Luup peale | Levadia võitis, sest eksis vähem kui vastasele kolm rumalat kingitust teinud Kalju (galerii!) (1)
"Jalgpall on vigade tegemise mäng. Võidab see, kes eksib vähem," on ütlus, mida Ida-Euroopa vanema põlvkonna treenerid kasutada armastavad ja mille Premium liiga 15. vooru kohtumine FCI Levadia – Nõmme Kalju meelde tuletas, sest mängu märksõnaks olid eksimused.
Nagu igal kevadel, on esimesed murumängud rabedavõitu, sest 1) pool aastat kunstmurul tegutsenud mängijad veel selle kattega harjunud, 2) kevadine (loe: vähem või rohkem auklik) muru tingib keskmisest rohkem tehnilist praaki ning surub ka mängutempo alla, sest pall liigub sellisel väljakul aeglaselt.
Aga praak, mis tõusis esile Levadia – Kalju kohtumise võtmehetkedel, polnud seotud kolmandat päeva järjest kohtumist võõrustanud A. Le Coq Arena mänguväljaku olukorraga, vaid tingitud kapitaalsetest tähelepanematustest, mis peatreenerid Curro Torrese ja Nikita Andrejevi ahastama panid.
Kui esimene poolaeg ühe lausega kokku võtta, siis Levadia võttis tänulikult ja hoolikalt vastu mõlemad Kalju tehtud kingitused ning asus 2:0 juhtima. Kui natuke pikemalt sündmusi kirjeldada, siis avavärav sündis 18. minutil, kui Yohan Mannone pani pea vahele Levadia karistuslöögile. Pall kandus edasi trahvikasti paremas ääres täiesti valveta viibinud Edgar Turile, kel oli suisa aega ettevalmistavaks puuteks enne, kui ta parema jala pommlöögiga Levadia juhtima viis.
24. minutil oli Kalju taas standardolukorda kaitstes raskustes, kui Ernest Agyiri nurgalööki pääses peaga puskima Rasmus Peetson. Löök läks veidi üle värava. Levadia asus kahe väravaga juhtima 31. minutil, kui German Šlein ei kontrollinud olukorda vasaku õla taga ning mängis hooletu tagasisöödu, mille Ilja Markovskõi vahelt lõikas, end Mannonest mööda mängis ja palli väravasse läkitas. Kalju peatreener Nikita Andrejev laiutas demonstratiivselt käsi, vaheajal võeti Šlein mängust välja.
0:2 kaotusseisu jäämise järel suutis kaks arvestatavat momenti tekitada ka Kalju, ent mõlemal puhul jäi Pavel Marinil löögitäpsusest vajaka. 36. minutil suunas ta peaga väravast selgelt mööda Maksim Podholjuzini tsenderduse. 39. minutil mängis Alex Matthias Tamm end otsajoone juures efektselt ja efektiivselt mööda Michael Schjönning-Larsenist ja leidis sööduga trahvikastist Marini, ent löök läks selgelt mööda.
Teisele poolajale tuli Kalju isukamalt ja tegutsemine oli täpsem. 54. minutil vähendati kaotusseisu, kui nurgalöögi olukorras võitis Giannis Tsivelekidis õhuvõitluse Guy Merlin Mollo Bessala vastu ja suunas palli värava ette, kus Levadia mängijad olid Aleksandr Volkovi täiesti valveta unustanud. Kalju ründaja kasutas šansi ära ja tõi pinge mängu tagasi.
Kohe pärast väravat lisas Kalju ründejõudu, kui tõi platsile võimsa Promise Davidi ja Kaspar Pauri. Eriti just Davidi füüsiline võimsus paistis olevat asi, millega neil on võimalik Levadiale probleeme valmistada. Aga selle lahenduse täit potentsiaali õnnestus näha vaid kuraditosin minutit, sest 70. minutil jäi Kalju vähemusse, kui lühikese aja jooksul teenis teise kollase kaardi kapten Ilja Antonov.
Kümnekesi jäämine muutis Levadia tõsise surve alla panemise Kalju jaoks oluliselt keerulisemaks. Pikad pallid Davidi ja Tamme suunas oli selles olukorras kõige loogilisem lahendus, mida ka järjekindlalt prooviti. Teeniti ka mõned standardolukorrad, aga ainsatki selget väravavõimalust Kalju kohtumise lõpusirgel ei tekitanud.
Levadia samuti mitte, aga neil polnud seda ka nii väga vaja, sest oldi ju 2:1 eduseisus. Kohtuniku Kristo Tohveri lõpuvile järel lasi Torres valla võimsa võidumöirge, sest kahe järjestikuse viigi järel oli Levadial võitu väga vaja. Kalju seis on endiselt nukker – viimasest üheksast mängust on saadud üks võit, kaks viiki ja kuus kaotust. Soccernet.ee tähelepanekud:
Kui võrrelda tänase kohtumise vahetuspinke, tuleb eelis anda Kaljule. Seal oli rohkem kogemusi, kindlaid valikud ja variatsiooni. Nõmmekate komplekteeritus pole vähemalt paberite järgi üldse mitte paha, vaid nüüd, kui pea kõik mängijad vigastustest priid, ikka päris kobe. Aga tulemusi see koosseis teha ei suuda.
Kaido Koppeli juhendamisel ilmnenud raskused, kui mängulõppudega magusaid punkte loovutati, on Nikita Andrejevi käe all veelgi süvenenud. Kriis oli käes juba enne tänast, aga järjekordne kaotus süvendas seda veelgi.
Üheksast mängust üks võit, kaks viiki ja kuus kaotust on tänavuses tasavägises Premium liigas saldo, millega mängitakse kohtadele 7.-10. Esialgu Kalju veel nii sügavale vajunud pole, vaid paikneb tabelis kuuendal kohal, aga juba täna õhtuks võib seis olla teine.
Kalju on tohutult ebastabiilne. On spekuleeritud, et mängu lõppude äraandmise taga on meeskonna kehv füüsiline vorm või vead koormuste jaotamises. Igatahes on sealt tekkinud ebakindlus kandunud nüüd üle mängijate tegutsemisse, sest Levadia mõlemad väravad ja Antonovi eemaldamine liigituvad rumalateks eksimusteks, millega mäng ära kingiti.
Teise poolaja esimeses 25 minutit (periood kuni Antonovi eemaldamiseni) mängiti asjaolusid arvestades päris korralikku jalgpalli, aga kui tugevad meeskonnad löövad oma parematel perioodidel väravad ja kehvematel kaitsevad kätte võidetud seisu, siis Kalju selleks praegu võimeline pole.
Levadia sai võidu kirja ning Torres võidumöire tõestas, kuivõrd igatsetud ja vajalik see oli. Nüüd püsib vahe eile Tallinna Kalevist 3:0 jagu saanud FC Floraga neljapunktilisena. Viik või kaotus venitanuks selle suuremaks, mis tekitanuks Levadias erinevat sorti pingeid, sest sihid on, nagu seal klubis kombeks, ju alati kõige kõrgemad.
Võit Kalju üle võimaldab Levadial minna kaheksapäevasele mängupausile vastu hea tujuga. See paus kulub neile kahtlemata ära (nagu ka teistele Premium liiga võistkondadele). Kohtumise viimane veerandtund ei paistnud silma korrapärasuse poolest. Levadial oli küll arvuline ülekaal ja eduseis, aga mängu enda kontrolli all hoida nad sel ajal ikkagi ei suutnud.
Põhjuseid tasub võib-olla otsida aprilli ja mai tihedast mängugraafikust. 2. aprillist tänaseni ehk 57 päeva jooksul on Levadia pidanud 12 võistlusmängu (olgu lisatud, et sama kehtib ka Kalju kohta), mis paistab olevat mängijaid väsitanud. Kui lisada esimesed murumängud, väsitav väljak ja tšempionaat, kus nii-öelda hingetõmbamise mänge enam pole, ongi väsimus käes.
Samas ei ole rütm, kus mänge lahutab keskmiselt 4,75 päeva, Euroopa kontekstis midagi erakordset, vaid pigem tavapärane. See on rütm, millega meeskonnad ja mängijad peavad suutma harjuda ja kohaneda. Eks see võtab natuke aega, aga kui kohanemine lõpuks tehtud, on see järjekordne klots müüris, mis muudab Premium liiga baastaset jällegi veidi tugevamaks.
Antud kohtumise järel on selle auhinna väljaandmine üpris keeruline, sest ei Levadia ega Kalju suutnud ju vastast kuidagi üle mängida, vaid väravad löödi vastaste ränkadest eksimustest. Väljaspool neid ainsatki sajaprotsendilist väravavõimalust polnudki. Levadia poolkaitsja Mavretic paistis mitmel puhul silma täpsete puudete ja tarkade otsustega, mis aitasid potentsiaalselt ohtlikud olukorrad meeskonna jaoks hoopis mugavamaks muuta.
Protokoll:
28. mail kell 14.30 A. Le Coq Arenal
Tallinna FCI Levadia - Nõmme FC Kalju 2:1 (2:0)
18. Edgar Tur, 31. Ilja Markovskõi - 54. Aleksandr Volkov
Väravasöödud: 18. x, 31. x - 54. Giannis Tsivelekidis
Hoiatused: 28. Ioan Yakovlev, 69. Rasmus Peetson, 90+2. Edgar Tur - 43. Alex Matthias Tamm, 45+1. German Šlein, 68., 70. Ilja Antonov, 82. Henri Järvelaid
Eemaldamine: 70. Ilja Antonov
Mänguolud: +18, päikesepaisteline tuuline ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 832
Peakohtunik: Kristo Tohver
Abikohtunikud: Silver Kõiv, Sten Klaasen
Neljas kohtunik: Martti Pukk
VAR: Marko Liiva
AVAR: Petteri Schultz
Levadia: Karl Andre Vallner, Edgar Tur, Rasmus Peetson, Bourama Fomba, Michael Schjönning-Larsen, Mihkel Ainsalu, Til Mavretic, Ilja Markovskõi (80. Aleksandr Zakarljuka), Ioan Yakovlev (65. Murad Velijev), Ernest Agyiri, Guy Merlin Mollo Bessala (87. Nikita Vassiljev).
Varus: Oliver Ani, Heitor dos Santos, Henri Käblik, Murad Velijev, Henri Välja, Aleksandr Zakarljuka, Nikita Vassiljev, Patrik Kristal, Daniel Luts.
Kalju: Henri Perk, Maksim Podholjuzin (90+1. Djibril Dianessy), Yohan Mannone, Giannis Tsivelekidis, Henri Järvelaid, Ilja Antonov, German Šlein (46. Nikita Komissarov), Igor Subbotin (81. Maksim Gussev), Pavel Marin (57. Kaspar Paur), Aleksandr Volkov (57. Promise David), Alex Matthias Tamm.
Varus: Marko Meerits, Artur Šarnin, Vladimir Avilov, Promise David, Djibril Dianessy, Nikita Komissarov, Kaspar Paur, Maksim Gussev, Anton Eerola.
