Põnev Meistriliiga hooaeg lõpusirgel, heidame pilgu peale ka meeskondade lootside käekäigule ja tegemistele.

Peatreenerina FC Levadia kolme aasta jooksul teist korda meistriks tüürinud Tarmo Rüütli kõrval on konkurentide ridades palju uusi nägusid. FC Florat juhendab soomlane Pasi Rautiainen, FC TVMK palkas poole hooaja pealt endise Venemaa ründestaari Sergei Jurani ning Tartu Tammeka on astunud suure sammu edasi Sergei Ratnikovi käe all.

Selgelt ei saa spordis kõigil korraga ühtviisi edukat hooaega olla. Keegi peab võitma ja keegi peab kaotama ning järgnevalt tutvustamegi teile meeskondade juhendajaid selles järjekorras, nagu nende klubid hetkel turniiritabelis paiknevad.

Tarmo Rüütli

Klubi: FC Levadia (alates hooajast 2003)
Vanus: 52
Senine hooaeg: 29 võitu, 3 viiki ja 2 kaotust, väravatevahega 110:26

Super materjal, super tulemus. Tarmo Rüütlil on oskus antud mängijatevalikust maksimum välja pigistada ning ta sai sellega väga hästi hakkama ka sel aastal.

Kui hooaja alguses tekkis Levadia võimast mängijate nimistut vaadates kartus, et väga paljud head pallurid võivad jääda pingipoisteks, siis Rüütli käe all on arvestatavalt mänguaega saanud ligi kahe koosseisu jagu mängijaid.

Optimaalselt koosseisu roteerides õnnestus tal hoida meeskond kogu hooaja vältel heas hoos ning näidata imelist minekut nii liigas, karikasarjas kui ka eurosarjas.

Levadia koosseisu potentsiaali arvestades küllaltki ettevaatlikku mängujoonist kasutanud Rüütlil püsisid äärekaitsjad peaasjalikult taga ning ääred said sellevõrra julgemalt rünnakule pühenduda ega pidanud nii palju kaitsetööga tegelema. Väga palju rünnati ka keskelt, kus Konstantin Vassiljev ja Aleksandr Dmitrijev moodustasid suurepärase keskpoolkaitsepaari.

Alates 1991. aastast Flora-süsteemis abitreeneri rolli täitnud Rüütli sai 1998. aastal lõpuks Viljandi Tuleviku peatreeneriks ning juba järgmisel hooajal viis ta klubi ajaloolise hõbemedalini, edestades ka süsteemi esiklubi FC Florat ennast.

Mõnda aega ka Eesti koondist juhendanud Rüütli otsustas pärast 2002. aastat Flora-süsteemist lahkuda ning jätkas konkurendi FC Levadia abitreenerina. Pärast itaallase Franco Pancheri vallandamist tõusis ta kiiresti meeskonna etteotsa ning võitis oma esimesel täishooajal juba ka meistritiitli.

Valeri Bondarenko

Klubi: Narva Trans (alates hooajast 2005)
Vanus: 53
Senine hooaeg: 24 võitu, 7 viiki ja 3 kaotust, väravatevahega 99:34

Valeri Bondarenko on Narva Transi eesotsas kahe aastaga väga head tööd teinud ning kuigi ta sai paar hooaega tagasi terava kriitika osaliseks ning tembeldati EJL-i koolituskursusel spikerdamise eest Jalgpallihaigla poolt ka 2003. aasta jalgpallijobuks, on tegu siiski väga hea treeneriga.

Iseseisvumise järel lühikest aega Eesti koondistki juhendanud Bondarenko on varem edukalt tegutsenud ka FC Levadia süsteemis ning pärast tema tulekut on Trans ülesmäge liikunud. Eelmisel hooajal jõuti üle pika aja taas esikolmikusse ning nüüd ollakse lähedal klubi ajaloo esimesele hõbedale.

Juba eelmisel hooajal oli Transis näha paranemismärke, kui meeskonda lisandus selgelt distsipliini ja korda ning mäng muutus varasemast tunduvalt meeskondlikumaks. Sel hooajal on ta taas klubi uuele tasemele viinud, kuna on suudetud vältida iga-aastast mõõna hooaja keskel ning kogu aasta heas vormis püsida.

Bondarenko mängujoonises ei toeta kaitsjad sisuliselt üldse eesliini ning rünnak on ülesehitatud hästi kiirele liikumisele, kus nii poolkaitse kui ründeliin liiguvad täiskiirusel vastase väravapoole, samas kiirelt sööte vahetades.

2004. aastal Transis oma kolmandat perioodi alustanud Bondarenko treenis piirilinna klubi ka aastail 1997-1998 ning 1999-2000, seekordne koostöö on püsinud kõige kauem. Vahepealseil aastail Maardu ja Tallinna Levadiat juhendanud Bondarenko proovis seejärel kätt Venemaa II divisjoni klubi Nižni Novgorodi Lokomotivi eesotsas, kuid vallandati sealt küllalt kiiresti ning naasis seejärel Transi.

Pasi Rautiainen

Klubi: FC Flora (alates hooajast 2006)
Vanus: 45
Senine hooaeg: 24 võitu, 4 viiki ja 6 kaotust, väravatevahega 84:32

FC Florasse uue hingamise toonud Pasi Rautiainen püsib värvika isiksusena alati tähelepanu keskmes, kuid ta pole sugugi ainult jutumees, vaid on noore meeskonna ka taas medalite eest heitlema pannud.

Mitmete põhimeeste pikaajalistest vigastustest ja meeskonna staari Joel Lindpere meeskonnast eemaldamisest hoolimata püsib palju muudatusi läbi teinud Flora veel hõbedakonkurentsis. Pasi viis Flora ka esmakordselt klubi ajaloos eurosarjas avaringist edasi, kui kahe mängu kokkuvõttes edestati Oslo Lyn'i.

2002. aastal oleks soomlane FC Levadia peatreenerina äärepealt Arno Pijpersi juhendatud suursoosiku Flora kullata jätnud. Seekord liigas nii suure üllatusega hakkama ei saanud, kuid konkurentidega võrreldes oli tema kasutada olnud koosseis ka väga noor ja kogenematu. See maksis eelkõige kätte omavahelistes kohtumistes teiste suurte vastu, kui esimesest seitsmest mängust kaotati konkurentidele koguni viis.

Hooaja lõpuks see seis paranes ning Flora sai lõpuks lahti tähtsates mängudes põrumise needusest, kui viimasest viiest mängust "suure neliku" meeskondade vastu võideti kaks, viigistati kaks ning kaotati vaid üks. Kõigi teiste klubide vastu on kogu hooaja vältel tegutsetud imelise järjekindlusega - 22 kohtumisest on võidetud 21 ning viigistatud vaid üks mäng Tartu Maagiga. Mitte ühelgi teisel klubil pole sellist stabiilsust ette näidata.

Flora mänguskeem põhineb raudsel kaitsel ning ka rünnakud on üles ehitatud kõrgel palli võitmisele, mistõttu kogu meeskond käib üle terve väljaku aktiivselt vastastele peale. Äärekaitsjad tõusevad väga tihti, kuna ka poolkaitsjad ja ründajad on kaitsetöösse tõmmatud, mis tekitab omamoodi väikese julgestussüsteemi.

Soomlase puhul on tavaline ka mängijate kasutamine erinevatel positsioonidel. Seetõttu on näiteks Teet Allas mänginud nii kesk-, ääre-, kui ka poolkaitses ning Tomas Sirevicius ja Alo Bärengrub nii kaitses kui ründes.

Lisaks Florale ja Levadiale on endine tipptasemel ründaja juhendanud edukalt ka mitmeid Soome klubisid ning seadnud hetkel Floras maha pikemaajalised sihid. Juba aasta eest Eestisse tulles rõhus ta kaugematele plaanidele ning saab olema huvitav näha, millega soomlane järgmisel hooajal hakkama saab.

Sergei Juran

Klubi: FC TVMK (alates hooaja 2006 keskelt)
Vanus: 37
Senine hooaeg: 10 võitu, 3 viiki ja 1 kaotus, väravatevahega 36:13

Särava mängijakarjääriga alles sel aastatuhandel lõpparve teinud Venemaa ründelegend Sergei Juran vahetas poole hooaja pealt välja FC TVMK eelmisel hooajal meistriks tüürinud Vjatšeslav Bulavini.

Ei saa öelda, et meeskonna mängupilt uue treeneri käe all kuigi palju muutunud oleks, kuid tulemused on sellegipoolest ülesmäge liikunud. 10 võitu 14 mängust ei ole aga siiski medalikursi jaoks piisav, isegi kui meeskonnad alustanuks kõik koos nullist.

Põhiliseks muutuseks meeskonna mängus on rünnaku elavdumine, sest just see muutus Bulavini lõpuperioodil äärmiselt nüriks. Ometi võib selle taga olla pigem Tarmo Neemelo naasmine Rootsist ning Jurani käekiri ei ole endiselt kuigi palju avaldunud.

Uueks hooajaks peaks ta saama meeskonna oma nägemuse kohaselt üles ehitada ning siis võib ka tema treenerioskuste kohta juba rohkem öelda. Seni on näha olnud, et ta on katsetanud päris paljude eri koosseisudega ning valmistub sellega ehk juba järgmiseks aastaks.

Venemaa koondise eest kokku üheksa väravat löönud Juran alustas treenerikarjääri 2001. aastal Moskva Spartaki abitreenerina, kus ta töötas kuni aastani 2004. Seejärel juhendas ta ühe aasta Venemaa klubi Stavropoli Dinamot ning mõnda aega lätlaste SK Dittonit, enne kui ta sealt suure tüliga lahkus ja peagi TVMK-ga liitus.

Sergei Zamogilnõi

Klubi: Tartu Maag (alates hooaja 2005 keskelt)
Vanus: 53
Senine hooaeg: 13 võitu, 9 viiki ja 12 kaotust, väravatevahega 62:59

Sergei Zamogilnõil lasus pärast JK Merkuuri katastrofaalset eelmist hooaega ülesanne uue nimega klubi hooajast läbi vedada ning sellega on ta hiilgavalt hakkama saanud.

Zamogilnõi on aastate jooksul tõestanud oma suutlikkust teiste klubide nö. "ülejäägid" kokku liita ja korralikul tasemel mängima panna.

Maagi komplekteeritus ei ole esineliku klubidega kaugeltki võrreldav, kuid ometi on suudetud neile kõigile hambaid näidata ning seni on Maagil suurte vastu kirjas 2 võitu, 4 viiki ja 8 kaotust.

Meeskonna tugevaimaks küljeks on endiselt vasturünnakud, mis lubavad neil favoriite üllatada, kuid jätavad nad tihtipeale nõrgemate vastaste vastu hätta. Hooaja käigus on Maag Zamogilnõi käe all siiski ka üha rohkem positsioonirünnakuid üles ehitama hakanud ja kehaliselt ei jääda enam ühelegi klubile alla.

Küllaltki mobiilses mängujoonises vahetub kaitse pallivõitmise järel välkkiirelt rünnakuga ning mängijad vahetavad kohtumise käigus ohtralt positsioone. Erinevalt Transist liiguvad neil ka kaitsjad julgelt rünnakule.

Kui JK Merkuur ostis 2004. aastal ootamatult vabanenud Meistriliiga koha, siis juhtis Zamogilnõi nad debüüthooajal vastu kõiki ootusi viiendale tabelireale.

Klubijuhtide isu kasvas süües ning nii toodi eelmiseks hooajaks sisse välistreener Grigori Jevtušenko, kes aga ei suutnud talle pandud ootusi täita ning klubi lagunes hooaja keskel täielikult - lõviosa parematest mängumeestest laenati välja ja lahkus ka juhendaja.

Sergei Zamogilnõi võttis seejärel jällegi juhtimise üle ning tüüris meeskonna ülimalt kesiseid valikuvõimalusi arvestades igati väärikalt hooaja lõpuni. Sel aastal JK Maagiks muutunud klubi eesotsas tõestas ta oma kuulumist Eesti vutitreenerite paremikku, röövides punkte absoluutselt kõigilt vastastelt.

Sergei Ratnikov

Klubi: Tartu Tammeka (alates hooajast 2006)
Vanus: 46
Senine hooaeg: 12 võitu, 6 viiki ja 16 kaotust, väravatevahega 44:54

Möödunud hooaja järel pärast FC TVMK-ga meistriks tulekut ootamatult Tartusse Tammeka peatreeneriks siirdunud Sergei Ratnikov astus noore klubiga arengus suure sammu edasi.

Tammeka on eelmise hooajaga võrreldes ilmselt kõige enam arenenud klubi Meistriliigas ning seda hoolimata kolme põhitegija lahkumisest ja Ott Meeritsa pikaajalisest puudumisest.

Hea psühholoogi ja motiveerijana tuntud Ratnikov on noore meeskonna kogemuste kogunedes ja füüsise lisandudes palju enesekindlamalt mängima saanud. Ta suutis ka raudvara Ivan O'Konnel-Bronini end vormi ajama motiveerida ning temast on universaalse pallurina meeskonnale palju kasu olnud.

Ratnikovi treeningprotsessi tulemuslikkust on juba varemalt tõestanud edukad perioodid nii Viljandi Tulevikus, Maardu Levadias kui ka TVMK-s. Ilmselgelt on ta endaga Tammeka leeri kaasa toonud ka professionaalsemat suhtumist.

Oma 20 aasta pikkuse mängijakarjääri jooksul esindas Ratnikov väga paljusid erinevaid klubisid ning ka tema teekond treenerina on olnud kirju. 1995. aastal alustas ta esmalt Flora-süsteemis JK Tervise ja seejärel Tuleviku treenerina. Edasi liikus ta Tallinna Sadamasse, Maardu Levadiasse ning sealt 2000. aastal juba pikemaks ajaks TVMK-sse.

TVMK tõus sai alguse just koos Ratnikovi tulekuga ning kuigi 2005. aastal lõpuks tiitlit võites oli tema kõrval sisuline peatreener Vjatšeslav Bulavin, kuulub suur osa sellest aust ikkagi Ratnikovile.

Kalev Pajula

Klubi: Pärnu Vaprus (alates hooajast 2003)
Vanus: 37
Senine hooaeg: 10 võitu, 3 viiki ja 21 kaotust, väravatevahega 48:82

Kalev Pajula juhtimisel on Pärnu Vaprus tõusnud kahe aastaga teisest liigast kõrgeimasse seltskonda ning pakkus nüüd ka Meistriliigas väärika hooaja.

Pajula on amatöörmeeskonna paljudele ootamatult väga kindlalt seitsmendale kohale istutanud, nii et hooaja eel seatud eesmärk Meistriliigasse püsima jääda on kuhjaga täidetud.

Pärnakad mängivad Pajula käe all lahtist jalgpalli ja lähevad iga vastase vastu ka ründama, kuid amatööridena jääb paljude vastu füüsilisest vormist vajaka.

2003. aastal Vapruse tüüri üle võtnud endine kaitsja ei ole küll treenerina kuigi suurt tunnustust leidnud, kuid on siiski meeskonna väga kiiresti Meistriliigasse viinud ning seal paljudele muljet avaldanud.

Aleksandr Puštov

Klubi: Lasnamäe Ajax (alates hooajast 2003, mängijana varem)
Vanus: 42
Senine hooaeg: 5 võitu, 6 viiki ja 23 kaotust, väravatevahega 33:104

Ka Aleksandr Puštov on treenerina küllaltki uus nägu, kuid enamik mäletavad teda veel mängijapäevilt, sest oli ju tema see, kes taasiseseisvunud Eesti eest esimese värava lõi.

Viimaste aastatega on Puštov näidanud, et ka treenerina on tal tugev käekiri ning Ajaxi meeskond on tema juhtimisel tugevalt edasi arenenud.

Eesti ühe suurima noortesüsteemiga klubi on leidnud oma kodu Lasnamäel ning eelnevatel hooaegadel sealsamas mänginud Puštovil on kahtlemata olnud klubi arengus tähtis roll.

Meeskond on noor, kuid mängib sellest hoolimata väga distsiplineeritud mängu ning uutele noormängijatele antakse julgelt võimalusi end kõrgel tasemel proovile panna.

Nikita Andrejevi näol on klubi juba koolitanud ka ühe noore staari, kes Ajaxist tuule tiibadesse saanuna võib maailmas veel suuri tegusid teha. Enne eelmise hooaja Esiliiga lõppu ütles 17-aastane tollane suurim väravakütt Andrejev järgmist:

“Ei teagi, mis on minu plussid, mis aitavad mul nii palju väravaid lüüa. Meil on väga hea treener Aleksandr Puštov, kes õpetab, kuidas mingis olukorras käituda, kuidas kõige õigem lahendus leida, kuidas on kõige parem väravaid lüüa.”

Marko Lelov

Klubi: Viljandi Tulevik (alates hooajast 2005)
Vanus: 32
Senine hooaeg: 4 võitu, 4 viiki ja 26 kaotust, väravatevahega 25:73

Viljandi Tulevikult oodati hooaja eel kõike muud kui võitlust Valga Warrioriga üleminekumängudele pääsu eest. Marko Lelovil on aga hulganisti probleeme olnud ning oht liigast välja kukkuda on nüüdseks reaalsus.

Ta ei ole suutnud eelmise aasta FC Valgas resideerunud pallureid isegi mitte samal tasemel mängima panna. Osaliselt võib selle kirjutada harjutustingimuste arvele, kuna praktiliselt amatöörmeeskonnana treenitakse vaid viis korda nädalas.

Samuti on kogu hooaja jooksul kuulda olnud, et mitmetel mängijatel on probleeme suhtumisega. Kõrvalt vaadates võib jääda mulje, et 32-aastasel Lelovil ei ole ehk meeskonnas lihtsalt piisavalt autoriteeti.

Pikka aega Tulevikus pallinud Lelov tegi treeneritööga algust 2004. aasta sügisel, asudes kohe oma endise koduklubi peatreeneriks. Viienda kohaga lõppenud eduka debüüthooaja järel määrati ta 2005. aasta lõpus ka Eesti U-21 koondise etteotsa.

Pärast käesoleva hooaja ebaõnnestunud tulemusi nii klubi- kui ka koondisetasandil on tema jätkamine kummalgi ametipostil kaheldav. Suure tõenäosusega ootavad Tulevikku ees üleminekumängud ning sealne kaotus muudaks niigi pettumustvalmistava hooaja suisa katastrofaalseks.

Ivo Lehtmets

Klubi: Valga Warrior (alates hooajast 2004)
Vanus: 31
Senine hooaeg: 3 võitu, 2 viiki ja 29 kaotust, väravatevahega 15:100

Meistriliiga noorim peatreener Ivo Lehtmets on laiemalt tuntud kui U-21 koondise endine juhendaja, kuid ta kaotas selle koha eelmise aasta lõpus Lelovile, jätkates ise U-19 ja U-18 koondiste eesotsas.

Hooaja algus kujunes verinoorele Valga Warriorile ülejõu käivaks katsumuseks, kui esimese üheksa vooruga teeniti üksainus punkt, löödi üksainus värav ning lasti endale vastu lüüa kolmkümmend üks.

Aja jooksul meeskond siiski kogus end ning on nii füüsilise vormi kui ka enesekindluse poolest suure sammu edasi astunud. Mänguliselt on nii palju paremaks arenetud, et nüüd suudetakse väljalangemise hirmus ka tabeli keskmikega kui võrdne-võrdsega mängida.

Eks see ongi Lehtmetsa roll Valga võistkondade eesotsas alati olnud - pakkuda uuele aastakäigule noortele andekatele mängumeestele hüppelava kõrgemale tasemele. Kahjuks tundub, et edaspidi tuleb seda Esiliigas praktiseerida.

Vaata ka:
Meistriliiga kokkuvõtted

Põnev Meistriliiga hooaeg lõpusirgel, heidame pilgu peale ka meeskondade lootside käekäigule ja tegemistele.

Peatreenerina FC Levadia kolme aasta jooksul teist korda meistriks tüürinud Tarmo Rüütli kõrval on konkurentide ridades palju uusi nägusid. FC Florat juhendab soomlane Pasi Rautiainen, FC TVMK palkas poole hooaja pealt endise Venemaa ründestaari Sergei Jurani ning Tartu Tammeka on astunud suure sammu edasi Sergei Ratnikovi käe all.

Selgelt ei saa spordis kõigil korraga ühtviisi edukat hooaega olla. Keegi peab võitma ja keegi peab kaotama ning järgnevalt tutvustamegi teile meeskondade juhendajaid selles järjekorras, nagu nende klubid hetkel turniiritabelis paiknevad.

Tarmo Rüütli

Klubi: FC Levadia (alates hooajast 2003)
Vanus: 52
Senine hooaeg: 29 võitu, 3 viiki ja 2 kaotust, väravatevahega 110:26

Super materjal, super tulemus. Tarmo Rüütlil on oskus antud mängijatevalikust maksimum välja pigistada ning ta sai sellega väga hästi hakkama ka sel aastal.

Kui hooaja alguses tekkis Levadia võimast mängijate nimistut vaadates kartus, et väga paljud head pallurid võivad jääda pingipoisteks, siis Rüütli käe all on arvestatavalt mänguaega saanud ligi kahe koosseisu jagu mängijaid.

Optimaalselt koosseisu roteerides õnnestus tal hoida meeskond kogu hooaja vältel heas hoos ning näidata imelist minekut nii liigas, karikasarjas kui ka eurosarjas.

Levadia koosseisu potentsiaali arvestades küllaltki ettevaatlikku mängujoonist kasutanud Rüütlil püsisid äärekaitsjad peaasjalikult taga ning ääred said sellevõrra julgemalt rünnakule pühenduda ega pidanud nii palju kaitsetööga tegelema. Väga palju rünnati ka keskelt, kus Konstantin Vassiljev ja Aleksandr Dmitrijev moodustasid suurepärase keskpoolkaitsepaari.

Alates 1991. aastast Flora-süsteemis abitreeneri rolli täitnud Rüütli sai 1998. aastal lõpuks Viljandi Tuleviku peatreeneriks ning juba järgmisel hooajal viis ta klubi ajaloolise hõbemedalini, edestades ka süsteemi esiklubi FC Florat ennast.

Mõnda aega ka Eesti koondist juhendanud Rüütli otsustas pärast 2002. aastat Flora-süsteemist lahkuda ning jätkas konkurendi FC Levadia abitreenerina. Pärast itaallase Franco Pancheri vallandamist tõusis ta kiiresti meeskonna etteotsa ning võitis oma esimesel täishooajal juba ka meistritiitli.

Valeri Bondarenko

Klubi: Narva Trans (alates hooajast 2005)
Vanus: 53
Senine hooaeg: 24 võitu, 7 viiki ja 3 kaotust, väravatevahega 99:34

Valeri Bondarenko on Narva Transi eesotsas kahe aastaga väga head tööd teinud ning kuigi ta sai paar hooaega tagasi terava kriitika osaliseks ning tembeldati EJL-i koolituskursusel spikerdamise eest Jalgpallihaigla poolt ka 2003. aasta jalgpallijobuks, on tegu siiski väga hea treeneriga.

Iseseisvumise järel lühikest aega Eesti koondistki juhendanud Bondarenko on varem edukalt tegutsenud ka FC Levadia süsteemis ning pärast tema tulekut on Trans ülesmäge liikunud. Eelmisel hooajal jõuti üle pika aja taas esikolmikusse ning nüüd ollakse lähedal klubi ajaloo esimesele hõbedale.

Juba eelmisel hooajal oli Transis näha paranemismärke, kui meeskonda lisandus selgelt distsipliini ja korda ning mäng muutus varasemast tunduvalt meeskondlikumaks. Sel hooajal on ta taas klubi uuele tasemele viinud, kuna on suudetud vältida iga-aastast mõõna hooaja keskel ning kogu aasta heas vormis püsida.

Bondarenko mängujoonises ei toeta kaitsjad sisuliselt üldse eesliini ning rünnak on ülesehitatud hästi kiirele liikumisele, kus nii poolkaitse kui ründeliin liiguvad täiskiirusel vastase väravapoole, samas kiirelt sööte vahetades.

2004. aastal Transis oma kolmandat perioodi alustanud Bondarenko treenis piirilinna klubi ka aastail 1997-1998 ning 1999-2000, seekordne koostöö on püsinud kõige kauem. Vahepealseil aastail Maardu ja Tallinna Levadiat juhendanud Bondarenko proovis seejärel kätt Venemaa II divisjoni klubi Nižni Novgorodi Lokomotivi eesotsas, kuid vallandati sealt küllalt kiiresti ning naasis seejärel Transi.

Pasi Rautiainen

Klubi: FC Flora (alates hooajast 2006)
Vanus: 45
Senine hooaeg: 24 võitu, 4 viiki ja 6 kaotust, väravatevahega 84:32

FC Florasse uue hingamise toonud Pasi Rautiainen püsib värvika isiksusena alati tähelepanu keskmes, kuid ta pole sugugi ainult jutumees, vaid on noore meeskonna ka taas medalite eest heitlema pannud.

Mitmete põhimeeste pikaajalistest vigastustest ja meeskonna staari Joel Lindpere meeskonnast eemaldamisest hoolimata püsib palju muudatusi läbi teinud Flora veel hõbedakonkurentsis. Pasi viis Flora ka esmakordselt klubi ajaloos eurosarjas avaringist edasi, kui kahe mängu kokkuvõttes edestati Oslo Lyn'i.

2002. aastal oleks soomlane FC Levadia peatreenerina äärepealt Arno Pijpersi juhendatud suursoosiku Flora kullata jätnud. Seekord liigas nii suure üllatusega hakkama ei saanud, kuid konkurentidega võrreldes oli tema kasutada olnud koosseis ka väga noor ja kogenematu. See maksis eelkõige kätte omavahelistes kohtumistes teiste suurte vastu, kui esimesest seitsmest mängust kaotati konkurentidele koguni viis.

Hooaja lõpuks see seis paranes ning Flora sai lõpuks lahti tähtsates mängudes põrumise needusest, kui viimasest viiest mängust "suure neliku" meeskondade vastu võideti kaks, viigistati kaks ning kaotati vaid üks. Kõigi teiste klubide vastu on kogu hooaja vältel tegutsetud imelise järjekindlusega - 22 kohtumisest on võidetud 21 ning viigistatud vaid üks mäng Tartu Maagiga. Mitte ühelgi teisel klubil pole sellist stabiilsust ette näidata.

Flora mänguskeem põhineb raudsel kaitsel ning ka rünnakud on üles ehitatud kõrgel palli võitmisele, mistõttu kogu meeskond käib üle terve väljaku aktiivselt vastastele peale. Äärekaitsjad tõusevad väga tihti, kuna ka poolkaitsjad ja ründajad on kaitsetöösse tõmmatud, mis tekitab omamoodi väikese julgestussüsteemi.

Soomlase puhul on tavaline ka mängijate kasutamine erinevatel positsioonidel. Seetõttu on näiteks Teet Allas mänginud nii kesk-, ääre-, kui ka poolkaitses ning Tomas Sirevicius ja Alo Bärengrub nii kaitses kui ründes.

Lisaks Florale ja Levadiale on endine tipptasemel ründaja juhendanud edukalt ka mitmeid Soome klubisid ning seadnud hetkel Floras maha pikemaajalised sihid. Juba aasta eest Eestisse tulles rõhus ta kaugematele plaanidele ning saab olema huvitav näha, millega soomlane järgmisel hooajal hakkama saab.

Sergei Juran

Klubi: FC TVMK (alates hooaja 2006 keskelt)
Vanus: 37
Senine hooaeg: 10 võitu, 3 viiki ja 1 kaotus, väravatevahega 36:13

Särava mängijakarjääriga alles sel aastatuhandel lõpparve teinud Venemaa ründelegend Sergei Juran vahetas poole hooaja pealt välja FC TVMK eelmisel hooajal meistriks tüürinud Vjatšeslav Bulavini.

Ei saa öelda, et meeskonna mängupilt uue treeneri käe all kuigi palju muutunud oleks, kuid tulemused on sellegipoolest ülesmäge liikunud. 10 võitu 14 mängust ei ole aga siiski medalikursi jaoks piisav, isegi kui meeskonnad alustanuks kõik koos nullist.

Põhiliseks muutuseks meeskonna mängus on rünnaku elavdumine, sest just see muutus Bulavini lõpuperioodil äärmiselt nüriks. Ometi võib selle taga olla pigem Tarmo Neemelo naasmine Rootsist ning Jurani käekiri ei ole endiselt kuigi palju avaldunud.

Uueks hooajaks peaks ta saama meeskonna oma nägemuse kohaselt üles ehitada ning siis võib ka tema treenerioskuste kohta juba rohkem öelda. Seni on näha olnud, et ta on katsetanud päris paljude eri koosseisudega ning valmistub sellega ehk juba järgmiseks aastaks.

Venemaa koondise eest kokku üheksa väravat löönud Juran alustas treenerikarjääri 2001. aastal Moskva Spartaki abitreenerina, kus ta töötas kuni aastani 2004. Seejärel juhendas ta ühe aasta Venemaa klubi Stavropoli Dinamot ning mõnda aega lätlaste SK Dittonit, enne kui ta sealt suure tüliga lahkus ja peagi TVMK-ga liitus.

Sergei Zamogilnõi

Klubi: Tartu Maag (alates hooaja 2005 keskelt)
Vanus: 53
Senine hooaeg: 13 võitu, 9 viiki ja 12 kaotust, väravatevahega 62:59

Sergei Zamogilnõil lasus pärast JK Merkuuri katastrofaalset eelmist hooaega ülesanne uue nimega klubi hooajast läbi vedada ning sellega on ta hiilgavalt hakkama saanud.

Zamogilnõi on aastate jooksul tõestanud oma suutlikkust teiste klubide nö. "ülejäägid" kokku liita ja korralikul tasemel mängima panna.

Maagi komplekteeritus ei ole esineliku klubidega kaugeltki võrreldav, kuid ometi on suudetud neile kõigile hambaid näidata ning seni on Maagil suurte vastu kirjas 2 võitu, 4 viiki ja 8 kaotust.

Meeskonna tugevaimaks küljeks on endiselt vasturünnakud, mis lubavad neil favoriite üllatada, kuid jätavad nad tihtipeale nõrgemate vastaste vastu hätta. Hooaja käigus on Maag Zamogilnõi käe all siiski ka üha rohkem positsioonirünnakuid üles ehitama hakanud ja kehaliselt ei jääda enam ühelegi klubile alla.

Küllaltki mobiilses mängujoonises vahetub kaitse pallivõitmise järel välkkiirelt rünnakuga ning mängijad vahetavad kohtumise käigus ohtralt positsioone. Erinevalt Transist liiguvad neil ka kaitsjad julgelt rünnakule.

Kui JK Merkuur ostis 2004. aastal ootamatult vabanenud Meistriliiga koha, siis juhtis Zamogilnõi nad debüüthooajal vastu kõiki ootusi viiendale tabelireale.

Klubijuhtide isu kasvas süües ning nii toodi eelmiseks hooajaks sisse välistreener Grigori Jevtušenko, kes aga ei suutnud talle pandud ootusi täita ning klubi lagunes hooaja keskel täielikult - lõviosa parematest mängumeestest laenati välja ja lahkus ka juhendaja.

Sergei Zamogilnõi võttis seejärel jällegi juhtimise üle ning tüüris meeskonna ülimalt kesiseid valikuvõimalusi arvestades igati väärikalt hooaja lõpuni. Sel aastal JK Maagiks muutunud klubi eesotsas tõestas ta oma kuulumist Eesti vutitreenerite paremikku, röövides punkte absoluutselt kõigilt vastastelt.

Sergei Ratnikov

Klubi: Tartu Tammeka (alates hooajast 2006)
Vanus: 46
Senine hooaeg: 12 võitu, 6 viiki ja 16 kaotust, väravatevahega 44:54

Möödunud hooaja järel pärast FC TVMK-ga meistriks tulekut ootamatult Tartusse Tammeka peatreeneriks siirdunud Sergei Ratnikov astus noore klubiga arengus suure sammu edasi.

Tammeka on eelmise hooajaga võrreldes ilmselt kõige enam arenenud klubi Meistriliigas ning seda hoolimata kolme põhitegija lahkumisest ja Ott Meeritsa pikaajalisest puudumisest.

Hea psühholoogi ja motiveerijana tuntud Ratnikov on noore meeskonna kogemuste kogunedes ja füüsise lisandudes palju enesekindlamalt mängima saanud. Ta suutis ka raudvara Ivan O'Konnel-Bronini end vormi ajama motiveerida ning temast on universaalse pallurina meeskonnale palju kasu olnud.

Ratnikovi treeningprotsessi tulemuslikkust on juba varemalt tõestanud edukad perioodid nii Viljandi Tulevikus, Maardu Levadias kui ka TVMK-s. Ilmselgelt on ta endaga Tammeka leeri kaasa toonud ka professionaalsemat suhtumist.

Oma 20 aasta pikkuse mängijakarjääri jooksul esindas Ratnikov väga paljusid erinevaid klubisid ning ka tema teekond treenerina on olnud kirju. 1995. aastal alustas ta esmalt Flora-süsteemis JK Tervise ja seejärel Tuleviku treenerina. Edasi liikus ta Tallinna Sadamasse, Maardu Levadiasse ning sealt 2000. aastal juba pikemaks ajaks TVMK-sse.

TVMK tõus sai alguse just koos Ratnikovi tulekuga ning kuigi 2005. aastal lõpuks tiitlit võites oli tema kõrval sisuline peatreener Vjatšeslav Bulavin, kuulub suur osa sellest aust ikkagi Ratnikovile.

Kalev Pajula

Klubi: Pärnu Vaprus (alates hooajast 2003)
Vanus: 37
Senine hooaeg: 10 võitu, 3 viiki ja 21 kaotust, väravatevahega 48:82

Kalev Pajula juhtimisel on Pärnu Vaprus tõusnud kahe aastaga teisest liigast kõrgeimasse seltskonda ning pakkus nüüd ka Meistriliigas väärika hooaja.

Pajula on amatöörmeeskonna paljudele ootamatult väga kindlalt seitsmendale kohale istutanud, nii et hooaja eel seatud eesmärk Meistriliigasse püsima jääda on kuhjaga täidetud.

Pärnakad mängivad Pajula käe all lahtist jalgpalli ja lähevad iga vastase vastu ka ründama, kuid amatööridena jääb paljude vastu füüsilisest vormist vajaka.

2003. aastal Vapruse tüüri üle võtnud endine kaitsja ei ole küll treenerina kuigi suurt tunnustust leidnud, kuid on siiski meeskonna väga kiiresti Meistriliigasse viinud ning seal paljudele muljet avaldanud.

Aleksandr Puštov

Klubi: Lasnamäe Ajax (alates hooajast 2003, mängijana varem)
Vanus: 42
Senine hooaeg: 5 võitu, 6 viiki ja 23 kaotust, väravatevahega 33:104

Ka Aleksandr Puštov on treenerina küllaltki uus nägu, kuid enamik mäletavad teda veel mängijapäevilt, sest oli ju tema see, kes taasiseseisvunud Eesti eest esimese värava lõi.

Viimaste aastatega on Puštov näidanud, et ka treenerina on tal tugev käekiri ning Ajaxi meeskond on tema juhtimisel tugevalt edasi arenenud.

Eesti ühe suurima noortesüsteemiga klubi on leidnud oma kodu Lasnamäel ning eelnevatel hooaegadel sealsamas mänginud Puštovil on kahtlemata olnud klubi arengus tähtis roll.

Meeskond on noor, kuid mängib sellest hoolimata väga distsiplineeritud mängu ning uutele noormängijatele antakse julgelt võimalusi end kõrgel tasemel proovile panna.

Nikita Andrejevi näol on klubi juba koolitanud ka ühe noore staari, kes Ajaxist tuule tiibadesse saanuna võib maailmas veel suuri tegusid teha. Enne eelmise hooaja Esiliiga lõppu ütles 17-aastane tollane suurim väravakütt Andrejev järgmist:

“Ei teagi, mis on minu plussid, mis aitavad mul nii palju väravaid lüüa. Meil on väga hea treener Aleksandr Puštov, kes õpetab, kuidas mingis olukorras käituda, kuidas kõige õigem lahendus leida, kuidas on kõige parem väravaid lüüa.”

Marko Lelov

Klubi: Viljandi Tulevik (alates hooajast 2005)
Vanus: 32
Senine hooaeg: 4 võitu, 4 viiki ja 26 kaotust, väravatevahega 25:73

Viljandi Tulevikult oodati hooaja eel kõike muud kui võitlust Valga Warrioriga üleminekumängudele pääsu eest. Marko Lelovil on aga hulganisti probleeme olnud ning oht liigast välja kukkuda on nüüdseks reaalsus.

Ta ei ole suutnud eelmise aasta FC Valgas resideerunud pallureid isegi mitte samal tasemel mängima panna. Osaliselt võib selle kirjutada harjutustingimuste arvele, kuna praktiliselt amatöörmeeskonnana treenitakse vaid viis korda nädalas.

Samuti on kogu hooaja jooksul kuulda olnud, et mitmetel mängijatel on probleeme suhtumisega. Kõrvalt vaadates võib jääda mulje, et 32-aastasel Lelovil ei ole ehk meeskonnas lihtsalt piisavalt autoriteeti.

Pikka aega Tulevikus pallinud Lelov tegi treeneritööga algust 2004. aasta sügisel, asudes kohe oma endise koduklubi peatreeneriks. Viienda kohaga lõppenud eduka debüüthooaja järel määrati ta 2005. aasta lõpus ka Eesti U-21 koondise etteotsa.

Pärast käesoleva hooaja ebaõnnestunud tulemusi nii klubi- kui ka koondisetasandil on tema jätkamine kummalgi ametipostil kaheldav. Suure tõenäosusega ootavad Tulevikku ees üleminekumängud ning sealne kaotus muudaks niigi pettumustvalmistava hooaja suisa katastrofaalseks.

Ivo Lehtmets

Klubi: Valga Warrior (alates hooajast 2004)
Vanus: 31
Senine hooaeg: 3 võitu, 2 viiki ja 29 kaotust, väravatevahega 15:100

Meistriliiga noorim peatreener Ivo Lehtmets on laiemalt tuntud kui U-21 koondise endine juhendaja, kuid ta kaotas selle koha eelmise aasta lõpus Lelovile, jätkates ise U-19 ja U-18 koondiste eesotsas.

Hooaja algus kujunes verinoorele Valga Warriorile ülejõu käivaks katsumuseks, kui esimese üheksa vooruga teeniti üksainus punkt, löödi üksainus värav ning lasti endale vastu lüüa kolmkümmend üks.

Aja jooksul meeskond siiski kogus end ning on nii füüsilise vormi kui ka enesekindluse poolest suure sammu edasi astunud. Mänguliselt on nii palju paremaks arenetud, et nüüd suudetakse väljalangemise hirmus ka tabeli keskmikega kui võrdne-võrdsega mängida.

Eks see ongi Lehtmetsa roll Valga võistkondade eesotsas alati olnud - pakkuda uuele aastakäigule noortele andekatele mängumeestele hüppelava kõrgemale tasemele. Kahjuks tundub, et edaspidi tuleb seda Esiliigas praktiseerida.

Vaata ka:
Meistriliiga kokkuvõtted