Eesti U17 koondise peatreener Norbert Hurt avalikustas täna nimekirja mängijatest, kes kuuluvad meeskonda 29. juunist kuni 2. juulini peetaval Balti turniiril. Nimistus on üks tähelepanuväärne puuduja – Nõmme Unitedi eest tänavu Esiliiga B-s 16 mängus 26 väravat löönud Oliver Jürgens. Miks ta meeskonda ei kuulu?

• Selgus Prantusmaale tuule alla teinud Eesti U17 esialgne koosseis Balti turniiriks
• Hurt kiidab U17 mängijate pühendumust: ka kaugema otsa poisid olid igal nädalal trennis kohal

Olukord väärib ja vajab pikemat selgitamist. Jürgensi nimi on Eesti jalgpalliga põhjalikumalt kursis olevale inimesele tuttav juba mitu aastat ning pole võimatu, et temast on kuulnud ka koduse vutieluga mitte liiga põhjalikult kursis olija, sest uudis, et varateismeline Eesti jalgpallipoiss viibib või viibis testimisel näiteks Manchester Unitedis või Chelseas, köidab ikka tähelepanu.

2017. aasta märtsis teatas Nõmme United, et Jürgens viibib testimisel Manchester Unitedis. Sama aasta oktoobris tegi Delfi temaga videoloo, mille käigus loetles toona 14-aastane noormees Euroopa tippklubisid, kelle juures ta on harjutamas käinud. Lisaks Inglismaa tippudele mainis ta teiste seas ka endiseid Euroopa meisterklubisid Müncheni Bayernit (Saksamaa) ja PSV Eindhovenit (Holland), samuti maailma üht viljakamat noortesüsteemi evivat Lissaboni Sportingit (Portugal).

Nõmme Unitedi peatreener Martin Klasen iseloomustas maikuu alguses Jürgensit nii: "Oliver pole üldse standardne Eesti ründaja. Pigem kasvavad meil targetmani-tüüpi suuremad ründajad või siis pannakse edurivisse kiired mängijad, kellele saaks palli kaitseliini taha mängida. Aga Jürgens on Eesti mõistes harukordne nähtus – tohutult hea tehnikaga, väle ja terava liigutusega jalgpallur."

Talendikale aastakäigule toodi EM-finaalturniir koju kätte

Jürgensi sünniaasta on 2003 ehk täpselt see, mis vajalik mahtumaks U17 koondisesse 2020. aasta EM-finaalturniiril, mida juhtumisi korraldab Eesti. Tegelikult mitte päris juhtumisi, vaid just selle aasta EM-i korraldusõiguse hankimine oli Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) teadlik valik, kuna kõik märgid näitasid, et 2003. aastal sündinute aastakäik on väga talendikas ning neile finaalturniiri korraldusõigusega kaasneva otsepääsme hankimine võib Eesti jalgpallile pikas plaanis väga kasulikuks osutuda.

U17 EM-i näol on nimelt tegemist võistlusega, mida külastavad eranditult kõigi Euroopa tippklubide talendiotsijad. Just põhjusel, et suurendada talendikate noorte šanssi jääda silma võimalikele tulevastele tööandjatele, tõstis Euroopa jalgpalliliit (UEFA) 2015. aastal noormeeste U17 EM-finaalturniiril osalevate koondiste arvu kaheksalt 16-le. Isegi kui Eesti U17 koondisel ei õnnestu kodusel turniiril teha tugevat tulemust, avaneb paljudel Eesti 17-aastastel vutimeestel võimalus individuaalselt silma jääda.

2016. aasta lõpus otsustaski UEFA täitevkomitee anda U17 EM-i korraldusõiguse Eestile. Vaatamata sellele, et alles 2012. aastal oli siin toimunud U19 noormeeste EM. Väärib märkimist, et vahemikus 2006-2020 ehk 15 aasta jooksul on kahe noormeeste U17 või U19 vanuseklassi finaalturniiri korraldusõiguse pälvinud ainult kaks UEFA liikmesriiki – neljakordne maailmameister Saksamaa ja Eesti.

Naastes 2003. aastal sündinud Eesti jalgpallurite talendikuse juurde, siis see ei puuduta ainult Jürgensit või Aleksandr Šapovalovit (TJK Legioni kasvandik, praegu FC Flora duubelmeeskonda kuuluv ründaja, kes on korduvalt käinud harjutamas Londoni Arsenalis), vaid seda peetakse ühtlaselt tugevaks ja Eesti tingimustes silmatorkavalt laia valikuga aastakäiguks. Jalgpalliliit on koduseks EM-finaalturniiriks valmistuvale noortekoondisele eraldanud täiendavad vahendid, et võistluseks maksimaalselt valmis olla.

Kontrollkohtumiste tulemused on olnud julgustavad. Oktoobris kohtuti kahel puhul Põhja-Iirimaaga, kirja saadi 3:1 võit ja 0:1 kaotus. Tänavu märtsis võõrustati Prantsusmaad, kellele esimene mäng 0:4 kaotati, aga teises võeti 2:1 võit. Vastase rivistusse kuulusid kõigi Prantsusmaa tippklubide noorjalgpallurid. Aprillis Tallinnas toimunud UEFA sõprusturniiril alistati Liechtenstein 7:0, Fääri saared 5:0 ja Leedu 2:0.

Ent kõik need tulemused saavutati ilma Jürgensi osaluseta. Pärast 2018. aasta mais toonase U16 koondise koosseisus peetud maavõistlust Poolaga (2:2 viik) on Jürgens EM-iks valmistuva koondisega platsil käinud vaid korra – tänavu veebruaris, kui võõrsil alistati Hollandi B-rivistus 2:0. Mängudest Prantsusmaaga ja UEFA sõprusturniirist jäi ründaja kõrvale ega kuulu meeskonda ka laupäeval algaval Balti turniiril. Kusjuures koondisekutse on Jürgensile alati saadetud.

Peatreener Hurt: Jürgens loobus viidates suurele koormusele ja puhkamise vajadusele

"Suhtlesime nii Oliveri enda kui ka tema isaga (Jüri Jürgens – O. J.). Nad otsustasid, et neil on lõppeval poolaastal olnud palju mänge (lisaks 16 kohtumisele Esiliiga B-s on Jürgens kaasa teinud ka 5 mängu U17 Eliitliigas, kokku 1769 platsil viibitud minutit – O. J.) ja tundsid, et pigem on vaja puhkust," selgitab U17 koondise peatreener Norbert Hurt Jürgensi rivistusest puudumise asjaolusid.

Mis tundeid see peatreeneris tekitab? "Ma ei lasku emotsioonidesse. Oleme kõigi kohtumiste eel olnud Jürgensitega suhtluses. Meie soov on, et ta oleks koondises ja oleme teda kogu aeg kutsunud, aga edasine pole enam meist sõltunud. Arusaadav, et tal on praegu fookuses mitmed asjad, näiteks klubiotsingud välismaal ja põhikooli lõpetamine. Koondise kogunemiste ajal on Jürgens tihti teinud midagi muud. Koondise suhestumist temaga see raskendab, sest ta saab koos meeskonnaga vähem kordusi," räägib Hurt.

Nimelt toimusid jaanuarist maini pea igal kolmapäeval U17 koondise ühistreeningud, kus Jürgens osales aga väga harva. "Tegime ekstratreeningud, et meeskond asjadest ühtemoodi aru saaks. Meil on vaja palju kordusi. Iga mängija puudumine valmistab suurt muret, sest hiljem on tal väga keeruline juurde tulla. Ükskõik, kas tegu on Oliveri või kellegi teisega. Koondisesse pääsemise protsess muutub puuduja jaoks paratamatumalt keerulisemaks," tõdeb Hurt.

"Tahame koondisesse motiveeritud mängijaid ja mängija iga valik näitab meile, milline on nende soov koondist esindada," lisab Hurt. Pole vaja olla Sherlock Holmes ega isegi mitte doktor Watson, et lugeda U17 koondise peatreeneri sõnadest välja seisukoht, mille kohaselt kahandab iga puudumine Jürgensi võimalusi mahtuda järgmisel suvel kodusel EM-il mängivasse meeskonda.

Oliver Jürgensi isa Jüri Jürgensi vastus sisaldab torkeid Norbert Hurda aadressil

Soccernet.ee võttis ühendust Oliver Jürgensi isa Jüri Jürgensiga (suhtlus toimus kirjalikult) ja esitas talle järgnevad küsimused:

1. U17 koondise peatreener Norbert Hurt ütles Soccernet.ee-le, et Oliver puudus enamikelt kevade jooksul igal kolmapäeval peetud ühistreeningutelt. Samuti märkis Hurt, et igal puudujal on hiljem keeruline koondisesse tulla. Lisaks lausus Hurt, et "tahame koondisesse motiveeritud mängijaid ja mängija iga valik näitab meile, milline on nende soov koondist esindada". Kas Oliver Jürgensil on soov Eesti U17 koondist esindada? Kui jah, siis miks ta ei osalenud ühistreeningutel ja loobus Balti turniirist?

2. Kas arvestate, et nende loobumiste tõttu väheneb Oliver Jürgensi võimalus mahtuda 2020. aasta U17 EM-finaalturniiriks meeskonna koosseisu?

3. Millised on Oliver Jürgensi edasised plaanid? (küsimus on aktuaalne, sest noormees sai maikuus 16-aastaseks, mis võimaldab vastavalt FIFA reeglitele siirduda välisklubisse, näiteks noorteakadeemiasse nagu tegi 2014. aastal Fulhamiga liitunud Mattias Käit)

Järgnevalt Jüri Jürgensi vastused, mida on selguse huvides keeleliselt toimetatud.

Üldine selgitus olukorra kohta. "Puudumistel olid alati tõsised põhjused. Kas kooliasjad või reisid. Eelmisel turniiril oleksime võinud osaleda, aga Norbert Hurt polnud meie suhtes paindlik. Oliveril polnud võimalik elada kaheksa päeva meeskonnaga hotellis, kuna tal olid keset nädalat gümnaasiumi sisseastumistestid, milleks oli vaja normaalselt ette valmistada. Hetkel on ta puhkusel. Ta on mänginud juba peaaegu 1800 minutit. Seda arvu saab teiste koondislaste statistikaga võrrelda."

Vastus kolmapäevastelt ühistreeningutel puudumise kohta. "Jah, ta puudus küll. Kolmapäev oli Oliveril ainuke vaba päev treeningutest ja sel päeval olid tal konsultatsioonid matemaatikas ja inglise keeles. Ta niigi palju puudub koolist ja oli vaja ettevalmistuda eksamiteks ja testideks. Paar korda olid kolmapäeviti Nõmme Unitedi trennid seoses neljapäevaste liigamängudega, mille kohta andis meeskonna peatreener Martin Klasen ise koondise peatreenerile kirjalikult teada. Norbert Hurdal oli aga võimalus külastada Oliveri Esiliiga B mänge ja vaadata, mis vormis poiss on ja kuidas ta üldse mängida oskab. Pole teda kordagi meie Esiliiga B mängudel näinud vaatamata sellele, et seal mängib 5-6 koondislast."

Hurda ütluse kohta, et igal puudujal on hiljem keeruline koondisesse tulla. "See on tema isiklik arvamus ja võimalus seda teha ka, ma arvan. Mul pole eriti midagi kommenteerida selle kohta. Paljud edukad koondised ei treeni koos nii tihti, kuid treener oskab targalt kasutada iga mängija talenti ja oskust.

Tahan märkida ka seda, et oleme treenerile väga põhjalikult seletanud, miks Oliver ei saa kolmapäeviti trennides käia. Nii suuliselt kui ka kirjalikult. Nii et ei ole arusaadav, miks ta ütleb ainult seda, et Oliver ei võtnud trennidest osa. Tekib selline mulje, et Oliver meelega ei võtnud osa või ei tahtnud, aga see ei ole korrektne."

Toimetaja märkus: Soccernet.ee esitas Jürgensile konkreetsed küsimused, mitte ei edastanud talle Hurda räägitut ja palunud seda kommenteerida. Jüri Jürgens polnud teadlik, et Hurt ütles muuhulgas ka, et "oleme kõigi kohtumiste eel olnud Jürgensitega suhtluses".

Hurda lause "tahame koondisesse motiveeritud mängijaid ja mängija iga valik näitab meile, milline on nende soov koondist esindada" kohta. "Motivatsiooni kohta küsimustele vastas hiljuti päris hästi Martin Reim, kui mainis, et motivatsioon on muidugi väga tõsine asi, kuid jalgpalluril peavad olema ka mänguoskused, tehnika, taktika jne. Olen sellega täielikult nõus. Kolmapäevastest trennides puudumine ja motivatsioon mängida ei ole üks ja sama. Oliver on väga motiveeritud mängija. Arvan, et temaga töötanud treenerid nõustuvad minuga. Ka treenerid, kes olid eelmistes koondistes."

Kas arvestate, et nende loobumiste tõttu väheneb Oliver Jürgensi võimalus mahtuda 2020. aasta U17 EM-finaalturniiriks meeskonna koosseisu? "Jah, me arvestame sellega. See on treeneri otsus, kes on koosseisus. Lisaks tahan öelda, et on päris üllatav, et juba praegu on tehtud otsused koosseisu kohta, kuna selles vanuses kõik muutub päris kiiresti. Ja tegelikult oli see otsus tehtud juba aasta tagasi (järeldan sellest, keda kutsutakse koondisesse). Aga see on minu isiklik arvamus."

Oliver Jürgensi edasistest plaanidest. Kas vaadatakse välismaa poole? "Meie prioriteet on minna välismaale. Aga otsime mitte ainult jalgpalli mängimise, vaid ka hea hariduse omandamise võimalust. Keegi ei tea, mis tuleb homme. Midagi konkreetsemat hetkel öelda ei ole."

Hurt: võib-olla õnnestub Jürgensil välisklubisse pääsemise korral rohkem koondises käia

Kuna Jüri Jürgensi vastused sisaldasid mitmeid otseseid torkeid Norbert Hurda pihta, palus Soccernet.ee U17 koondise peatreeneril olukorda veel korra enda vaatevinklist selgitada. Hurt rõhutas, et mingeid valikuid EM-i silmas pidades veel tehtud ei ole ja Oliver Jürgens on jätkuvalt mängija, keda ta huviga jälgib.

"Isikutevahelist probleemi minul ei ole. Kui Oliver on koondise juures olnud, on ta suhtumine olnud alati väga hea. Ma aktsepteerin nende valikuid ja loodan, et neil õnnestub teha soovitud samm välismaale. Võib-olla tekib siis ka võimalus rohkem koondise juurde tulla. Jälgin Jürgensi tegemisi huviga ja ta on jätkuvalt jalgpallur, keda hindan kõrgelt," lausus Hurt

2020. aasta EM-finaalturniir toimub maikuus ning kui juhend tänavusega võrreldes ei muutu, pääseb lõplikku nimekirja 20 jalgpallurit. "Konkurents on suur ja ei saa öelda, et võistkond oleks paigas. Mängijaid, kelle seast lõplik nimekiri selgub, on praeguse seisuga 30 ringis. Aga kuna selles vanuses võivad noormehed kiiresti areneda, siis võib sinna veel mängijaid lisanduda," märkis Hurt.

Balti turniiril kohtub Eesti 29. juunil kell 13 Tamme staadionil Soomega ja 30. juunil kell 13 Leeduga. 2. juulil kell 13 minnakse Võru spordikeskuse staadionil vastamisi Lätiga. Kõiki neid matše näitab otsepildis Soccernet.ee.

U17 koondise järgmised kohtumised toimuvad augusti lõpus, kui 27. ja 29. augustil võõrustatakse Rootsi eakaaslasi. EM-finaalturniiri korraldamine tähendab, et Eesti meeskond ei pea eesootava aasta jooksul ainsatki võistluskohtumist, vaid piirdub maavõistlustega, kuna korraldaja on valiksarjast vabastatud.