab liidrikohal ning isegi kui FC Flora kolmapäeval Tartu Tammekast jagu saab, jääb Levadiale võrdsete punktide juures eelis tänu paremusele omavahelistes mängudes.

3. Levadia ründepaari hoogne minek

Alates septembri alguses peetud suurest Tallinna derbist on Levadia alustanud mänge kahe puhta ründajaga (Felipe Felicio ja Mollo Bessala), kellest üks langeb olukorrast sõltuvalt ka madalamale, kuid suure osa ajast moodustavad nad ründepaari.

See väike nõks on andnud Levadia ründemängule hoogu juurde. Juba derbis toimis see silmnähtavalt hästi ning 2:2 viik tähistas Levadia jaoks lõpuks selget pettumust, sest mänguliselt olid nad Florast suurema osa ajast üle. Seejärel on oma teelt pühitud ka Paide, Kuressaare ja nüüd Harju. Mollo Bessala arvel on nende nelja mänguga kolm väravat ja väravasööt, Felipe Feliciol kaks väravat.

4.  Mängu parim - Mollo Bessala

Mõlemalt poolt oli tegu väga ühtlase esitusega. Harju poolelt paistis kõige rohkem silma Andres Järve, Levadia poolelt käis mäng palju läbi Mihkel Ainsalu. Ent lõpuks oli ikkagi Mollo Bessala individuaalne meisterlikkus see, mis kõige rohkem ohtu kujutas ja ka võidupunktide saatuse ära otsustas.

Protokoll:

26. septembril kell 19.45 Laagri kunstmurustaadionil

Harju JK Laagri - Tallinna FCI Levadia  0:1 (0:0)
74. Mollo Bessala

Väravasöödud: 74. Rasmus Peetson
Hoiatused: 50. Kristjan Kriis, 53. Kaspar Rõõmussaar, 73. Taaniel Usta, 87. Mark Edur, 90. Kaarel Usta - 90. Karl Andre Vallner, 90+1., 90+5. Ilja Markovskõi, 90+3. Felipe Felicio
Eemaldamine: 90+5. Ilja Markovskõi
Mänguolud: +17, vahelduva pilvisusega tuuline ilm, kunstmuruväljak rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 223
Peakohtunik: Jagnar Jakobson
Abikohtunikud: Tauno Rämson, Lauri Salei
Neljas kohtunik: Johann Kuldmäe
VAR: Kristo Külljastinen
AVAR: Jaan Roos

Harju: Ivans Baturins, Mark Edur, Jako Kariste, Andres Järve, Aleksandr Ivanjušin (87. Ander-Joosep Kose), Usalifa Jose Indi, Reinhard Reimaa (79. Karel Eerme), Daniil Rudenko, Kaspar Rõõmussaar, Kristjan Kriis (71. Kaarel Usta), Andre Järva (71. Taaniel Usta).
Varus: Sten-Marten Vahi, Karel Eerme, Marten Niilop, Sten Marten Viira, Sander Must, Kaarel Usta, Ander-Joosep Kose, Taaniel Usta.

Levadia: Karl Andre Vallner, Michael Schjönning-Larsen, Bourama Fomba, Rasmus Peetson, Edgar Tur, Mihkel Ainsalu, Nikita Vassiljev (78. Brent Lepistu), Ioan Yakovlev (68. Ilja Markovskõi), Joao Pedro (68. Mark Oliver Roosnupp), Mollo Bessala (85. Robert Kirss), Felipe Felicio.
Varus: Oliver Ani, Mark Oliver Roosnupp, Murad Velijev, Robert Kirss, Artur Sakarias, Aleksandr Zakarljuka, Brent Lepistu, Maksimilian Skvortsov, Ilja Markovskõi.

Tabeliseis: